KOLMAPÄEVAST KOLMAPÄEVANI

K 03.06
9.00 5.-8. klasside aktus
09.00 10.-11 klasside klassijuhataja tund
10.00 1.-3. klasside klassijuhataja tund
10.00 5.-8. klasside klassijuhataja tund
10.00 10.-11. klasside aktus
11.00 1.-3. klasside aktus
17.00 4. klasside aktus
19.00 8.b kevadkontsert

N 04.06
9.00 12. klassi koolieksam

R 05.06
9.00 Lõpueksam: matemaatika
Kodutütarde suurlaager

L 06.06
Kodutütarde suurlaager

P 07.06
Kodutütarde suurlaager

E 08.06

T 09.06

K 10.06
10.00 Lõpueksam: valikeksam

DIREKTSIOONI KIITUS

Anne Teigamägi, Aili Jung, Jorma Ihalainen, Väino Paju, Diana Õun, Triino Lest, Mari Ausmees, Eena Mark, Lümanda lubjapark, Saaremaa muuseum — saarluse praktikapäeva sujuva toimimise eest.

PÄIKENE PAISTAB JA LOODUS LOKKAB ...

Nüüd juba tõesti tahaks puhata, tahaks lihtsalt olla, tahaks just sel suvel ükski hommik tõusta üheskoos päikesega ja saata ta öö eel magama mere taha, tahaks sihitult uidata, tahaks selili niidetud rohul nautida pilvepoiste häppeninge, tahaks tantsida soojas vihmas, tahaks olla iseendaga üksi ja samas külakiigel koos sõpradega, tahaks nautida looduse taassünni kiirust ja nuusutada iga puhkevat õit, tahaks keset päeva muretult suikuda unne, tahaks lihtsalt sooja merre – üleni, tahaks unistada ..., tahaks nautida vaikust, tahaks võimalust mitte mõelda loogiliselt ja mitte olla arukas, tahaks tulla iseendast välja ja ootaks ka teistelt sama, tahaks olla teistmoodi, tahaks elamusi ja üllatusi ja ainulaadsust, tahaks kõike ja palju ja kõigile ja et maailm oleks suvel hoopis teine maailm.

Suvi on aga eelkõige õpetaja ja kasvataja. Just sel ajal toimuvad meis kõige suuremad muutused. Küllap korrastub ka kooliaasta jooksul kogutu ja küllap on võimalik mõne uue omandatud oskusega oma sõpru sügisel üllatada. Üks on kindel — inimene on looduslaps ja loodus kasvab just suvel.

ARMSAD ÕPILASED! SOOJA JA KOSUTAVAT SUVEVAHEAEGA!

Viljar Aro, koolijuht

1. JUUNI — SAARLUSE PRAKTIKAPÄEV

Päeva läbiviimist toetasid KIK ja Rahvakultuuri Keskus.

5.A ja 5.B pahupidi tööõpetus ning ravimtaimede töötuba

5.a klass toimetas kahes jaos — hommikupoole olid tüdrukud Upal koos õpetaja Väinoga ja meisterdasid puutöökojas. Üheskoos meisterdati võinuga, medaljon ja tops erinevate asjade hoidmiseks.
Poisid olid aga ametikooli õppeköögis, kus nad koos õpetaja Jormaga keetsid hernepüreesuppi ja küpsetasid tuuletaskuid kohupiima-vaarikatäidisega. Esmalt tehti tutvust erineva tehnikaga, mis köögis leidub, ning seejärel asuti kokkama. Väga täpselt mõõdeti ja kaaluti välja vajalikud kogused ning tulemus esimese korra kohta oli väga hea.

Pärastlõunal oli töötuba ravimtaimede teemal Keskkonnahariduskeskuses, kus sai vaadata, katsuda ja maitsta erinevaid ravimtaimi.

Üheskoos tutvuti ka rannaniidul kasvavate taimede ja nende kasutusaladega - milline taim on hea ravimiseks, milline kanga värvimiseks ja mida saab kasutada toiduks. Näksiti nii kõrvenõgest kui nurmenukku.

Nii poisid kui tüdrukud jäid vahetusse läinud tundidega rahule ja märkimist sai, et järgmine aasta võiks selliseid tunde rohkem olla.

Triin Vallsalu ja Marju Roberts

5.C ja 6.C Lümanda lubjapargis

Huvi lubja põletamise, kustutamise ja kasutamise vastu tekkis loodusõpetuse ja kirjanduse tundides. Me teame, et Eestis leidub palju lubjaliike, mida rahvasuu nimetab paekiviks. Teame, et 1992.a valiti paas Eesti rahvuskiviks.

Lugedes E. Kippeli ajaloolist noorsoojuttu ’’Meelis’’ saime järeldada, et juba XIII sajandil 1219.a murdsid taanlased kive ja põletasid lupja, et vanale rävälaste linnusepaigale uut vägevat kantsi ehitada.
Kuidas lupja põletatakse, kustutatakse ja kasutatakse, käisime uurimas Lümanda lubjapargis.

Saime teada, et Lümanda lubjapõletamise mõte sai alguse tolleaegselt Lümanda vallavanemalt Jüri Rattalt. Nimelt hakkas J. Ratas siis ehitama praegust kohapealset koolimaja. (Meie Maa 9.11.1938).
Kuni 30-ndate aastate alguseni toimus Lümandas Mõisaküla külas suhteliselt väikesemastaabiline lubjapõletamine peamiselt enda ja lähikülade tarbeks. Näiteks asus Sulu talu Mõisakülast 5,8 km kaugusel Koovi külas mere ääres ja lubjaahju kasutamise eest võimaldas Mõisaküla inimestel väljapääsu merele, pakkudes lubjaahjule vastukaubaks paadikohta sadamas. 1938. a alates oli piirkonnas olemas juba 6 lubjaahju ning toimus lubja tööstuslik tootmine ja müük.

Tänaseks on Lümanda lubjaparki rajatud 1,8 km pikkune õpperada, kus on kaheksa lubjaahju ja neist üks ka töötav. Suurtel stendidel on piisavalt infot. Lubjapargis on võimalik tutvuda 70-90 aastat vanade ja konserveeritud lubjaahjudega ning saada ettekujutus nende ahjude baasil sajanditevanusest lubjatootmise tehnoloogiast.

Kogu tehnoloogia ja põletamine on väga atraktiivne. Töö tehakse kõik käsitsi ja seetõttu saime ettekujutuse, kuidas vanasti lupja põletati. Saime proovida ka 12 kg haamrit, millega tuli kive lahti raiuda.
Protsess algab lubjakivi põletamisega. Ahju köetakse kolm päeva ja selleks kulub väga palju puid. Kui süsihappegaas on õhku lendunud, järgneb lubja kustutamine vees ja nii saadakse kustutatud lubi, mis kannab ka lubja või viki nime. Kustutatud lupja säilitatakse lubjakastis maa sees. Kasutatakse krohvimisel, müüri ladumisel segatuna liivaga mördina. Kurnatud kustutatud lubjast saadakse lubja piim, millest valmistatakse värvaineid. Müüritises mört neelab õhust süsihappegaasi ja muutub uuesti lubjakiviks, sidudes nii kivid ühtseks müüritiseks.

Meil oli väga huvitav ja elamusterohke päev.Võime olla uhked, et on suudetud säilitada nii võimas ning ainulaadne ajaloo- ja kultuuripärand.

Helle Kukk

6.A ja 6.B Korvipunumine ja Saaremaa sisse piilumine

Kuuendad klassid osalesid praktikapäva raames kahes töötoas. Kõigepealt valmistasime Aili Jungi juhendamisel paberiribadest marjakorvi, mille tegemiseks pidi käeliselt üsna osav olema ja tähelepanelikkus kulus ka marjaks ära.

Teisena käisime Saaremaa Muuseumis, kus "vaatasime Saaremaa sisse". Sirje Azarov rääkis Saaremaal leiduvatest kividest ja kivististest. Huvitav oli oma käega katsuda erinevaid kivistisi, neid uurida, määrata, uusi teadmisi saada. Paljudel lastel oli äratundmisrõõmu, sest kivististega on saaremaalastel ikka kokkupuuteid olnud, oleme neid oma rännakutel mere äärest leidnud või lausa oma aiast mulla seest aiatöid tehes välja kaevanud.

Linda Kuuseok

7.A ja 7.B klass Matk maailma otsa

1. juunil, saarluse päeval, käisid 7.a ja 7.b klass koos oma klassijuhatajatega avastamas Harilaiu poolsaart.

Harilaid asub Saaremaa äärmises loodetipus. Poolsaare pindala on 3,62 ruutkilomeetrit ja see ala kuulub Vilsandi RP koosseisu. Muistend jutustab, et Harilaid olevat tekkinud vanapagana poolt sillaks merre visatud liivast, sild aga jäänud Tõllu eest põgenedes pooleli.

Harilaidu kujutati veel 17. sajandi kaartidel saarena. Maakoore aeglase kerkimise tõttu on temast nüüdseks saanud poolsaar. Umbes 1000-2000 aastat tagasi oli samal kohal veel mitu väikest saart, mis hiljem ühtseks liitusid. Praegugi arenevad Harilaiu poolsaare rannad väga kiiresti, eriti muutlikud on Kiipsaare neeme liivarannad.

Pärast Teist maailmasõda oli Harilaid peamiselt sõjaväelaste käsutuses, sel ajal muudeti ja rikuti pinnamoodi ja seetõttu hävis ka taimkate. Nüüd, pärast raskete sõjamasinate lahkumist on liivikutel mitmed taimeliigid hakanud uuesti oma kasvupiirkonda laiendama. Sellel alal kasvab mitmeid haruldasi taime- ja samblikuliike.

Viimastel aastatel on Harilaiul maha võetud palju metsa, sest on hakatud looma elupaiku juttselg-kärnkonnale ehk kõrele, kes kuulub looduskaitse I kategooriasse.

1933. aastal valminud Kiipsaare tuletorn on 26 m kõrgune betoontorn. Tuletorni funktsiooni täitis rajatis 1992 aastani. Algselt ehitati see ligikaudu 100-150 m kaugusele rannast, kuid paikneb tänapäeval rannajoone muutumise tõttu meres. Liivade liikumise tõttu muudab tuletorn pidevalt oma asendit – kord on ta üsna viltune, kord püsti.

Järgnevalt mõned arvamused reisi kohta.

Tänane retk Harilaiule meeldis mulle väga, sest vahelduseks oli jälle hea looduses ringi jalutada. Meri oli hingematvalt ilusat helesinist värvi ja tormiseid laineid oli põnev jälgida. Ühine koosolemine tegi tuju rõõmsaks ja meele heaks. Katri

Harilaid oli väga kaunis koht ja paljudel olid fotoaparaadid kaasas. Hoolimata suurest tuulest, läks 10 km pikkune matk, sõprade toetuse ja jutukuse tõttu vägagi kiirelt, mille tõttu ka keegi väga aja kulu ei märganudki. Saime tänu toredale giidile teada palju uut ja põnevat. Paar õpilast käisid hoolimata külmast ka ujumas. Matk oli väga tore ehkki bussi

jõudes olid kõigil juuksed liiva täis ning kaheksasse ilmakaarde laiali. Kristin

Harilaiule reis oli väga põnev ja lõbus. Saime nautida loodust ning jalutada mäsleva mere ääres. Eriti paeluv oli viltune tuletorn. Kätriin

Reis Harilaiule jääb kindlasti pikaks ajaks meelde, kuna käisin seal esimest korda. Matk oli küll pikk, aga seltskond oli tore ja sai palju nalja. Arvan, et kõige parem selle päeva jooksul oli see, kui jõudsime mere äärde, kus tegime ühispildi ning vaatasime ka natuke ümbrust. Kristiina

Reis Harilaiule oli väga tore, sai jalutada mööda ilusat mereäärt ja veeta aega sõpradega. Ilm küll ei olnud väga ilus, kuid see ei seganud loodust nautimast. Eriti põnev oli vaadata pekslevate lainete vahel seisvat viltust tuletorni. Gendra

Tänane sõit Harilaiule oli väga tore ja lõbus. Sai aega veeta klassikaaslastega ning looduses matkata. Kuigi ilm ei olnud kõige ilusam läks reis igati korda. Huberta

Harilaiul oli tore, olenemata sellest, et ilm oli kehva. Lained olid vägevad ja tuul väga tugev. Saime teada põnevaid legende ja fakte. Arvan, et see oli päris vahva koht ja seltskond oli ka tore. Roosmarii

Käisime kahe klassiga Harilaiul ehk maailma otsas. Ilmaga vedas kuigi tuul oli tugev, aga vähemalt saime enne vihma käidud. Sai ka ujumas käidud. Gertrud

Väga lahe matk, toreda giidiga. Väga hea oli matkata, tugev tuul oli kohati mõnus. Väga mõnus oli retke vahepeal teha paus ja ära süüa kaasavõetud saiakesed. Eva

Käisime koos 7.a klassiga Harilaiul. See oli tore päev. Vaatamata tugevale tuulele ja ka kergele vihmale õnnestus siiski kõigil nö. maailma otsas ära käia. Liisa

Meie klassi matk toimus väga tuulisel päeval ja kujunes ekstreemseks. Kõige julgemad said ka vees käia. Rannas leidsime palju auguga kive ja nägime Kiipsaare tuletorni. Tagasi bussi kõndides tundus tee palju pikem kui maailma otsa kõndides. Oli äärmiselt tore matk. Iris

Käisime a-ja b-klassiga Harilaiul. Ilm oli tuuline ja sombune. Giid oli hästi tore. Reis oli talutav. Annabel

Matkarajal ja mere ääres olles oli väga tugev tuul ja sellepärast ei olnud retk "Maailma lõppu" nii nauditav, kui päikesepaistelisema ja vaiksema ilmaga oleks olnud. Mere ääres oli kaunis vaade. Rada oli päris pikk, aga kui see läbitud sai, oli hea tunne. Kadri

Lagedal alal oli hirmus tuuline, metsavahel oli vähem tuult. Hea, et soojalt riidesse panin. Jalad valutavad siiani, sest pikk matk on seljataga. Mulle jäi giidi jutust kõige rohkem kõrvu see, et Harilaiul on üsna palju metsa maha võetud, et haruldane liik kõre (juttselg-kärnkonn) saaks seal elada. Feridee

Matk toimus tänu KIK-i rahastamisele, matka organiseeris meie KHK-st Anne Teigamägi. Suur aitäh!

Inge Vahter ja Riina Laanes

8.A ja rahvatants

Seoses saarluse päevaga andis Eena Mark meie klassile 3 tundi rahvatantsu. Nagu arvata võis, oli algne ehmatus suur. Mõeldi, mida kõike meil teha tuleb. Loodeti isegi, et asi piirdub vaid teooriaga, ilma praktikasse suundumata. Nii tuligi esimene ja ainuke rivitants välja pigem karule omaselt kohmakas.
Õnneks mõistis rahvatantsuõpetaja meid aga suurepäraselt. Tema teadis kohe, mida tegema peab: ikka sööri ja paar hoogsamat tantsusammu ringis. Peale soojendust läkski jalg lahti. Esitati veel paar kuulsamat tantsu õige muusika rütmis.

Füüsiliseks puhkuseks saime testida juba treeningu ajal kogutud teadmisi. Meid jaotati võistkondadeks ja küsitlus võiski alata. Tulemuste osas võib klassile jagada vaid kiidusõnu - kõik tiimid olid kenasti tähele pannud ning harvad polnud ka maksimumpunktid.

Peale pisikest pausi kõhtu täiendamas, läks kogu trall uuesti lahti. Rühmad said endale ülesandeks esitada juhendaja valitud tantse. Nende seast üheks raskemaks nimetatud tantsu „Inglisjakk“ said aga kõik proovida.

Lõpetuseks tegime hoogsa polka ja lõbus koosviibimine oligi läbi. Õpilaste meeleolu oli võrreldes algusega tundmatuseni muutunud: tüdinud pilgust sai särav ning naeratus kaunistas iga lahkunu nägu.

Triinu Jakson

8.B klassi karjäärikonverents

8.b klassil toimus karjäärikonverents. Õpilased pidid ettekanded tegema nendest ametitest, mis on ka Saaremaal esindatud.Valiti erinevaid elukutseid, näiteks politseinik, hambaarst, kohtunik, teede projekteerija, kinnisvaramaakler, fotograaf, stjuardess/reisisaatja, ratsutamistreener, paadiehitaja, kondiiter, iluteenindaja, müügidirektor, arhitekt, sadamatevaldkonna spetsialist, loomaarst, ohvriabitöötaja. Eelnevalt viidi läbi intervjuu selle ameti esindajaga, uuriti lisamaterjali. Oli ka neid õpilasi, kes said päris töökeskkonnas selle ametiga tutvuda. Eesmärgiks oli saada vastused sellistele küsimustele, nagu näiteks missugused on selleks tööks vajalikud iseloomuomadused, kus saab seda ametit õppida. Kas sellele tööle on ka nõudlus, missugused koolis õpitud õppeained on olulised selle ameti valimisel, millised on töötingimused, missugused on selle ameti "plussid ja miinused".

Klassikaaslastel oli ülesanne hinnata esinejaid ja esitada küsimusi.

Marina Priske

10.A ja 11.A giidituuril

10.A ja 11.A käisid väikesel Saaremaa tuuril. 11.A klassi jaoks oli see giidikursuse kokkuvõte. Mängiti läbi personaalse giiditeenuse pakkumise stsenaarium. Turistideks olid 10.A klassi õpilased. Külastatud kohad olid Vikil asuv Mihkli Talu muuseum, Kihelkonna kirik, Loona mõis ja seal asuv Vilsandi rahvuspargi keskus ja Odalätsi allikad, kus neiud pesid oma nägu silmi, Lisaks veel külastati Karujärve, kuid vesi oli suplemiseks liiga külm. Toimus väike piknik. Enamusele meeldis praktiline väljasõit. Osad arvasid, et on enne nendes kohtades käinud.

Õpetajad Ljuba ja Reet olid rahul.

Reet Lulla

10.C ja 11.C rahvamänge mängimas

Kahel klassil oli tore võimalus uusi teadmisi omandada lõbusas töötoas rahvamänge mängides. Läbiviijateks Triino Lest ja Mari Ausmees.

SÜGPress

ALGKLASSIDE KOOSTÖÖ KAITSELIIDU SAAREMAA MALEVAGA

Saaremaa Ühisgümnaasiumi algklassid alustasid sügisel koostööd Kaitseliidu Saaremaa Malevaga. Ühise projekti raames toimusid septembrikuus algklasside õpilastele õppepäevad.

Kaitseliitlased juhendasid nelja õpituba: side-, kaardi- ja riviõpet ning esmaabi.

Õpiti sidepidamist vanaaegsete telefonidega ja kaasaegsete raadiosaatjatega, rivikäskluste täitmist, liikumist kompassi järgi, salakirjade lahendamist, esmaabi andmist, märguandeid lippudega jms.
„Kõik meeldis, teeksin seda veel ja veel,“ arvas IIIb klassi õpilane Grestiin Niitmets.

Õpitubade jätkuna toimus oktoobrikuus seikluslik maastikumäng. Õpilased orienteerusid kaardi järgi kooli territooriumil ja lahendasid kontrollpunktides erinevaid ülesandeid. Parimaid võistkondi autasustati kaitseliidu diplomiga.

Ühisprojekt lõppes mai viimasel pühapäeval Sõrve retkega. Rahvarajal osalesid algklasside õpilased, lapsevanemad ja õpetajad - ühtekokku üle 400 matkaja. Kaheksakilomeetrine rada oli jõukohane kõigile osalejatele. Elevust pakkusid tegevused kontrollpunktides.

„See oli tore, sain olla koos sõpradega looduses,“ arvasid III b klassi õpilased.

Foto 2.a klassi lapsevanema Maidu Lempu erakogust

Marina Mäetalu, algklasside õpetaja

JALGPALLIVÕISTLUSTEST

6. mail 2015 toimus kolmas kohtumine suures pallimängude lahingus Kuressaare Gümnaasiumiga. Seekord oli jalgpall. Saaremaa Ühisgümnaasiumi neidude - tütarlaste võistkond võitis 1:0. Üldkokkuvõttes võitsid SÜG-i tüdrukud 2:1 väikese karika.

SÜGi jalgpallivõistkonnas mängisid Maria Aarnis, Agnes Äkke, Kelli Sepp (kõik 12.c), Annemari Pruul 12.b, Anni Toon 12.a, Eva Haavel ja Maria Pihlak 11.c-st, Anne-Mai Alas 10.b, Eliisa Saar 9.b, Gendra Allikmaa ja Huberta Karma 7.a-st, Marilis Remmel 7.b, Karmen Kelsi Kruut ja Triinu Eliise Põld 6.b-st.

******
11. mail toimus teine TUULE CUP -i etapp. Sellele finaalturniirile oli kogunenud üle Saaremaa tüdrukute 5.-7. kl ja 8.-9. kl võistkonnad. Meie kooli võistkonnad mängisid väga hästi ja võitsid mõlemad oma võistluse.

Vanemas astmes mängisid Airike Kapp, Eliisa Saar 9.b-st, Agathe Kriska 8.a, Marilis Remmel 7.b, Gendra Allikmaa 7.a, Triinu Eliise Põld 6.b.

5.-7. kl võistkonnas mängisid Elisabeth Vaarik 6.b, Gendra Allikmaa 7.a, Karmen-Kelsi Kruut 6.b, Johanna Priske 6.b, Triinu Eliise Põld 6b, Huberta Karma 7.a, Marilis Remmel 7.b.

Õnnitlen kõiki mõlema jalgpallivõistluse mängijaid võitude puhul. Olite tublid. Edu ja jõudu edaspidiseks harjutamiseks.

Kehalise ainekomisjoni esimees Aime Metsmaa

KEAT LAAGER

21.-22. mail toimus Torgus kuuendatele klassidele KEAT (Kaitse End ja Aita Teist) laager. Kokku oli tulnud 17 võistkonda 13 koolist.

Väljasõit oli kell 9.00 SÜGi eest, mõlemast paralleelist oli 8 võistlejat: 4 poissi, 4 tüdrukut. Kaasas oli juhendajana Merle Prii. Laagris osalesid 6.b-st Karola, Käthriin, Margit, Hanna, Hannes, Devon, Andre, Vootele. 6.a-st Kristel, Berit, Anni, Kelli, Lennart, Kaarel, Paul ja Markus.

Kohale jõudes, lasti meil oma asjad kõik ühte ruumi panna ning seejärel oli õues kogunemine ning lipu heiskamine. Meile räägiti, kuidas asjad käivad ning siis jagati meid grupikaupa ülesannete juurde. Punkte, mida läbida, oli 18. Seal pandi proovile meie teadmisi ja oskusi.

Näiteks pidime oskama sõlme siduda, esmaabi anda, vigursõitu teha, suitsusest toast asju leida ja häirekeskusesse helistada. Kõikide ülesannete eest punkte ei saanud, vaid osad olid niisama meie koolitamiseks. Juurde õppisime kokku panema tuletõrjevoolikut ja laskma vibu. Minu lemmik punkt oli keerlev auto, kuhu said istuda korraga 4 inimest.

Pommirühma töötoas

Kõikide lemmik, kus tuli, pea alaspidi, autost välja saada

Ülesannete lõppedes, panime oma telgid üles, käisime söömas ja varsti teatati meile, et saalis ootab meid üllatus. Üllatus oli teadusteater, mis meeldis kõigile. Sealt saime heeliumiga õhupalle ja lämmastikuga tehtud jäätist.

Ise teadusteatris kätt proovimas

Õhtul oli ka meil võimalus vaadata Eurovisioni lauluvõistlust.

Öösel saime ööbida telkides. Telgis oli väga külm, aga ega asi paremaks ei läinud, kui meid öösel kell 3 üles äratati ja ööhäire tehti. Seal pidime oskama orienteeruda. Orienteerumisel oli 3 punkti, mis tuli läbida ja igast punktist said ühe ümbriku. Kui kõik punktid said läbitud, saadeti grupp suurde saali vastamaks küsimusele, mille said ühest ümbrikust, tähtedega, mille said ülejäänud kahest ümbrikust.
Hommikul saime süüa ja pakkisime enda asjad kokku.Seejärel algas tuletõrjeolümpia. Seal tuli lahendada ligi 20 ülesannet, iga ülesande jaoks oli antud 3 minutit. Seal oli ülesanded, nagu tuletõrjevoolikut hüppenööriks kasutamine, tuletõrjevooliku lahti- ja kinnikerimine, tuletõrjevoolikute otsikute lahti tegemine ning kinni panemine.

Peale selle lõppu, sõime lõunat, toimus autasustamine ning asusime kodu poole teele.
6.B klass saavutas jalgratta vigursõidus 3. koha.

6.B võistkond

Kõikide võistluste kogutulemusena sai esikoha Leisi võistkond, teiseks tuli Lümanda ning kolmandaks KG 6.A. Meie koooli 6.B võistkond saavutas 8. koha ja 6.A 9. koha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et see oli väga vinge, meeldejääv ja tore kogemus.

Margit Valge ja Käthriin Steinberg (6.B), Anni Kuuseok (6.A)

5.B, 6.B, 5.C ja 6.C KLASSIREIS TALLINNA

23. ja 24.mai käisime erinevate klassidega Tallinnas.

Loodusrajal ülesannet täitmas

Väljasõit oli hommikul kell 08.20. Seejärel suundusime Keilasse loodusrajale. Seal tegime orienteerumist, mis oli väga tore.

Orienteeruda saime ka peale Keilat, nimelt juba Tallinna vanalinnas. Mulle see väga meeldis, kuna saime teada nii mõndagi Tallinna vanalinnast.

Vanalinnas orienteerumas...

Kui olime oma isu jooksmisest täis saanud, oli aeg minna ööbmispaika. Kõik viisid oma asjad tubadesse, aga kaua puhata ei saanud, sest oli aeg minna Kalev Spasse veemõnusid nautima.

Tundus, et kõigil oli väga lõbus, eriti veel sellepärast, et ka õpetaja oli nõus veetorudest alla

laskma. Ujuda saime lausa kaks ja pool tundi. Kuid päev ei olnud sellega veel kaugeltki läbi. Kui olime tubadesse jõudnud, saime süüa pitsat ja vaadata televiisorist Eurovisioni lauluvõistluse finaali. Magama saime alles öösel.

Järgmisel hommikul ei pidanud õnneks väga vara ärkama, kuskil üheksa paiku. Hommikused tegemised tehtud, hüppasime bussile ja sõitsime Pirita seiklusparki. Seal pandi meile turvavarustus peale, õpetati seda kasutama ja seejärel olime valmis minema turnima. Igaüks sai turnida oma soovidele ja normidele vastavalt. Kui rajad läksid liiga kõrgele, oli võimalus lõpetada. Mõned õpilased olid aga nii julged, et tegid läbi kõik rajad.

Pärast ruttasime kõik bussi peale, et jõuda õigeks ajaks kinno vaatama „Supilinna salaseltsi“. Film oli ootustele vastav ning hiljem saime minna šoppama Ülemiste keskusesse. Nii mõnelgi sai tehtud mitmeid sisseoste ja kell 18.45 oli bussil väljasõit kodu poole. Kojusõit oli väga lahe ja kooli ette jõudsime kell 22.30.

Meie rõõmus reisiseltskond

Loodetavasti on järgmine ekskursioon veelgi lahedam

Margit Valge, 6.B