Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 460

Saada link Prindi PDF

 

 

SÜG-Press

 


19. mai 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 460



KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI

K  20.05   
11.00 6. klassi muu õppeaine tasemetöö (401)
18.00 Kevadkontsert 1.-2. klassid

N  21.05   
10.00 Riigieksam: matemaatika
MK Huvijuhtide aastalõpu koosolek
6. klasside KEAT laager Torgus

R  22.05   
10.00 9. klassi lõpukella päev
6. klasside KEAT laager Torgus
4.-6. klasside viimane tundidega päev

L  23.05   
5.C, 5.B, 6.C, 6.B klassiekskursioonil

P  24.05   
5.C, 5.B, 6.C, 6.B klassiekskursioonil

E  25.05   
13.00 Uurimistööde kaitsmine

T  26.05   
13.00 Uurimistööde kaitsmine
3. klasside viimane tundidega päev

K  27.05   
13.00 Uurimistööde kaitsmine
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek

N  28.05   
11.00 Uurimistööde kaitsmine
14.00 - MK parimate  tunnustamine Kuressaare kultuurikeskuses

R  29.05   
Loodusklasside kevadine praktikalaager Kaarmal – 10.b ja 11.b
13.00 Uurimistööde kaitsmine

L  30.05    Loodusklasside kevadine praktikalaager Kaarmal – 10.b ja 11.b

P  31.05   
Loodusklasside kevadine praktikalaager Kaarmal – 10.b ja 11.b

DIREKTSIOONI KIITUS

Marina Priske — õpilaste suurepärase juhendamise eest vabariiklikuks maakondadevaheliseks vene keele võistluseks.
Inge Vahter — õpilaste väga hea juhendamise eest vabariiklikuks põhikooliastme bioloogiaolümpiaadiks.
Aime Metsmaa — õpilaste suurepärase juhendamise eest võrkpallimängudeks.
Ly Haandi — õpilase suurepärase juhendamise eest maakondlikuks ujumise meistrivõistlusteks.

KÕIK TULEB VAREM KÄTTE

Ei ole saladus, et aeg liigub järjest kiiremini ja iga järgmine põlvkond on tegelikult targem eelmisest. Me võime ju rääkida, et meieaegne rohi oli rohelisem ..., aga see tuleneb pigem vanema generatsiooni püüdlustest mõõta uusi vana mõõdupuuga. Mõned aastad tagasi lõppes mu lõpuaktusekõne abituuriumile alljärgne¬vaga, aga täna tundub vajalik olevat sellest juba varem rääkida.

Maailm muutub - ja ühes sellega ka teadmine, mis on parim. Veel paar aastat tagasi oleksin teile eelkõige soovinud Maslow vajaduste püramiidi tippu — eneseteostust — et minge ja leidke ennast ning andke endast parim. Täna ütlevad aga evolutsioonipsühholoogid, et meie geenidel on eneseteostusest suht suva ja saavutustel pole mingit tähtsust. Loeb vaid universumis vastupidamine, kaaslase leidmine, laste saamine. Hoolitsemine, lapsevanemaks olemine, laste üleskasvatamine — see ongi kõrgeim saavutus ja ülim vajadus. Siiski ühes soovis olen ma päris kindel — õnne on vaja ja õnnesse peab uskuma. Aktusel rääkis õpetaja Sirje Ess üheksandikele ühe loo õnnest...

Üks kindral pidi oma sõjaväe lahingusse viima, aga vastase väed olid hulga suuremad ja sõdurid kartsid — nad ei uskunud võitu. Kindral uskus. Hommikul enne lahingut kogus ta oma sõdurid kokku, võttis taskust mündi ja ütles: ”Saatusesse peab uskuma. Kui tuleb kull, siis võidame, kui kiri, siis kaotame”. Ta viskas mündi õhku ja kukkudes oli see kull. Lahing algas ja kindrali sõjavägi võitis. Peale lahingut kiitis kindrali adjutant kindralile, et kui hea see ikka oli, et oma õnnesse uskusime. Kindral noogutas, võttis taskust mündi ja andis adjutandile. Mündi mõlemal poolel oli kull...

Mõned aastad tagasi töötasid teadlased psühhholoog Richard Stevensi juhtimisel erinevate eksperimentide tulemusena välja õnne manifesti:
1. Istuta midagi ja hoolitse selle eest
2. Loetle iga päeva lõpus üles vähemalt viis asja, mis sind õnnelikuks tegid
3. Võta aega rääkimiseks — räägi igal nädalal vähemalt tund aega sulle armsa inimesega
4. Helista sõbrale, kellega sa pole kaua rääkinud ja lepi kokku kohtumine
5. Luba endale iga päev midagi maitsvat ja võta aega selle nautimiseks
6. Naera korralikult vähemalt kord päevas
7. Tee kolm korda nädalas pool tundi trenni
8. Naerata ja/või ütle võõrale «Tere!» vähemalt kord päevas
9. Vähenda poole võrra televiisori vaatamist
10. Levita heatahtlikkust — tee iga päev kellelegi midagi head

Seega soovin õnne — eriti enamikule õpilastele algaval eksamiperioodil, aga ka lastevanematele nende toetamisel ja õpetajatele nende õpetamisel. Aga nautige ka kevade iga päeva, sest just kevadel on iga päev suur samm edasi – nagu ka koolis. Ega „Kevade“ muidu ei oleks kooli sünonüüm Eestis.

Viljar Aro, koolijuht


SAARLASED VABARIIKLIKUL BIOLOOGIAOLÜMPIAADIL

Bioloogiaolümpiaadi põhikooliastme lõppvoor toimus 15.-16. mail Jõgevamaal Luual. Võistlusele oli kutsutud maakonnavooru põhjal  60 kuuenda kuni üheksanda klassi õpilast.  Meie maakonnast oli edasi kutsutud kokku viis õpilast, neist neli meie koolist ja üks õpilane Kuressaare gümnaasiumist. Kahe päeva jooksul läbiti pikk teooriatest ja näidati oma teadmisi botaanika ja zooloogiakabinetis. Lõpptulemus saadi  kolme ala punktide kokkuliitmisel.

Tulemused olid järgmised:
6. klass: Sander Teras 6.b - 4. koht, lisaks oma vanuseklassi parim tulemus zooloogias.
7. klass: Marleen Vahu 7.a – I koht ja parim nii teooriavoorus kui ka mõlemas kabinetivoorus.    
Marleeni edu teise koha saavutanu ees oli peaaegu 30 punkti!
Eliisa Täht KG – 5. koht.
8. klass: Karl Hendrik Tamkivi 8.b – I koht ja parim teoorias ja zooloogias.
Karli edu teise koha saavutanu ees oli samuti märkimisväärne – ligi 15 punkti.
Diana Alt 8.b – III koht ja parim botaanikas.

Kiitus väga tublidele õpilastele ja edu edaspidiseks!

Inge Vahter, bioloogiaõpetaja

RAAMATUKOGU TEADE

Infot õppeaasta lõpuks:

1. Õppeaasta lõpuks (3. juuniks) peavad õpilastel olema kõik laenutatud õpikud ja muud trükised raamatukokku tagastatud (v.a. õppetöö võlglased, kes tagastavad õpikud augustikuu lõpuks, ja mõned õpikud, mida kasutatakse
edasi järgmisel õppeaastal).
2. Õpikud tuleb korrastada ja vajadusel parandada (paber- ehk maalriteibiga). Üleliigsed materjalid (paberi lehed, tunnikontrollid, fotod, bussipiletid jne) õpikute vahelt ära korjata.
3. 9. ja 12. klassi õpilased saavad ringkäigulehele allkirja siis, kui kõik õpikud jm. trükised on raamatukokku tagastatud.
4. 1.- 3. klassi õpilased tagastavad õpikud klassijuhatajale.
5. Tagastamata (kaotatud) või rikutud teavikud tuleb asendada sama või raamatukogu poolt võrdväärseks tunnistatud teavikutega (nt. Kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevate raamatutega) või tasuda nende alghind.
6. Kokkuleppel saab 4.- 8. ja 10.- 11.kl õpilastele suveks laenutada vajalikku ilukirjandust (nt. kohustuslikku kirjandust).
7. Meeldetuletus 3.- 11. klassi õpilastele: augustikuu keskel palun jälgida raamatukogu ja kooli koduleheküljelt reklaami, millal toimub õpikute laenutus.
8. Kooliraamatukogu on avatud 3. juulini.

HEAD ÕPPEAASTA LÕPPU!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja


6.A klass „Billy Ellioti“ vaatamas

Laupäeval, 9. mail käisime klassiga Tallinnas Nordea Kontserdimajas muusikali “Billy Elliot” vaatamas. Saime seda vaadata tänu Saaremaa Rotary Klubile, kes kandis meie bussisõidukulud.

Muusikal rääkis ühe 12-aastase poisi elust Inglismaal. Billy ema oli surnud ja ta elas koos isa, venna ja vanaemaga.  Billy isa tahtis, et poiss oleks poisilik ja ta sundis poega poksitrennis käima. Billy isa ja vend töötasid kaevanduses, mida taheti kinni panna, mis tähendas seda, et isa võis töötuks jääda. Kaevurid streikisid kaevanduse sulgemise vastu, sellega seoses olid kõigi elud häiritud. Sajad kaevurid võisid oma töö kaotada.

Billyle poksitrenn ei meeldinud, talle ei meeldinud see, et peab teisi inimesi lööma. Ühel päeval, kui Billy jäi peale poksitrenni natuke kauemaks spordisaali, algas ruumis balletitund. Ta jäi tantsijaid vaatama ja talle hakkas see tegevus väga huvi pakkuma. Billy hakkas balletti õppima, selgus, et ta oli tantsimises väga hea, et ballett on temale sobilikum kui poksimine. Tal oli seal range õpetaja ja ta pidi igal treeningul kohal olema. Kui poisi isa balletitreeningutest teada sai, keelas ta Billyl tantsimise ära. Isa ja vend naersid poisi soovi välja, nad ei toetanud teda, käskisid loobuda. Aga Billy tantsuõpetaja sellega ei nõustunud ning ta õpetas Billyt salaja, et saata ta Londonisse balletikooli. Ta treener tahtis nende pere aidata, sest nad olid vaesed. Billy tegi oma unistuse nimel kõvasti trenni. Ainuke, kes Billyt toetas, oli tema vanaema. Poisi vanaema oli väga lahe, kõik tema stseenid ajasid saali naerma (vanaema rollis oli Reet Linna). Billy isa ei lubanud pojal Londoni balletikooli katsetele minna. Poiss aga väga palus oma isalt luba katsetest osa võtta. Kui Billy isa nägi, et poisil on tõesti annet balletis, siis ta lõpuks otsustas, et poeg võib siiski selle alaga tegeleda. Aga kuna olid rasked ajad, ei jätkunud Billy perel raha tema koolitamiseks Londonis. Neile tuli appi külarahvas, kes annetas õppimiseks raha. Kui Billy oli juba katsed ära teinud, saabus talle ühel päeval kiri, et ta sai Londoni Kuninglikku Balletikooli sisse. Kõik olid selle üle rõõmsad. Loo lõpuks sai kõik korda ning Billy sai tegeleda sellega, mis talle päriselt meeldis ning tal oli selle juures ka pere toetus! Tema pere sai aru, et ka poisid võivad tantsida.

Laste arvamusi etendusest:
Mulle meeldis see muusikal väga! Näitlejad olid muidugi head. See etendus oli lahe. Mulle meeldis selle etenduse mõte ja humoorikus. Meeldisid väga etenduses kõlanud laulud. See oli väga lahe muusikal!!! Seal oli hea sõnavara, mida paljudes etendustes ei kasutata. See oli vaatamist väärt. Tantsijad tantsisid väga hästi, see oli vinge! Etendus oli päris äge ja lõbus! See oli üks paremaid näidendeid. Oli õpetlik, et tüdrukute hobi võib sobida ka poisile. Näitlejad olid super-osavad ja lisaks olid paljud neist väga tuntud. Lemmikkohad olid kõik balletitunnid, kus sai palju nalja. Minule meeldis see muusikal väga! Parim üldse! Mulle meeldis, et muusikal rääkis Inglismaa  ajaloost,   aga   samas  oli   naljakas  ja lõbus, kool võiks ka selline olla – lõbus, aga ka õpetlik. Vandumist oli küll üsna palju.
Aga kokkuvõttes oli väga tore muusikal, kahjuks ei saanud peret kaasa võtta ja jutustada ma väga teistele oma kogemustest kahjuks ei oska. Loodan ainult, et kunagi tekib võimalus veel koos perega seda uuesti vaatama minna. Praegu seda enam ei näidata, käisime ju eelviimasel etendusel. Etendused ja filmid, mis põhinevad päriselt juhtunud sündmustel (nagu seegi), tulevad alati väga hästi välja ja see muusikal on hea näide.

SUUR TÄNU TOETAJALE – SAAREMAA ROTARY KLUBILE!

6.a klassi õpilaste muljete põhjal
Linda Kuuseok

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

TEA entsüklopeedia. 12. köide: Kuuda-Liibüa (TEA Kirjastus, 2014)
Eesti Vabariik: Maa. Rahvas. Kultuur (põhjalik Eesti Vabariiki käsitlev koguteos kajastab meie riigi tekkelugu ja tänapäeva - kuidas jõuti omariikluseni ja loodi Eesti Vabariik jpt. teemad) TEA Kirjastus, 2015
Eesti statistika aastaraamat 2014 (Statistikaamet, 2014)
Eesti maakondade rahvastik: hinnatud ja loendatud (Statistikaamet, 2015)
Meie fantastiline Maa: [vulkaanid, kivistised, vihmametsad, ilm, polaarmaad, ookeanid] TEA Kirjastus, 2014
Teaduse fantastiline maailm: [leiutised, loomad, inimene, taimed, kosmos, kuulsad teadlased] TEA, 2014
A. Juske  Salvador Dalí ja sürrealism Eestis (sarjast Tuntud & tundmatu) TEA Kirjastus, 2014
Eesti modernism (sarjast Tuntud & tundmatu. Teos avab põnevaid lehekülgi 1910.–1930.aastate eesti kunstist, kirjeldades toonast elavat kunstielu ja tuues lugejani kunstnikke ja teoseid, mis on aastakümneid olnud  tundmatud) TEA Kirjastus, 2014
A. Viires  Vana Eesti rahvaelu: kust tuleme, kes oleme (ajalooliste fotode, jooniste ja rep-rodega rikkalikult illustreeritud teos, kus kesk¬sel kohal 19. sajandi rahvakultuur) Ilo, 2015
Matemaatika ülesanded: Viie kooli võistlus : 40.- 49. võistlus (Hugo Treffneri Gümnaasiumi Vilistlaskogu, 2015)
Keemia ülesanded: Viie kooli võistlus : 40.- 49. võistlus (HTG Vilistlaskogu, 2015)
Füüsika ülesanded: Viie kooli võistlus : 40.- 49. võistlus (HTG Vilistlaskogu, 2015)
A. Aruvee  Kõnekäändude doomino: kõnekad kõnekäänud : õppemäng (Ilo, 2012)

ILUKIRJANDUS:
G. Kordemets  Klass: Ilmar Raagi filmi "Klass" ainetel (raamat aust ja väärikusest, saatuslikest juhustest
ja ülekohtust) Tänapäev, 2013
G. Kordemets  Klass: elu pärast : ERR-i samanimelise seriaali ainetel  Tänapäev, 2013
A. Kull Vabrik (1990-ndad oli karm aeg, mil murenesid aastatega kujunenud arusaamad ning paljudele oli see suurte segaduste aeg, samas enneolematute võimaluste ja otsingute aeg...) Tänapäev, 2012

LASTE-  JA NOORTEKIRJANDUS:
S.-A.Villo, S. Tomingas  Vanasõna ei valeta (üle 200 vanasõna pakub lapsele võimaluse mõtiskleda põlvest põlve levinud rahvatarkuse üle) TEA Kirjastus, 2015
S.-A.Villo, S. Tomingas  Lapse oma mõistatused (raamatus on eesti pärimuskultuuri vanemast ja uuemast varasalvest üle 150 mõistuse, sealhulgas nutikaid värssmõistatusi ja kavalaid sõnamänge) TEA, 2015
K. Pettai  Kaarina ja võluvärgid (Kaarina vanaema ei ole päris tavaline vanaema - kiiktoolis istumise ja moosikeetmise asemel meeldib talle hoopis mööda maailma ringi tuisata džunglis,Veneetsias...) Tänapäev, 2013
K. Küntzel  Abrakadabra. Suur võlukunstiraamat. Trikimeistri ABC (lisaks hulgale trikkidele leiab raamatust ka mustkunstimeistrite nõuandeid, kuidas trikke kõige mõjusamalt esitada) TEA Kirjastus, 2014
P. Tali  Pioneer Viru tänavast: stagna-aja koolilood (see elu, mida elati 1980-ndatel, tundub olevat pärit teiselt planeedilt: pioneerid, pepsi, defitsiit, stagnatsioon, tuumasõda, kosmonaudid) Tänapäev, 2012

Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist  
RIKSWEB  http://192.168.0.5/riksweb/

KOKKUVÕTTEID PALLIMÄNGUDEST

16. aprillil toimusid Kuressaare Gümnaasiumis Saare maakonna minivõrkpalli 4.-6. klassi meistrivõistlused algusega 10.00. Meie kooli poiste ja tüdrukute võistkonnad võistlesid väga tublilt ja saavutasid mõlemad I koha.
Tüdrukute võidukas võistkonnas mängisid Luise Vevers, Anni Kuuseok (mõlemad 6.a-st), Elisabeth Vaarik, Triinu Eliise Põld ja Karola Soe (kõik 6.b-st).
Poiste võidukas võistkonnas mängisid Artur Johanson, Kaspar Kivi, Kaarel Vokk ja Gregor Kelder 6a-st ning Andres Sui ja Andre Koppel 6b-st.
Võistlustel oli õpilastega treener Aime Metsmaa.

*****
22. aprillil 2015 toimusid EKSL ja EVF Lääne regiooni võrkpalli miniliiga võistlused Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis. Mängud olid väga tasavägised.
Poiste võistluste paremusjärjestus oli järgmine:
I Pärnu Ülejõe Gümnaasium
II Häädemeeste Keskkool
III Saaremaa Ühisgümnaasium
4.Tääksi Kool

Meie kooli poiste võistkonnas mängisid Artur Johanson, Kaspar Kivi, Markus  Armus, Kaarel Vokk, Gregor Kelder, Andres Sui ja Andre Koppel.

Tüdrukute võistluse paremusjärjestus oli järgmine:
I Pärnu Mai Kool
II Viljandi Jakobsoni Kool
III Saaremaa Ühisgümnaasium
4. Paikuse Põhikool

Meie kooli tüdrukute võistkonnas mängisid Luise Vevers, Anni Kuuseok, Berit Porss, Kristel Soe, Karola Soe, Elisabeth Vaarik, Triinu Eliise Põld. Mõlema võistkonna liikmed said autasustamisel kaela medalid ja kätte
diplomid.
Võistlustel käis õpilastega treener Aime Metsmaa.

Aime Metsmaa, kehalise kasvatuse õpetaja

 
Bänner


Bänner