Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 456

Saada link Prindi PDF

 

 

SÜG-Press

 


21. aprill 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 456



KOLMAPÄEVAST REEDENI

K  22.04   
11.00 Ruutu10 improvisatsiooniline etendus
11.00-13.00 I korrusel kirjastus Tea raamatute müük
15.30 Klassijuhatajate nõupidamine

N  23.04   
10.00 Uurimistööde esitamise tähtaeg
10.00 12. klassi lõpukella päev
19.00 Kena kevadõhtu

R  24.04   
Üleriigiline põhikooli teatrifestival Narvas
L  25.04   
9.30 SÜG’i meistrivõistlused kiirmalses
Üleriigiline põhikooli teatrifestival Narvas
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor
Nuputa lõppvoor, Harjumaal
KureStar muusikakoolis (Inspira)
MK LOOK KOOL 2015

P  26.04  
Lingvistikaolümpiaadi lõppvoor

E  27.04  
Kevadnädal
Kevadine 4-võistlus 5.-11. klass
10.00 Riigieksam: eesti keel
10.45 Klassivanemate koosolekud
17.00 Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele

T  28.04   
16.00 Õpilasesinduse koosolek
19.00 Kontsert, vastuvõtt parimate
õpilaste vanematele ja õpetajatele
MK Algklasside näitemängupäev Orissaares

K  29.04   
15.30 Ainekomisjonide esimeeste koosolek
18.00 Laulud, tantsud õpetajatega

N  30.04   
Maakondlik tasemetöö eesti keeles 8. klassidele

R  01.05   
KEVADPÜHA     

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  22.04    Merike Kuldsaar. Reis Türki
N  23.04    Direktsiooni info
R  24.04    Merike Kuldsaar. Geograafia¬õpetajate kevadpäevad
E  27.04    Viljar Aro
T  28.04    Marina Priske. Teatrireisist Narva
K  29.04    Anne Teigamägi. Blogireisimisest
N  30.04    Direktsiooni info

DIREKTSIOONI KIITUS

Irena Sink koos kõigi abilistega —vabariikliku Hea Lapse ja Tähekese viktoriini lõppvõistluse suurepärase läbiviimise eest.

HÄÄD PÕRUMIST, ABITUURIUM!

Üle mõne aasta taas juba kord kasutatud looke minu ühe lemmikautori Nick Oweni „Metafoori maagiast”.
Tähtsa golfivõistluse ajal leidis kuulus golfimängija Gary Player end liivalõksust. Tal tuli sooritada eriti keeruline löök. Ta harjutas seda mõttes mitu korda ja koondas kogu jõu keskendumisele. Kurikas puudutas õrnalt palli. Pall lendas liivasajus taevasse, rippus hetke õhus, laskus, põrkas kaks korda ning peatus pool meetrit august eemal. Kui Gary pärast lööki muruplatsi poole jalutas, hõikas keegi rahva hulgast: „Hei,Gary! See oli tõesti õnnelik löök!” Gary peatus ning pöördus mehe poole. „Arvan, et sul on õigus,” sõnas ta, „aga kas tead, kui naljakas see on!? Mida rohkem ma harjutan, seda paremaks ma muutun, ja mida paremaks ma muutun, seda rohkem on mul õnne!”

Soovin meie abituuriumile rohket õnne - tutipäeval, kirjandi kirjutamise ajal, uurimistööde kaitsmisel, kogu eksamiperioodil ja õige ülikooliukse leidmisel. Ka harjutada jõuab veel - nii tutipäeval, kogu eksamiperioodil, lausa jaanipäevalõkkeni ja õige ülikooliukse leidmiseni välja.

Ärge kartke ka kaotada, sest kaotus õpetab rohkem elutarkust kui edu. Sageli avastame, kuidas midagi teha, olles kogenud, mida ei tohi teha. See, kes kunagi vigu pole teinud, pole ka midagi avastanud. Ja pidage meeles, et kõigile võivad naeratada suured võimalused, kuid paljud ei märka neid. Ainus võimalus nende tulekuks valmis olla on lihtsalt uskuda homsesse päeva.

Räägitakse, et kui kassipoeg tiigrit vaatab, siis mõtleb ta: „See, kes on nii suur, ei saa olla midagi väärt. Kui ta oleks midagi väärt, siis poleks tal vajadust olla nii suur.“

Teie aga tahtke siiski saada suureks-suureks just hingelt ja vaimult, sest vaid tõeliselt suur inimene jääb südames ikka lapseks ja vaid nii elad tegelikult.

SAPERE AUDE!

Viljar Aro, koolijuht

ABITUURIUMI VIIMASE KELLA PÄEV

Abituuriumi viimase kella päev toimub neljapäeval, 23. aprillil.

Kell 10.00 klassijuhatajatunnid:
12A ruumis 317
12B ruumis 320 (5AB LoV ruumis 308)
12C ruumis 416 (11C Ke KT ruumis 301)

Kell 10.45 spaleer, milleks klassid rivistuvad järgmiselt Kingu tn poolsetele tagumistele treppidele ja I korrusele:

IV-III korruse vahelised trepid 5a, 5b, 6b, 7b, 11b
III-II korruse vahelised trepid 2c, 3a, 3b, 8a, 11c
II-I korruse vahelised trepid 2a, 2b, 4a, 4b, 8b
I korrus 4c, 5c, 7a, 9a, 9b, 10a, 10b, 10c, 11a

Kell 10.50 aulas:
- esimeste klasside esinemine
- õppealajuhataja sõnavõtt
- 12. klasside meenutusi koolist

Marek Schapel, õppealajuhataja

KENA KEVADÕHTU

23. aprillil kell 19.00 SÜGi aulas

KENA KEVADÕHTU

Kreveralt "Miski heljus läbi ruumi"(Saaremaa Miniteatripäevade laureaat)
Kreputlastelt "Mis on see luuletaja luule?" (B.Alveri konkursi laureaat)

Pilet 1 euro

DIREKTSIOONI VASTUVÕTULE (27. JA 28.04) KUTSUTUD ÕPILASED JA ÕPETAJAD 2014/2015 ÕPPEAASTAL

ÕPILASED
2A Risto Tahk, Anabel Lanna, Helena Lulla, Karmel Muul, Emma Ling, Ragnar Tisler, maribel remmel, Helena Nõmm, Gelin-Desire Soeson, Kevin Lempu

2B Grete Gull, Merili Haak, Karl Ares Hommik.

3A Romet Vilter, Rasmus Mäeorg, Triinu-Liis Toom, Kenneth Puiestee

3B Artur Kuning, Karro Vatsfeld, Rico Robert Alliksoon, Jan Erich Sarapuu, Kirke Viik, Heddi- Loore Ots, Ingel Helena Mägi, Martin Truverk

4A Brigite Hollo, Laur Palijenko, Joosep Kobin, Karl-Sander Vaga, Gendro Umber

4B Karmen Ehanurm, Markus Luup, Marie Eike Rebane, Artur Medri, Ermo Nõmm, Annabel Raun, Katrin Lindmäe

5A Annaliisa Lepik, Martin Vesberg, Albert Leppik, Mihkel Keso, Hendrik Vijand, Kert Tartes

5B Otto Tuuling, Paula Aarnis, Voldemar Kirss, Jonna Mononen, Liisa Tõll, Raul Tahk, Gregor Ruttu, Marleen Mai

5C Ats Reimann

6A Anni Kuuseok, Joonas Prii, Liana Mikk, Karl-Martin Kuusk, Paul Antsaar, Kristel Soe, Torm Vatsfeld, Lennart Aavik, Gregor Kelder, Kaarel Vokk, Luise Vevers, Berit Porss, Artur Johanson, Markus Armus, Kaspar Kivi

6B Artur Kübarsepp, Karl Kübarsepp, Devon Lopp, Mariliis Albert, Jolana Kaljurand, Sander Teras, Triinu Eliise Põld, Margit Valge, Vootele Mets, Karmen-Kelsi Kruut, Karola Soe, Andres Sui, Andre Koppel, Elisabeth Vaarik

7A Gendra Allikmaa, Huberta Karma, Kätriin Käsper, Marleen Vahu, Oto Pruul, Katre-Liis Võhma, Oliver Paljak, Mark Marcus Soodla, Katri Maripuu

7B Liisa Õunpuu, Lisanna-Lee Leiman, Roosmarii Sarapuu, Feridee Sevostjanov, Iris Kirs, Oskar Kivi, Randel Sepp, Hardi Aun, Carmen Electra Pirn, Marilis Remmel

8A Siim Trei, Rasmus Saar, Agathe Kriska, Garel Muul

8B Diana Alt, Elo Nõmm, Jutta Loviisa Juht, Karl Hendrik Tamkivi, Kerman Keerd, Emma
Siigur, Aleksandra Männik, Kerdo Salujärv, Henri Paomees, Henri Põrk, Jürgen Truu, Sander Truu, Kaisa Raaper

9A Karel Äär, Karl Viik, Harles Herman Ojasaar

9B Miikael Tuus, Carlos Liiv, Mart Truu, Robin Mäetalu, Airike Kapp, Johannes Treiel, Hanna Klaar, Karl Kustav Kuning, Mart Mölder, Sörel Haller, Kristo Püüding, Kadri Aru, Liisa Niit

10A Anni Hallik, Britha Kuldsaar, Reet Koppel, Anni Polding, Robin Soolind, Maigret Mõru, Genert Allikmaa

10B Mari Kolk, Kerli Kuusk, Karin Viilup, Kristjan Rannaäär, Jane Treima

10C Helina Koppel, Anneli Toomsalu, Kirti Haller, Karl Villem Viss, Kristel Ojango, Helena Ellermaa, Karita Süld, Karmela Kaasik, Anita Mäetalu, Maarja Pannel

11A Johanna-Liisa Mölder, Roland Brant, Kertu Lehtsaar, Kristiin Koppel, Hanna Mari Villsaar, Teele Tilts, Pirjo Mononen, Monika Mander, Hanna Keidong, Hanna Aksalu, Victoria Käesel

11B Edward Jõgi, , Heleri Soe, Maria-Helena Palijenko

11C Marta Room, Kristin Aksalu, Tiina Soots, Liisbet Antsaar, Martin Priske, Laura Jürisson, Kevin Maranik, Eva Haavel, Lauri Leemet, Johannes Rooso, Laura Kaldjärv, Kerttu Jaus, Teet Land, Kaarel Ernits, Indro Kottise

12A Anni Toon, Ivar Indrek Himmist, Viivika Koor, Anni Kaup, , Olivia Laul, Adeliina Saar, Hannes Päll, Tiina Nõmm, Andi Ingalt

12C Mark Kiks, Rauno Pihel, Lauri Aksalu, Sander Õun, Ken Kilumets, Kerdo Jakunin, Kelli Sepp, Raimo Rahumeel, Hardo Niit, Reelika Alba, Emma Maltis, Henrika Trave, Milvi Marle Prii, Õnnela Luhila, Reedik Sõber, Maria Aarnis, Kai Ellik, Magnus Kaldjärv, Indrek Polding, Eva Maria Veitmaa, Alari Toomsalu, Johanna Kallas, Hanna Tuus, Agnes Äkke

ÕPETAJAD


Ljubov Paju, Rita Ilves, Mart Mölder, Sirje Kreisman, Liis Ojasaar, Merike Kuldsaar, Arne Loorpuu, Raili Tamm, Anu Ausmees, Erle Pulk, Merle Prii, Indrek Peil, Merje Oopkaup, Irena Sink, Kersti Truverk, Reet Lulla, Inge Vahter, Ruta Kelt, Linda Kuuseok, Marit Kikas, Mia Rand, Marina Priske, Kaie Kesküla, Jorma Tapio Ihalainen, Kristi Aro, Marika Tiikmann, Helle Kukk, Merje Lindmäe, Madli Mikli, Mari Ausmees, Riina Laanes, Pilvi Karu, Jaanika Kask, Eena Mark, Tiiu Haavik, Aime Metsmaa, Enn Laanemäe, Virge Treiel, Ivar Tamm

Tähekese ja Hea Lapse viktoriini finaal

Reedel, 17. aprillil toimus meie koolis vabariiklik Tähekese ja Hea Lapse viktoriini lõppvoor. Viktoriini alustas sügisel üle Eesti kokku 686 last, finaali pääses neist 50.

Viktoriin on mõeldud 2., 3. ja 4. klasside õpilastele, kes ajakirja kasutades saavad proovile panna oma lugemisoskuse, õigekirjaoskuse ja leidlikkuse. Viktoriini eesmärk on suunata lapsi lugema lasteajakirju. Teist aastat on see viktoriin ülevabariigiline.

Viktoriinimeeskonda kuulus 3 õpetajat: Merle Lepik Salme Põhikoolist — vastutas viktoriini kokkupaneku ja  läbiviimise eest, Tiia Rihvk Pihtla Koolist — koostas küsimusi ajakirja Täheke kohta ja Irena Sink SÜG-ist — koostas küsimusi ajakirja Hea Laps kohta.

Lõppvoorus osalenud lapsed tulid: Aste Põhikoolist, Tartu Raatuse Koolist, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, Hagudi Põhikoolist, Pärnu Vanalinna Põhikoolist, Laupa Põhikoolist, Pärnu Rääma koolist, Jakob Westholmi Gümnaasiumist, Tartu Veeriku Koolist, Tartu Mart Reiniku Koolist, Tartu Tamme Gümnaasiumist, Türi Põhikoolist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist.

Sel aastal said nii lapsed kui juhendajad osaleda töötubades. Juhendajate töötuba viis läbi Anne Teigamägi, kes õpetas tegema deodoranti. Laste töötubasid juhendasid Merje Lindmäe, Madli Mikli ja Ruta Kelt. Tehti paberist aju mudelit ja põnevaid katseid. Enne juhendajate töötuba tegi Aado Haandi neile ringkäigu koolimajas.

Väga põnev oli kõigile mõeldud SÜG-i Teadusteatri etendus. Magnus Kaldjärv, Reedik Sõber ja Andres Rüütel panid laste silmad särama ja suud kilkama.
Ja oligi käes autasustamise aeg.

Tulemused:

2. klass

1. Heidi Krik, Hanna Arulepp,  Laupa PK, juh. Pille Ellandi
2. Joosep Truusalu, Theodor Tiits, Jakob Westholmi Gümnaasium, juh. Kaia Rikson
3. Anabel Lanna, Emma Ling, SÜG, juh. Irena Sink

3. klass
1. Alice Tacy Tahker, Stella Laineste, Pärnu Vanalinna Põhikool, juh. Tiiu Maide
2. Liis Sulg, Marii Merell Ross, Tartu Mart Reiniku Kool, juh. Merike Kärner
3. Sanna Luisa Tõrv, Karolin Surva, Türi PK, juh. Kati Sagar

4. klass
1. Eliise Mändmets, Hanna Tali
2. Laura Simson, Johanna Tammist
3. Kennert Rannama, Randar Rätsep, kõik Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juh. Terje Pahk.

Suur-suur aitäh kõikidele abilistele, tänu kellele kõik sujus suurepäraselt:
Viljar Aro, Mari Ausmees, ansambel Mätas, ansambel Varsakabi, laulutirts Merili Haak, Aado Haandi, Ruta Kelt, Merje Lindmäe, Madli Mikli, Tiia Rihvk, Merle Lepik, Diana Õun, Triin Vallsalu, Anne Teigamägi, SYGla kollektiiv, SÜG-I Teadusteater- Magnus Kaldjärv, Reedik Sõber, Andres Rüütel (juhendajad Arne Loorpuu, Raili Tamm, Indrek Peil), Andreas Noor.

Eriline tänu ka toetajatele, sest ainult tänu neile sai auhinnalaud rikkalik.

Pilte saab vaadata aadressilt: https://drive.google.com/open?id=0B1xXzdGz6CM6fnZQU2xaaUEyZFNHQTBadFNCWDhCRmRTVkwwbnpIU3hkR2UtNkZ3SWhpclE&authuser=0

Irena Sink, ürituse peakorraldaja

SÜGi ALGKLASSIDE LAULULIND 2015

Kolmapäeval, 8. mail, toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumi aulas Laululinnu konkurss. Osa said võtta 1.- 4. klassi lapsed. Laululinde oli kolmekümne ringis. Lisaks lauljatele pakkusid meelelelahutust ka erinevad vaheesinejad. Luuletust kevadest esitas Elo Nõmm. Lisaks temale esinesid ka särtsakad rahvatantsijad, poisteansambel Varsakabi ja ka selle aasta "kabareetüdrukud”. Parimaid laululinde aitasid välja valida õpetajad Monika Raudsik, Helle Kukk ja Diana Õun. Lisaks neile kuulusid žüriisse ka Varsakabjad Carlos Liiv, Mart Truu, Ekke Kaarel Rand ja Teet Land ning gümnaasiumi õpilastest Maria Aarnis ja Teele Tilts. Õhtut viisid läbi Helena Hüüdma ja Ida Johanna Loel. Eripreemia sai iga esineja. Kohtume järgmisel aastal!


Kõik laululinnud üheskoos

Tulemused

1. klassid
Kaur Vesberg    1.b    1.-2. kl. Grand Prix
Iris Tinno    1.b    1. koht
Saskia Natalie Kukua Roberts 1.b    2. koht
Marie Loviise Siim   1.a    3. koht
Rando Rand    1.a    Avastamata talent
Loore Lee Kirss    1.a    Julge laulmine
Meribel Soom    1.a    Rõõmsameelseim esitus
Laur Erik Laine    1.b    Kevadise meeleolu loomine
Hanna Loore Vallik 1.b    Kelmikas esitus

2. klassid
Georg Paomees    2.a    1. koht/ Publiku lemmik
Eerik Heinmaa    2.b    2. koht
Risto Tahk    2.a    3. koht
Emma Ling    2.a    Südantsoojendav esitus
Anabel Lanna    2.a    Armas esitus
Marie Teras    2.b    Tulevikulootus
Mia Maria Muul  2.b    Puhas laulmine

3. klassid
Kennet Puiestee  3.a    3.-4. kl Grand Prix/Näitlejameisterlikkus
Rickie Magnus Jojo Roberts  3.a    1. koht
Arabella Soolind    3.a    2. koht
Rico Robert Alliksoon 3.b    3. koht
Liisa Viljaste    3.a    Lavasära
Martin Truverk    3.b    Mehiseim esitaja
Karmen Viilup    3.b    Emotsionaalne esitus


Kaur Vesberg ja Kennet Puiestee

4. klassid
Maru Varavin    4.b    1. koht/ Kõige lustilisem esineja
Kirke Medri    4.b    2. koht
Bigitte Hollo    4.a    3. koht
Iris Lidia Laine    4.a    Kõige südamlikum esitaja
Jürgen Liiv    4.b    Kaunis hääl
Martin Kivi    4.b    Vahva laulupoiss
Margot Vilbas     4.c    Vahva laulutüdruk

Diana Õun, huvijuht
Ida Johanna Loel, 8.B klass


ESTONIAN DREAM ARMY BAND

Möödunud nädala teisipäeval oli paljudel õnnelik võimalus kuulata meie armeepoiste rock-bändi. Kui põhikool oli viisakalt toolidel kuulamas, siis abituuriumi kõpsuvad jalad jõudsid peagi lava ette lustima. Kõigi kohalolnute meelest oli kontsert meeldejääv ? Teinekordki võiksid tee Saaremaa Ühisgümnaasiumisse leida.



SÜG-Press võttis vabaduse ühe klassi käest küsida, mida nemad asjast arvasid. Teatavasti lapsesuu ei valeta Smile

Estonian Dream Army Band läbi 2.a silmade

Mareli: Mulle meeldis see, sest nad elasid muusika sees. Nende band oli äge.
Emma: Mulle meeldis, aga muusika oli päris kõva. Ma tahaksin selles bändis süntesaatorit mängida.
Ragnar: Vägev oli ja mulle meeldis see lause: “Pick up the pices.”
Ott: Mulle tundus, et mul kukuvad kõrvad ära, sest muusika oli nii vali.
Risto: No pole viga, aga noh, normal värk. Mõnikord läks päris valjuks, aga supper värk! Head laulud, hea heli, eriti taustamuusika!
Kevin K: Ma armastan seda bändi. Nad rokkisid täiega. Ma tahaksin olla kitarrimees. See süntesaator oli naljakas.
Karmel: Mulle meeldis see, et me pidime lõpus laulma “Neiu mustas kleidis”. Klaveri taga oli lahe mees ja kitarrimees ja see, kes laulis ja trummid ja saksofon ja noh, kõik üleüldse.
Helena N: See oli lahe. See, kes mängis süntekat, see tegi ülinaljakaid nägusid.
Robert: Mulle meeldis see band, eriti see sünte mängija ja see laulja meeldis ka.
Martin: Mulle meeldis see kitarrimängija. See band võiks iga päev siia mängima tulla.
Kevin L: Mulle meeldis see band ja kitarrimängija oli ÄGE! Ja süntesaatorimängija oli samuti ÄGE! Mina tahaksin olla süntesaatorimängija.
Gelin-Desire: Mulle meeldis sellepärast, et see, kes süntesaatorit mängis, mängis nii naljakalt ja see, kes laulis, laulis väga hästi, see meeldis väga-väga.
Markus: See meeldis mulle. Sealt orkestrist basskitarrimängija ja klaverimängija liigutused. Lõpuks ma ütlen: not bad!
Liina: See oli lahe. Laulja karjus ennast näost täitsa punaseks. See, kes mängis mingit klaveriasjandust, oli lihtsalt nii pull, et kohe naerma ajas. Esimene kitarrimees rokkis nagu hull või pigem segane, kaunistused hüplesid.
Aksel: Mulle meeldib see band väga. Mulle meeldis kitarr ja eriti palju saksofonid. Klaver ja trumm olid ka ägedad. Kõik laulud olid väga ägedad. Viimane oli kõige ägedam. Kõik oli väga äge. Mulle meeldis väga, kui küsimusi esitati.

SÜGPress

ABITUURIUM MEENUTAB

KÜSIMUSED

Käimas on  tutinädal ja esimene, emakeele riigieksam silmapiiril paistmas. Mõned küsimused möödunu, oleviku ja tuleviku kohta.

Oma mõtteid olid teiega lahkelt jagamas 12. A klassist Tiina Nõmm ja Richard Beljohin, 12.B klassist Anni Viskus ja Kaspar Mölder, 12.C klassist Hanna Tuus ja Sander Õun.

Mis tundega lähed eksamitele vastu? Mida enim kardad? Ootad?

T.N:
Kindlasti tavalisest erineva tundega, on ju tegemist ikkagi ülioluliste eksamitega. Kuigi ma tean, et peaks juba praegu väga väga kõva tööd tegema, pole veel aega olnud eksamiperioodile lülituda. Kuid ma usun, et suur osa abituriente tegeleb juba igapäevaselt lisaõppimisega. Enim kardan ma inglise keelt, kuna see just mu kõige tugevam külg ei ole. Kõige vähem kardan eesti keelt. Praegu ootan aga kõige rohkem päikesepaistelist Bulgaariat koos ranna, päikese, uudse kultuuri ja parima seltskonnaga.

R.B: Hetkel pole mul erilisi tundeid, millega maadlen. Need tulevad alles päev või paar enne eksamit. Enim kardan matemaatikat, kuna selles pole ma kõige tugevam. Kõige enam ei oota ma kindlasti midagi, sest hetkel tundub kõik ''viimane'' olevat.

A.V: Mina lähen eksamitele rahulikult ja valmistunult ette. Pole mõtet karta, see lisab ainult lisapinget ja ei aita väga kaasa. Kui endas kindel olla ja eesmärgid seadnud oled, kuhu punktisummadega pürgida, siis on isegi huvitav eksamitele vastu seista, et kas suudad enda eesmärgid täita või mitte. Kui midagi karta, siis vast inglise keelt võib-olla pisut. Ja kui eksameid üldse oodata saab, siis nendest ootan ma eesti keelt.

K.M: Eks ikka hea tundega. Hetkel mul küll veel mingit kartust ei ole. Kõige rohkem kahtlusi tekitab mul matemaatika, aga ma loodan, et seal tuleb ikka kõik kenasti välja. Kirjanditeema võiks ka hea tulla.

H.T: Tunded on esialgu rahulikud, aga eks on veel mõned päevad aega ka, et natukenegi närvi minna. Kardan peamiselt ajapuudust ning tobedaid pisivigu. Ootan ja loodan, et kõik lennukaaslased saavad oma eksamitulemustega rahul olla.

S.Õ: Lähen eksamitele vastu suhteliselt enesekindlalt ja muretult, kuna liigne närvitsemine head ei tee. Olen kolm aastat valmistunud ning sellest peaks piisama. Enim kardan matemaatika riigieksamit, kuna halb tulemus matemaatikas tooks kaasa raskusi soovitud kooli sisse saamisega, samas on alati võimalus teha sisseastumiseksameid, seega ei ole vaja asjata pingeid kraesse koguda. Enim ootan lõpureisi, lõpupidu ning eksamitulemuste teadasaamist.

Kas on olnud aegu, kus kahetsesid, et gümnaasiumi tulid?

T.N:
OO ei, SÜG on olnud minu elu parim otsus. Meelde küll ei tule ühtki sellist perioodi, kus oleks kaalunud ära minekut. Õppetööst tähtsamaks olen ma alati pidanud siin koolis seltskonda ja kogu koolivälist elu, mis tihtipeale õpetab kõige rohkem. SÜG-ist olen kaasa saanud (loodetavasti väga pikaks ajaks) parimad sõbrad.

R.B: Mina ei kahetse midagi.

A.V: Ei, minul küll ei ole. Gümnaasiumis sain ma endale imelised inimesed kõrvale, kes on andnud mulle midagi terveks eluks. Ja gümnaasiumiharidus on tänapäeval juba nii elementaarne, et midagi sel teemal kahetseda, oleks küll üleliigne. Keerulisi ja kiireid aegu on olnud küll, kuid samas - kus neid ei oleks?

K.M: Mitte kordagi, mul on olnud selle kolme aasta jooksul küll tõuse ja madalseise, kuid kahetsenud ma ei ole mitte kunagi. Need kolm aastat on olnud minu elu parimad ja lõbusaimad.

H.T: Kindlasti mitte. Isegi need perioodid, mil SÜGi kasuks otsustamist kahetsenud olen, on maksimaalselt ühe päeva kestnud.

S.Õ: Tõsiselt võetavat kahetsust, et gümnaasiumi tulin või plaani lahkuda ei ole kunagi mõttesse tulnud. Aeg-ajalt tekib asjade kumuleerumise tagajärjel pingelisi olukordi ning ikka ja jälle sosistad varrukasse, et ei viitsi ja ei taha, kuid need on vaid hetkeemotsioonid ning valdav tunne on kindlasti positiivne, rõõmus, hea.

Milline oli kõige meeldejäävam üritus?

T.N: Kõik on omamoodi meeldejäävad, eriti need, mis tehtud koos lennuga. 10. klassi lennupulm ja Rootsi kruiis on kindlasti ühed parimad ja meeldejäävamad. Kindlasti ei saa kuidagi unustada ka „Le Cabaret du Chat Noir“- no üks parimaid elamusi üldse.

R.B: Loomulikult kabaree, mis siis veel?!

A.V: Klassiga on meelde jäänud praktikad ja õppesõidud. Aga üleüldises mastaabis jääb meelde vast ikkagi kabaree, mis on juba lihtsalt oma olemuselt nii ainulaadne, et tahad sa või ei taha, meelde ta jääb. Pikad ja tihedad proovid, kus eraelu praktiliselt polegi, sest kogu vaba aja veetsid koolis ja kodus käisid vaid magamas. Aga samas kogu selle aja sa said olla imeliste inimestega koos, seega kunagi ei saanud võtta seda väsimust kui tõsise väsimusena. Alati sai midagi emotsionaalselt juurde, kui füüsiliselt ära andsid.

K.M: Meeldejäävaid üritusi on olnud väga palju – lennupulm ja ettepaneku tegemine, kabaree, jõulupidu ja Jukude laager nii Juhani kui ka Juku vaatevinknlist. Kõige enim tahaksin aga välja tuua meie suurejoonelist kabareed. See oli võimas.

H.T: Kabaree kõrval meeldis mulle tohutult näiteks meie võimuvõtt enne õpetajate päeva – kõik tulid teemaga kaasa ja kukkus toredasti välja.

S.Õ:
Meie korraldatud üritustest oli kohe kindlasti meeldejäävaim ning suurejoonelisim kabaree.

Mida plaanid peale kooli lõpetamist tegema hakata? Kui lähed edasi õppima, siis mida?

T.N: Tegelikult mulle üldse taolised küsimused ei meeldi :D Kindlasti õppima, aga mida, pole veel väga kindel. Suure tõenäosusega on mu edasine eriala seotud sotsiaalvaldkonnaga.

R.B: Hetkel on edasiminekuplaan ülikool. Horisondil on Tallinna Ülikool, Aasia keeled ja kultuur.

A.V: Peale kooli lõpetamist kavatsen mina kaksteist aastat kestnud kohustustejadast korra pausi võtta ja elada korra nii, nagu ise ette võtan. Ma tulen korra ettekirjutatud süsteemist välja ja lähen aastaks elukooli, nagu mulle õelda meeldib. Lähen vaatan, kuidas mujal maailmas elatakse, ronin natukene mägedes ning proovin õppida midagi nii enda kui veidi maailma kohta juurde, et siis aasta pärast targemana tagasi tulla ja uuesti koolisüsteemi end sutsata. Tekitan ise endale 365päevase koolivaheaja.

K.M: Suvel lähen sõjaväkke ja eks pärast seda paistab, mis saab. Kõigepealt tahaksin natukene puhata ja rutiinist toibuda. Praegu mõtlen Balti Filmi- ja Meediakooli peale, aga kõik võib veel muutuda.

H.T: Suundun ülikooli, aga riigi ja eriala osas pole veel päris selgusele jõudnud.

S.Õ: Peale kooli lõpetamist soovin kindlasti asuda kõrgharidust omandama. Sooviksin õppida midagi seoses reaalainete ning –teadustega. Lõpueksamite soosingu korral sooviksin esimeste valikutena õppida materjaliteadust, geenitehnoloogiat või inseneeriat.

Meie kooli kohta levib igasugu jutte (ka tondijutte), kas oled mõnega kursis? Kas mõni vastab ka tõele?

T.N: Jaa, olen kuulnud. Ütleme nii, et igal asjal on kaks otsa, samamoodi ka igal jutul. Ja iga jutt oleneb ka vaatenurgast. Ja nagu vanarahvas ütles: kus suitsu, seal tuld.

R.B: Olen kõigega kursis, kooli kummitusega olen ka mõned õlled teinud, mõnusalt oskab juttu puhuda.

A.V: Hetkel küll ei meenu. Ainukene asi, millele mina sain kinnitust, oli see, et gümnaasiumi alguses on tempo äkki palju kiirem ja suurem, kui harjunud oled. Kuid kinnitust sai ka see, et kui lõpuks sellega ära harjud, märkad, et oled otsekui iseenesest järgi jõudnud. Seega ei tasu vast tulevastel kümnendikel ära ehmuda sellest, kui koolielu mingi hetk palju suuremat osa endast võtma hakkab. Sellega harjub ära ja mingi aeg ka laabub.

K.M: Tean nii Kreisu neljanda korruse vaimust kui ka Diana keldrikollist. Ma usun, et eks mõlemad vasta ikka tõele, ega õpetajad meile niisama kärbseid pähe aja. ;)

H.T: Ilmselt olen päris suure osa neist aastate jooksul ära kuulnud.  Tonti käisime klassikaaslastega põhikooli ajal neljandal korrusel otsimas, aga teda pole mul siiani kohata õnnestunud. Üldiselt usun, et enamasti jutud päris tühja koha pealt ei teki ning omavad mingitki tõepõhja. SÜG on küll range, kuid siiski saab tõdeda, et ei siinne hindamissüsteem, õppekoormus ega ka õpetajad pole tontlikud.

S.Õ:
Ikka olen üht-teist kuulnud, kuidas räägitakse, et SÜG-is ainult tuubitakse ning ei kasutata loogikat; kuidas SÜG on igav; kuidas SÜG-is on kurjad õpetajad ning sinna lähevad vaid tuupurid. Kuulujuttudest vastab tõele, et meie koolis käivad targad õpilased. Jutte, et SÜG-is on igav või halb, ei usuks ükski asjadega kursis olev inimene. Minu arvates käivad Saaremaa Ühisgümnaasiumis ülimalt aktiivsed, toredad ning lahedad inimesed ning õpetavad vähemalt sama hea huumoriga õpetajad. Õpetajate eesmärk ei ole mitte meid tuupima panna, vaid õpetada loogikat, asjadest aru saamist ning õppima asju, mis on olulised, valmistada ette meid eesolevaks eluks. Iga kuulujutt Saaremaa Ühisgümnaasiumi kohta, mis ei ole üdini positiivne, ei ole tõsi.

Pärast neid kolme pikka aastat siin koolis, kas hakkad ka meie vapustavat koolitoitu igatsema? Millised koolitoidud enim maitsesid/ ei maitsenud?

T.N: Hahaha :D Mis küsimus :D Ütleme nii, et kuna ma olen toidu suhtes üsna pirtsakas ja gurmaan, siis vot koolitoit on küll see, mida ma EI igatse. Kuigi siinkohal tuleb kindlasti ära märkida kokkade viimase aja väga hea töö. Kõige rohkem maitses mulle siinne seljanka. Kõige vähem igasugu makaronid, neid ma parem ei kommenteeri :D

R.B: Tegelikult tagasi vaadates ei olnud meie koolitoidul suurt viga midagi. Mõnikord olid kartulid pisut vesised, aga pole hullu. Happens to the best of us. Parimad toidud tulid loomulikult letist.

A.V: SÜGi koolitoit on mingisugune klassika omaette. Seda enam, et minu arvates on just viimasel aastal koolitoidu kvaliteet nii palju paranenud, et võib vast öelda küll, et täitsa kahju, et me läheme nüüd just koolist minema, kui söögivahetunnid hakkasid aina rohkem nauditavamaks muutuma. Ma loodan, et nad teevad seda imelist kodujuustu-tomati salatit igavesti edasi ja pakuvad erinevaid puuvilju terve päeva kestel!

K.M: Eks ma hakkan meie kooli sööklat ka pärast lõpetamist külastamas käima. Viimasel ajal on toidud kõvasti arenenud ja ma usun, et selline tõus jätkub. Eriti on mulle meelde jäänud kanakoivad, hernesupp ja kalafilee.

H.T: Olen meie koolitoitu nautida saanud tervelt 12 aastat. Võrreldes praegust varasemaga, on olukord minu arvates tublisti paranenud. Igatsema ühtki rooga siiski ei jää.

S.Õ: Koolitoit on oma 78- sendilise maksumusega vastuoluline teema, kuid pean tõdema, et nii mõndagi rooga oma aastate jooksul olen väga nautinud ning teisegi portsu võtnud. Enim on meelde jäänud heas tasakaalus asuu, krõbedad vürtsikad kanakoivad ning mahe ananassi-kana kaste.

Kui peaksid tulema SÜGi tööle, millise ametikoha valiksid? Miks?

T.N: Kindlasti oleks väga huvitav prooovida kirjandusõpetaja tööd, kuna mulle kirjandus ja eesti keel väga meeldivad. Samas, tundes ennast, eeldan, et mulle sobib kõige rohkm huvijuhi töö. Eelkõige selle mitmekesisuse tõttu.

R.B: Ma olen siin koolis 12 aastat käinud, kuigi see on olnud ilus aeg, siis vaevalt ma siia tagasi tahan tulla. Kõik ilusad lood saavad kord lõpu ning need on mõeldud lastelastele jutustamiseks, mitte uuesti läbielamiseks.

A.V: Ma olen mõelnud, et kui üldse, siis kunsti(ajaloo)õpetaja oleks tore olla, sest see on midagi loomingulist ja rahustavat koolinädala jooksul, kus sa ei pea nii palju oma aju murdma ning kui harid end, siis vaid intelligentsuse mõttes. Samas ma ise ei näe ennast väga koolis töötava inimesena ette. Võib-olla on see ka hetkeseisu viga, sest tegelikult on need 12 aastat omajagu ära väsitanud küll. Ülejäänud elu küll ei jaksaks uuesti koolis veeta.

K.M: Ma arvan, et ma tahaks olla õpetaja ning gümnaasiumi klassijuhataja. Kindlat ainet ma hetkel pakkuda ei oska. Ma tahaksin tunda seda peavalu ja neid rõõme, mida me oleme oma klassijuhatajatele pakkunud. Ma loodan ja usun, et nad on uhked ja õnnelikud meie üle.

H.T: Oleksin ehk põhikooli bioloogiaõpetaja, kuna tunnen end selles vallas enam-vähem pädevana.

S.Õ: Töötaksin hea meelega huvijuhina, kuna SÜG-is toimub meeletult palju huvitavaid koolitööväliseid üritusi, mida on huvitav korraldada ning mis on ka kogu Eesti mastaabis väljapaistvad.

Mida arvad meie viimase aja mugavustest? (Lift, ping-pongilaud)?

T.N: Just see mulle SÜG-i juures meeldibki - traditsioonide ja reformide ühildumine. Uuendused on vajalikud ja kool peabki vastu tulema õpilaste vajadustele ja soovidele. Olles kooli ÕE-s tean  mõningatest plaanidest veel, millest juttu on olnud ja neist on ainult rõõm kuulda.

R.B: Seda, mida ka kõik teised. Lift võiks neljandale välja minna. Pinksi pole veel jõudnud mängida, aga eks viimasel nädalal üritan aega leida.

A.V: Lift on tore. Ma arvan, et ei ole inimest koolimajas, kellele see ei meeldi. Ping-pongi lauda ma ei ole kasutanud, sest kuulduste järgi peab oma reketid ja pallid kaasta võtma, mis mul aga puuduvad. Aga edaspidi peaks/ võiks kool muretseda ka nn. õpilaste toa, kus vabasid tunde saaks veeta. Ideaalis võiks seal olla mõni pehme istumisalus ja palju patju-tekke. Lihtsalt mingisugune koht, kus ka õpilastel oleks hea oma vabu tunde veeta.

K.M: Keep it up!

H.T: Kuigi lift võib tunduda pelgalt mugavusena, sai see tegelikult ehitatud vajaduse pärast ja tervitatavatel põhjustel. Ping-pongilaud annab õpilastele võimaluse vabu tunde sisustada. Ehk ei olda nüüd enam pidevalt sööklatädidel jalus.

S.Õ: Sel aastal tundsin tõeliselt lifti kasulikkust, kui suutsin vasaku jala kipsi kukkuda. Võib tunduda tühine asi, kuid karkudega kaks korrust treppe mööda kargutada on palju vaevalisem, kui lifti nuppu vajutada. Lauatenniselaud tuli täpselt õigel ajal ning õigesse kohta. Ikka ning eriti lõpuklassis juhtub tunniplaani tühje auke. Nüüd saab lisaks õppimisele ja söömisele aega sisustada ka lauatennisega ning mõnus kehaline tegevus puhastab mõtteid ning aitab järgmisesse tundi hea emotsiooniga minna.

Kas on midagi, mida jääd taga nutma?

T.N:
Oi, ma olen 2 nädalat juba korra nädalas ikka nutnud. Ma jään igatsema kogu kooli. Seda, kuidas hommikul 8.05 jooksed tundi. Seda, et vahetunnis koduseid töid teed. Sööklas veedetud aega sõpradega ja veel palju muudki. Kuid kõige rohkem inimesi, keda enam nii tihti ei näe.

R.B: Ei jää. Mina ei nuta, mina olen mees.

A.V: Kui nii saab öelda, siis vast sõpru. Kas just sõna „nutma“ on siin õige kasutada, aga ma olen alati arvanud, et inimesed teevad mõne paiga ja/või sündmuse igatsemis- ja armastusväärseks. Seega alguses võtab vast harjumist see, et sa ei näe enam oma inimesi viis päeva nädalas, vaid palju harvem.

K.M: Kõiki kolme mälestuste-, huumori- ja tegevusterikast aastat.

H.T: Nutmise asemel tahaksin hoopis rõõmsates toonides meenutada lemmikõpetajate tunde, kabaree hiilgeaegu ning lennu ühiseid meeldejäävaid ettevõtmisi.

S.Õ: Taga jään igatsema kindlasti mitmeid asju. Esiteks oma klassi -, lennu- ning koolikaaslasi, kellega ma selle suurepärase aja koos olen veetnud. Igatsema jään ka õpetajate huumorit ning suurepäraseid üritusi, mille oleme korraldanud või millest gümnaasiumi jooksul osa võtnud.

Parim nali õpetajalt.

T.N: PS! Parimad naljad ei kuulu laiale avalikkusele
Urmas Kiil: "...ja siis see krooni devalveerimine..." *Henrika tuleb hilinedes klassi* "Teate, kuidas ma vihkan neid hilinejaid, sest nad ajavad jutulõnga sassi. Hea küll, vapsid siis..

R.B:
Oeh, neid nii palju. Kõige paremini on meeles aga Anu Ausmehe kuldütlus: ''M.O.T.T. - Me Oleme Tõelised Tibid''.

A.V: Nagu nende naljadega alati on, ei meenu ühtegi, kui niimoodi küsitakse. Aga meelde on jäänud millegi pärast U. Kiili ütlused. Ta naljad on mo arust alati sellised intelligentsed ja viisakad, samas nende iroonia on alati tuntav.

K.M: Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpetajad on kõik ühed suured naljahambad, raske on nende kildude seast valida seda kõige naljakamat. Siiski nimetaksin SÜG-i suurimaks killumeheks Paavo Kuuseoka, kes jutustas meile pikki lugusid, kuidas negatiivset arvu ruutjuure alt välja tuua suudab vaid Chuck Norris jne.

H.T: Schapel vastamas klassi küsimusele: „Ma ei tea... Ma pean sellest õppealajuhatajaga rääkima.“

S.Õ: Matemaatikaõpetaja: „Ära küsi, matemaatika ei ole minu tugev külg.“

Milvi Marle Prii, 12. C klass

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

N. P. Rygaard Kiindumushäirega laps : praktilise teraapia käsiraamat (praktiline nõuanne neile, kes puutuvad kiindumushäirega lapsega kokku koolis, lasteaias, asenduskodus või ka tänaval) SE & JS, 2014
A. Faber Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid (lugemis-materjal lapsevanematele, õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja kõigile lastega kokku puutuvatele isikutele) 2011
L. Markham Rahumeelne lapsevanem:kuidas lõpetada laste peale karjumine ja luua nendega side (2014)
Imemuinasjutud (koostanud: Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv) Kogumik sisaldab muinasjutte, imemuinasjutte, murdetekste, antoloogiaid jne. (2014)
CD : A.H. Tammsaare Tõde ja õigus : II osa [Helisalvestis] : audioraamat (teksti loeb Meelis Kompus)
DVD : EMTA Koolimuusika Instituudi üliõpilaste kontsertsalvestus 06.02.2014 (OÜ Kõlavärv, 2014)
CD-ROM : Gümnaasiumi ettevõtlusõpiku “Ettevõtlikkusest ettevõtluseni” õpilase töövihik ja õpetaja materjal (Teadlik Valik, 2014)
Sarjast „Õpituba“ : sari teadmishimulisele õppijale ja aktiivsele õpetajale (kirjastus Studium, 2012 - 2014)
Häälikust jutuni : hakkame lugema! (kogumikust leiab laps põnevaid ülesandeid ja jutukesi)
Lustiga lugema, kribinal kirjutama : hakkame kirjutama! (arendab lapse lugemisoskust ja sõnavara)
Lähme arvumaale : avasta mängides arvude maailm (mänguline käsitus, kuidas matemaatikat õpetada)
Avasta värvimaailm : proovi ja uuri, mängi ja katseta (praktiline materjal värvide tutvustamiseks)
Avasta muutused : märka, jälgi, mõtesta (materjal aitab märgata ja jälgida meie ümber toimuvaid muutusi)
Avasta vedelikud : proovi ja uuri, mängi ja katseta (praktiline materjal vedelike tutvustamiseks)

ILUKIRJANDUS:
H. Murakami Norra mets (antud teos on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks) 2015
A. Nicholas Sisalik pagasis : ühe hüppega Mayfairist Mallorcale (lugu naisest, kes otsustab teha kannapöörde ja kogu oma elu täiesti uude keskkonda kolida- tore meelelahutuslik lugemine) Tänapäev, 2014
J. Jonasson Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga (huumori ja soojusega kirjutatud romaan rassismist, võimuahnusest, fundamentalismist ja tavalisest argilollusest) Varrak, 2014
G. Kordemets Klass : elu pärast : ERR-i samanimelise seriaali ainetel (Tänapäev, 2013)

LASTE – JA NOORTEKIRJANDUS:
A. Kivirähk
Karneval ja krtuli salat (raaamat sisaldab Tähekeses ilmunud jutukesi) Tänapäev, 2015
P. Raud Mina, emme ja meie igasugused sõbrad (raamat sõprusest ja perekonnast) Tänapäev, 2014
M. Saksatamm Postiljon ja kanad (2013.a. Põlvepikuraamatu konkursi III koht) Päike ja Pilv, 2014
K. Look Lennujaama lutikad ei anna alla (lustlik lasteraamat, mis ajab rõõmsalt muigama ka päris suured inimesed - ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev lastejuttude võistluse I koht, 2014) Tänapäev, 2014
I. Tomusk Kriminaalne pangapresident (sarja 9. ehk viimane raamat) Tammerraamat, 2015
R. Kudu Elu algab kümneselt (südamlik lasteraamat perest, kus nelja last kasvatab füüsikaprofessorist vanaisa – ema ja isa on läinud välismaale raha teenima) Kentaur, 2014
R. J. Palacio Ime (moodne klassika – humoorikas, tujutõstev ja uskumatult liigutav romaan) Hea Lugu, 2014
E. Arakas Esmaspäevad (Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse "Tänapäev" noorsooromaanivõistluse I koht, 2014) Tänapäev, 2015
R. Reinaus Suhkrust ja jahust (noorsooromaanivõistluse II koht, 2014) Tänapäev, 2015
E. Lockhart Me olime valetajad (ilusa keele ja stiiliga põnev ning teistmoodi lugemiselamus, mille GoodReads nimetas 2014. aasta parimaks noorteraamatuks) Pegasus, 2015
J. Dashner Labürindijooksja (kaasahaarav maailmalõpu-teemaline põnevik) Tänapäev, 2014

Uudiskirjanduse kohta leiate infot raamatukogu andmebaasist  
RIKSWEB  http://192.168.0.5/riksweb/

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

Viimati uuendatud Neljapäev, 23 Aprill 2015 08:26  
Bänner


Bänner