Saaremaa Ühisgümnaasium

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

SÜG-Press 454

Saada link Prindi PDF

 

 

SÜG-Press

 


7. aprill 2015 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 454



KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI

K  08.04   
16.00 Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek
18.00 Kooli Laululind
Inimeseõpetuse olümpiaadi piirkonnavoor
Algklasside interaktiivne viktoriin "Saarlus. SÜG 150" IV voor

N  09.04   
Konkurss SÜG-i MOOD
MK tasemetöö eesti keeles 11 kl
Algklasside interaktiivne viktoriin "Saarlus. SÜG 150" IV voor

R  10.04   
Üleriigiline gümnaasiumi teatrifestival Haapsalus
Algklasside interaktiivne viktoriin "Saarlus. SÜG 150" IV voor

L  11.04   
09.30 1.-4. kl individuaalsed ja võistkondlikud malevõistlused
Üleriigiline gümnaasiumi teatrifestival Haapsalus
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor

P  12.04   
Üleriigiline gümnaasiumi teatrifestival Haapsalus
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Astronoomia lahtine võistlus

E  13.04   
10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Direktsiooni koosolek

T  14.04   
9.00 9. klassi loovtöö kaitsmine
16.00 Õpilasesinduse koosolek

K  15.04   
14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Tehnikanõukogu koosolek
16.00 Nõukoja koosolek

N  16.04   
08.10 PISA 2015

R  17.04   
08.10 PISA 2015    
MK Õpilaste omaloominguliste Tantsu- ja võimlemiskavade konkurss Vanalinna koolis
MK elektroonilise viktoriini finaal SÜG-s  

L  18.04    Üleriigiline vendade Liivide konkurss Alatskivil
Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor
MK Võimlemis- ja liikumisrühmade festival „Hea rüht kõigile 30+10“ spordihoones
Vabariiklik gümnasistide väitlus III etapp

P  19.04   
Vabariiklik gümnasistide väitlus III etapp
Loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor    

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K  08.04    Indrek Peil. Poska Akadeemia
N  09.04    Direktsiooni info
R  10.04    Marek Schapel. KMÜ talvepäevad
E  13.04    Viljar Aro
T  14.04    Mia Rand. Ametiühingust
K  15.04    Merle Prii. Sten Roosi muinasjutuvõistlusest
N  16.04    Direktsiooni info
R  17.04    Anne Teigamägi. Keskkonnaalaste õppemängude tutvustus

DIREKTSIOONI KIITUS

Raili Tamm — õpilaste tulemusliku juhendamise eest keemiaolümpiaadi lõppvooruks.
Rita Ilves koos oma abilistega — maakondliku vendade Liivide konkursi läbiviimise eest.
Rita Ilves — õpilaste suurepärase juhendamise eest Liivide konkursiks.
Merle Prii — õpilase väga hea juhendamise eest Sten Roosi muinasjutuvõistluseks.
Piret Juht, MTÜ Meelespea, Triin Vallsalu ning kõik suured ja väikesed abilised — väikeklasside toetuseks kontserdi läbiviimie eest.
Triin Vallsalu, Diana Õun — abiturientide balli korraldamise eest.

ÜHEKSAS AASTA  e 2013/2014

Kui mõelda ja öelda lühidalt, siis olid õppeaasta märgid:
- uuendatud arengukava kinnitamine;
- PISA jätkuvalt head tulemused;
- IT auditi tellimine, mille tulemusi saab rakendada uuel õppeaastal;
- HO kõrge hinnang nii meie koolitustegevusele kui ka HEV-lastega tegelemisele;
- KiVa-projekti võlud ja valud;
- uuenenud lõpueksamitel näidatud kõrged tulemused;
- jätkuv edu aineolümpiaadidel;
- Miniteaduspäevade ja Miniteatripäevade kõrge tase;
- Comeniusest motiveeritud inglise keele õpetajate korraldatud välisreisid õpilastele;
- Emakeelepäeval koolis korraldatud üleriigiline „Keeletegu 2013“ päädis ministeeriumist saadetud meiliga:  Head kolleegid! Palju tänu meeldiva koostöö ning selle tulemusena toimunud suurepärase keeleürituse eest! Varem oli tavaks, et olümpiamängude lõpul ütles ROKi president: „Need olid kõigi aegade parimad olümpiamängud.“ On hea meel kohandada seda ütlust teie koolis toimunule: „See oli kõigi aegade parim keeleteo lõpuüritus!“ Aitäh, Saaremaa Ühisgümnaasium!

- vähenev vastuvõtt gümnaasiumisse;
- tulemuslik ettevalmistus laulu- ja tantsupeoks;
- kooli söökla kaadri uuenemine;
- male esimestes klassides;
- meie teadustegevuse üleriigiline tunnustamine;
-    ...

Natuke loetavama ülevaate jaoks püüdsin teha lühiülevaate oma iganädalastest koolilhelugudest ... valikuliselt ja lõiguti ...

Algav õppeaasta toob meie kooli 52 esimeste ja 79 kümnendate klasside õpilast ning koguni 4 uut õpetajat. Saab olema KiVa-projekti aasta e kiusamisvastane aasta ning kõik koolid kohtuvad ühisel Koolirahu väljakuulutamisel Kuressaare kesklinnas. Siis läheb lahti nagu ikka- nii õppimine kui traditsioonid ja ehk ka veidi uuendusi... Kooli aasta-eesmärgiks saab olema MÄRKA JA HOOLI!

ÕPETAJATE ENESEHINDAMISEST

Juba palju aastaid on õpetajad kevadeti endale ise hinnanguid andnud... Nii täna kui kümme aastat tagasi hindavad õpetajad kõige kõrgemalt oma lojaalsust koolile- aastal 2003 oli see viiepallisüsteemis 4,2, täna lausa 4,65. Kõrged hinnangud on ka suhetele kolleegidega (4,45) ja õpilastega (4,35).  Eks  see  näita  suurt ühise peretunnet ja kokkukuuluvust. Kahjuks kümme aasta tagasi neid hinnanguid ei küsitud nagu ei küsitud veel ka IT-valdkonda puudutavat. Täna on viimasel kohal hinnang IT-vahendite kasutamisele tunni läbiviimisel (3,45) ja eelviimasel nende kasutamine tunni ettevalmistamisel (3,55). Seega just siin suurim arengureserv nii iseenda arengus kui enesehinnangu tõstmisel. Kümme aastat tagasi hinnati kõige madalamalt oma oskust puhata ja lõõgastuda (3,0). Õnneks on siin toimunud tuntav hüpe (3,65) ja küllap rõõmsam ja puhanum õpetaja peab suutma mõjuda ka oma õpilastesse innustavamalt. Veel saab rõõmus¬tada selle üle, et õpetajate kriitikataluvus on märgatavalt suurenenud (3,3-lt 3,8-ni)- see teeb tõhusamaks koostöö kõigis valdkondades.

JULGEGEM UNISTADA

Kui püüaks pikendada lifti mitte vaid kõrgeima korruseni, vaid veel mõned „korrused“, et näeks ülalt kogu linna ja ehk saaks sinna kuhugi üles paigutada ka teleskoobi...
Kui teeks ühe koolipäeva nädalas õppimispäevaks kodus, et igaüks saaks nii õppida nagu tahaks...
Kui teeks kooli õue nii väiksemate laste mängupargi kui ka seikluspargi suurematele...
Kui teeks valmis „öige saarlase öppekava“ ja õpetaks oma õpilased öigeteks saarlasteks...
Kui ikkagi prooviks taas alustada võõrkeelte õpet esimesest klassist...
Kui sätiks õppekava selliseks, et iga õpilane oskaks kooli lõpetamise ajaks mängida vähemalt üht pilli...
Kui prooviks suuta kõik oma lapsevanemad panna osalema Lastevanemate Koolis...
Kui paluks igal lapsevanemal igal aastal viia läbi ühe õppetunni oma lapse klassis...
Kui paneks lõpuks korralikult tööle kooliraadio ja looks ka oma kooli televisiooni...
Kui looks oma koolivaheajalaagrid, ööakadeemia ja tarkurite suvekooli...
Kui annaks igal aastal välja kooli luulekogu, kus igalt õpilaselt ja õpetajalt on üks luuletus...
Kui teeks nii, et meie kooli kõigil õpilastel, töötajatel ja lastevanematel on rahvariided ning pidulikuks koolivormiks on rahvariided ja ka esimese septembri rongkäik toimub rahvariietes...
Kui kaevaks kanali SÜGi ja KGi vahele ja hakkaks korraldama sõudevõistlusi...
Kui oleksime iga päev õnnelikud...
Leidkem endas laps, kes tahab unistada ja tahtkem maailma parandada!

MEIE UUTEST KÜMNENDIKEST

Psühholoogiakursuses on esimeseks esseeks kirjutis, millega peaks püüdma analüüsida muutusi iseeneses septembrikuus. Võib julgelt öelda, et meie uued kümnendikud on väga üksmeelsed, üksteisest hoolivad ja oma kooli kõrgelt hindavad...

Saaremaa Ühisgümnaasiumisse õppima tulemise otsus ei tulnud kergelt. Tegelikult olin enam kui kindel, et lähen Kuressaare Gümnaasiumisse. SÜG oli hirmutav ja kahtlustäratav. Mõtted olid, et võib-olla on liiga raske hakkama saada, probleemid sõprade leidmisega või siis põrun täielikult. Miski minus siiski, ma ei tea siiani põhjust, tahtis ja sundis tulema SÜG-i.

Minu põhikooli klassis puudus üksmeel. Ma ei avaldanud oma arvamust ega rääkinud palju kaasa, sest ma teadsin, et see ei muudaks midagi... Nüüd on asi justkui pea peale pööratud... Koolipere on sõbralikum ja vastutulelikum. Õpilased austavad ja usaldavad üksteist. Nad suudavad kuulata , mõista oma kaaslaste tundeid. Mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

SÜG on muutnud mind selle kuu ajaga päris palju, olen õppinud, et kuupäevadest ja tähtaegadest peab kinni pidama... Olen selle ajaga palju uusi sõpru saanud ning teinud mälestusi, mis ei unune kunagi. Võin ausalt öelda, et need on õiged sõbrad, keda ma olen endale terve elu soovinud ning kellega sooviksin ka täiskasvanuna suhelda. Olen mõistnud ka, et kokkuhoid ja sõprus on siin koolis väga tähtis... Absoluutselt asi, mida ma kartsin siin kooli juures, oli koolivorm. See tundus kuidagi nii ebareaalne, et poisid käivad iga päev viisakalt riides ja lips ees ning tüdrukud peavad nende kõrval väärikad olema. Kuid nüüd vaadates neid poisse kooli peal, silm puhkab, sest nii ilus on vaadata. Koolivorm on siin koolis tõsiselt ilus ning hea, ma lausa jumaldan seda... Hindan ka rohkem õpetajaid, sest selliseid õpetajaid pole minul kunagi olnud, kes teeksid vahel tunni ajal nalja ning tuleksid sulle vastu ja tuletaksid meelde mõne asja, mis on lihtsalt meelest läinud...

Kui nüüd rääkida, miks on Saaremaa Ühisgümnaasium parem kui näiteks mõned teised gümnaasiumid, siis üks asi on kindel- distsipliin. See hoiab inimese intelligentsustaseme kõrge, kuna tal ei ole suuri võimalusi midagi mõttetut korda saata...

Olen siin üle kõige õppinud väärtustama perekonda, häid sõpru ja klassikaaslasi enda ümber. Olles eemal oma päris perekonnast, tunduvad kõik siinsed sõbrad tõsise aardena. Mitte ainult ei tundu, vaid seda nad ka on. Öietist, Kreedost, klassist või ühikast- nad on kõik minu suur Saaremaa perekond. Olen õnnelik, et siia tulin ja just nende inimeste keskele...

Üheks väga suureks muutuseks on koolielu juures just see, et ma olen hakanud natuke rohkem tundides kaasa rääkima. Vanas koolis oli tunnis rääkimine enamasti kategooriliselt keelatud, kuid nüüd paljud õpetajad ootavadki seda, et me räägiksime tunnis väga palju kaasa ning seda kasvõi ilma kätt tõstmata...

Hästi tore on ka õpilaskodu rahvas, kes on põhimõtteliselt nagu üks suur pere. Kõik on väga seltsivad ja abivalmis. Igal ajal võib abi küsida ja siis leidub ikka kedagi, kes oskab aidata või jagab mõnda tarvilikku asja... Õhkkond on hubane ja mõnus

MÄRKA JA HOOLI 2

Kooli aastaeesmärgi üle mõtisklesime koos õpilasesindusega aktiivilaagris. Erinevate rühmatöödena suutsime üht-teist kirja panna aastaeesmärgi elluviimiseks vajalike tegevuste osas. Allolevas saab lugeda tulemuse toorikut.

Kuidas võiks suureneda märkamine ja hoolimine õpilastel?
- Peaks märkama nii nõrgemaid kui ka tugevamaid.
- Kui näed tüli, mine vahele. Vägivald ei ole lahendus.
- Kontrolli oma sõnavara.
- Suhtle rohkem. Ole vestluses „starter“.
- Ole inimlik ja lahke. Austame üksteist.
- Ole empaatiavõimeline.

Kuidas võiks suureneda märkamine ja hoolimine õpetajatel?
- Rohkem individuaalset tähelepanu õpilastele.
- Rohkem suunata ja aidata.
- Enam arutelu õpilastega.
- Rohkem tunnustada.
- Jälgida oma sõnavara ja talitseda tundeid.
- Mitte „isiklikuks minna“ ja hoiduda füüsilisest kontaktist.
- Märgata, kui õpilasel on kodus probleeme.

Kuidas võiks suureneda märkamine ja hoolimine lapsevanematel?
- Kodus tuleks rääkida hoolivusest, austusest ja sõbralikkusest.
- Peab õpetama viisakust ja kombeid.
- Tähtsustama lapse hügieeni.
- Last tuleks vajadusel õppetöös aidata.
- Märgata lapse tundeid kooli suhtes.
- Innustama last tegudele
- Veetma rohkem aega lastega.
- Andma õpetlikku nõu.

ANNAME TEADUSHUVILE VÕIMALUSE

Just sellise nimetusega teadushuvihariduse konverents toimus Tallinnas Salme Kultuurikeskuses reedel, 15. novembril. Rõõm on teatada, et Indrek Peil sai Eesti riiklike teaduse populariseerimise auhindade üleandmisel teadust populariseeriva teadlase, ajakirjaniku ja õpetaja kategoorias peapreemia 2200 eurot. Tegevuste ja tegevuste sarjade kategoorias tunnustati Saaremaa Ühisgümnaasiumi teise preemiaga 800 eurot. Kooli esindajatena kutsuti konverentsile Inge Vahter, Anne Teigamägi ja allakirjutanu. Peapreemia sai selles kategoorias MTÜ Koolirobootika.

Kooli tunnustamises on aga „süüdi“ kogu kool- nii õpetajad, õpilased kui ka toetavad lapsevanemad. Õnnitlused ja rahulolu tehtust kuuluvad kõigile neile ning ka meie vilistlastele. Ühtlasi teatati, et kunagi varem ei ole ükski üldhariduskool saanud korraga kahte preemiat.  Oleme õigel teel- ainulaadsed on meie Saaremaa Miniteaduspäevad, õpetajate uurimistööde konverentsid, kõigi abiturientide uurimistööd juba üle kümne aasta, keskkonnahariduskeskuse ringid ja töötoad, loodus- ja teaduslaagrid jpm. On aeg mõelda, kas saame veel paremini?

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

Kolmapäeval, 15. jaanuaril saab meie kool eestikeelse gümnaasiumina 95-aastaseks. Nagu igal aastavahetusel,  nii ka seekord tegid juhtkond

ja ainekomisjonide esimehed kokkuvõtte läinud aastast. Positiivsena toodi kõige rohkem esile väikeklasside loomist, häid olümpiaaditulemusi, võimalusi uute õppevahendite hankimiseks, toimivaid tugisüsteeme ja õpiabi, õppealajuhataja hoolivat suhtumist, positiivset tööõhkkonda, juhtkonna positiivset suhtumist õpetajatesse, häid riigieksamite tulemusi, osalemist rahvusvahelistes projektides, PISA tulemusi, palju tublisid õpilasi, tunnistuste trükkimise süsteemi. Lisaks märgiti ära algklasside maakondliku teaduspäeva kena korraldus, KiVa projekt, maleõpetuse alustamine esimeste klassides, tulemuslik koostöö ametikooliga, üleriigiline tunnustus teadustööle jpm. Huvitegevuse valdkonnas tõsteti esile mitmeid uusi üritusi (õpetajate heategevuslaat, Anna Raudkatsi nimeline võistutantsimine jt), keskkonnahariduskeskuse tegevus, rahvatantsu kasvav populaarsus, suurürituste korraldamise tase, teadusteatri tegevus, Kadri-Mardi turniiri juubel jpm. Majandusvaldkonna keerulisim probleem oli söökla personali vahetus.

ÕPILASED HINDAVAD ÕPETAJAID TAAS

Just sellise temaatikaga küsitlust teeme pea igal õppeaastal 10.-ndates ja 12.-ndates klassides. Psühholoogiakursuse lõppedes said õpetajatele hindeid panna kümnendikud. Pooleaastase gümnaasiumis õppimise jooksul kujuneb ilmselt üsna adekvaatne arusaam ja pandud hindeid on õpetajatel mõistlik kasutada eneseanalüüsiks. Üldine pilt oli taas päris hea ja hinded klassiti üsna sarnased. Järgnevas on toodud hinnatavad faktorid koos keskmiste hinnetega vastavalt 10a, 10b ja 10c õpilastelt (sulgudes hinded eelmisel ja üle-eelmisel aastal, kuigi kõik õpetajad ei ole samad ja õpilasedki uued):
1) õpetaja meeldib mulle- 4,3 (4,0; 4,1); 4,4 (4,1; 4,2); 4,2 (4,1; 4,3);
2) õpetaja on õpilase suhtes heasoovlik ja taktitundeline- 4,6 (4,4; 4,3); 4,6 (4,4; 4,4); 4,5 (4,2; 4,4);
3) õpetaja suurendab minu huvi aine vastu- 4,0 (3,8; 3,7); 4,0 (3,7; 3,6); 3,8 (3,7; 3,8);
4) õpetaja õpetab mind õppima- 4,1 (3,8; 3,8); 3,8 (3,6; 3,7); 3,9 (3,4; 3,9);
5) õpetaja nõuab tunnis aktiivset kaasatöötamist- 4,2 (4,2; 4,1); 4,2 (4,1; 4,1); 4,0 (4,0; 4,0);
6) õpetaja esitab materjali selgelt ja loogiliselt- 4,4 (4,3; 4,3); 4,4 (4,2; 4,2); 4,4 (4,0; 4,1);
7) õpetaja hindab õiglaselt- 4,7 (4,4; 4,5); 4,5 (4,7; 4,4); 4,5 (4,3; 4,4);
8) õpetaja antud kodutööde maht on mõistlik- 4,6 (4,7;4,5); 4,5 (4,6; 4,5); 4,4 (4,5; 4,3).
Mida järeldada? Tundub, et keskmine õpetaja suhtub õpilastesse mõistvalt ja õpetajapoolset koolikiusamist ei paista olevat. Siiski, kui süveneda faktorisse „õpetaja on õpilase suhtes heasoovlik ja taktitundeline“, ei saa kuidagi rahul olla hinnetega alla 3,5 ( ühe õpetaja enesearendamise koht). Tundub, et õpilased saavad aru hindamisest ja ebaõiglust selles ei näe. Tundub ka, et kodutöödega ei tunta end olevat koormatud. Eelmise aasta üheks „valulapseks“ tõusnud huvipuuduse näitaja on tõusmas, aga õpetajate poolne õpioskuste õpetamine jätab ikka soovida. Vaid kuus õpetajat saavad keskmise hinde üle 4,5 õppima õpetamise eest. Saame mõelda, kuidas paremaks muutuda. Õpilase huvi kui arengu ja õpiedu alus peaks olema meie kõigi huviorbiidis, paraku on üle 4,5 näitaja vaid kolmel õpetajal ja alla 3,5 lausa seitsmel. Arenguruumi on kõvasti.

Kokkuvõtvalt on õnneks näha, et õpilaste hinded õpetajatele on tõusuteel.

Lõpetuseks veel mõned lookesed lõpuaktuste kõnedest:
Siinkohal tuleb meelde lugu, kus vanaisa lapselapse esimest päeva kooli viis. Nad jõudsid kooliõue, kus neid ümbritsesid lärmavad lapsed. „Küll on naljakas vanamees!“ naeris üks poiss. „Küll on imelik poiss!“ irvitasid tüdrukud. Kell helises tundi, aga vanaisa läks lapselapsega otsustavalt kooliõuest välja. Poiss juba rõõmustas, et ei peagi kooli minema, aga vanaisa ütles: „Lähed küll. Otsin sulle ise õige kooli“. Ta viis poisi vanaema juurde ja läks ise parimat kooli otsima. Varsti seisis ta järgmises kooliõues, siis järgmises, siis järgmises... Mõnes kohas ei pööratud talle mingit tähelepanu, mõnes narriti... Lõpuks jõudis ta kooliõuele, kus talt üks tüdruk küsis: „Vanaisa, kas teil hakkas halb? Kas toome teile vett?“ „Meil on õues pink, tulge istuge, palun“, pakkus teine laps. „Kas soovite, ma kutsun õpetaja?“ küsis kolmas. Vanaisa tervitas õpetajat öeldes, et nüüd leidis ta parima kooli. Ja kui tema tütar õhtul kodus küsis, kust ta teab, et see just parim kool on, vastas vanaisa: „Kooli tuntakse õpilastest.“
Siinkohal tuleb meelde lugu kolmest kastrulist. Kui tütar isale oma raskest elust kurtis, pani isa tulele kolm kastrulit veega. Ühte pani ta porgandi, teise muna ja kolmandasse jahvatatud kohvioad. Mõne aja pärast võttis ta veest porgandi ja muna ning kallas kohvi tassi. „Mis muutus?“ küsis ta tütrelt. „Muna ja porgand keesid ära, kohv aga lahustus vees,“ vastas tütar. „Vaata täpsemalt. Kõva porgand muutus keevas vees pehmeks, pehme muna aga muutus kõvaks. Väliselt ei muutunud kumbki, aga ühesuguse asjaolu, keeva vee mõjul muutus nende struktuur. Nii on ka inimestega. Tugevad võivad minna liimist lahti ja muutuda nõrkadeks seal, kus haprad ja õrnad vaid tugevnevad.“ „Aga kohv?“ küsis tütar. „See on veel kõige huvitavam. Kohvioad lahustusid täielikult uues keskkonnas ja muutsid vee aromaatseks joogiks. On erilisi inimesi, keda olukorrad ei muuda, vaid kes muudavad ise olukordi, tekitades midagi uut ja kaunist.“

Siinkohal tuleb meelde lugu  filosoofist, kellelt küsiti kord, kes on näidanud talle teed tõeni. „Koer,“ oli vastus. „Nägin kord koera, kes seisis vee ääres ja oli suremas janusse. Iga kord, kui ta vee kohale kummardas, kargas ta ehmunult eemale, sest nägi veepeegelduses teist koera. Kui janu muutus hirmust suuremaks, hüppas ta vette ja peegeldus kadus. Nõnda taipas ta, et takistuseks oli tema ise. Nii sain ma teada, et takistuseks oleme endale ise.“

Õpetaja küsis õpilastelt: „Mis on inimese elu suurim kurbmäng?“
„Küllap see, et inimene ei leia oma küsimustele vastuseid,“ vastas õpilane. „Ei,“ ütles Õpetaja, „vaid hoopis see, et ta ei leia küsimusi, millele vastuseid otsida.“

Isa ja poeg läksid kord mägedesse. Poeg lõi jala vastu kivi ära ja karjatas: „Ai!“ Mägedest kostis vastu: „Ai!“ Poeg hõikas mägede poole: „Kes sa oled?“ Vastuseks kaikus: „Kes sa oled?“ Saamata vastust, hüüdis poiss: „Argpüks!“ Vastuseks kuulis ta: „Argpüks!“
„Mis see on?“ päris ta isalt. „Kuula,“ vastas isa ja hõikas mägedesse: „Ma austan sind!“ Vastuseks kõlas: „Ma austan sind!“ „Sa oled armas!“ hõikas isa. „Sa oled armas!“ vastas kaja. Nähes poja küsivat pilku, seletas isa: „Seda nimetatakse kajaks. Tegelikult on see elu ise, mis annab sulle tagasi kõik, mida sa ütled ja teed.“
Rätsepast isa pani ühel päeval poja laua äärde istuma ja algas tõsine meestevaheline jutuajamine.
„Kuula mind, poeg,“ alustas isa. „Kui sa gümnaasiumi lõpetasid ja ütlesid, et tahad ülikoolis edasi õppida, otsustasime emaga saata sind Cambridge´i ja maksime su õppimise kinni. Sa õppisid hästi ja lõpetasid cum laude. Siis läksid edasi stažeerima Oxfordi. Sealgi olid sa üks parimaid ja pääsesid edasi Harvardisse ning kaitsesid edukalt doktoriväitekirja. Õppimine on tore asi, aga nüüd oled sa lõpuks täiskasvanu, koolid on läbi ja aeg on mõelda elukutsevalikule. Ühesõnaga, otsusta- kas tahad saada naiste- või meesterätsepaks.“

Ja lõpetuseks.

„See pole võimalik!“ ütles Põhjus.
„See on järelemõtlematu!“ märkis Kogemus.
„See on kasutu!“ salvas Uhkus.
„Proovi...“ sosistas Unistus.

VALIK ON SINU!

Viljar Aro, koolijuht

PÕHIKOOLI MÄLUMÄNG

 

KLASS I II III IV KOKKU KOHT
5.A 8 8 11 15 42 2.-3.
5.B - 9 7 15 31 9.
6.A 10 9 8 14 41 4.-5.
6.B 7 13 9 13 42 2.-3.
7.A 7 10 7 13 37 7.
7.B 9 11 8 13 41 4.-5.
8.A - 11 - - 11 10.
8.B 12 15 7 17 51 1.
9.A 8 7 - 18 33 8.
9.B 12 11 - 15 38 6.

Selleks aastaks on põhikooli mälumäng lõppenud. Saame joone alla tõmmata ja võitjaid õnnitleda. Aitäh kõikidele tublidele osalejatele ja kohtumiseni uuel aastal uutele põnevatele küsimustele vastates!

Diana Õun, huvijuht

MAAKONDLIK LIIVIDE KONKURSS

02. aprillil toimus meie koolis maakondlik vendade Liivide konkurss. Kokku tuli üksteisest mõõtu võtma 12 õpilast: 3 põhikoolist ja 9 gümnaasiumist.

Tulemused jagunesid järgmiselt:

Gran Prix - Kristina Liiv (J. Liiv katkend "Ühe pildi alla" ja T. Soomets "Tahaksin teha midagi tõelist, midagi suurt")
Laureaat - Martin Mägi (J. Liiv "Sa tulid nagu päikene" ja V. Luik katkend raamatust "Seitsmes rahukevad")
Laureaat - Uku Pokk (J. Liiv katkend raamatust "Peipsi peal" ja V. Luik "On aastasaja lõpp, on öö")
Laureaat - Ekke Kaarel Rand (J. Liiv "Noor-Eestile" ja J. Viiding "Šovinist")
Eripreemia - Liis Sannik (J. Liiv "Tuul" ja J. Kaplinski "Igal aastal märtsis")
Eripreemia - Maria Pihlak (J. Liiv "Meeled" ja D. Vaarandilt katkend "Aastad ja päevad")


Ekke Kaarel ja Maria

Žüriis olid Krista Maajärv, Tõnis Kipper, Tiina Luks, Maire Sillavee, Merike Merilo

Üleriigilisse võistlustulle läheb edasi Kristina Liiv.

Aitäh osavõtjatele ja õnne võitjatele!

Merle Prii, emakeeleõpetaja

 
Bänner


Bänner