SÜG-i projektõppe ajaloost

Esileht


Projektõppe varasemad vormid


Ajalooraamatust "Saaremaa ühisgümnaasium 1865-1995" võib lugeda:

"Kool hoiab au sees vanu traditsioone ja loob uusi. [...]  Aastakümneid on toimunud kooli aupäevad, nüüd kannavad nad kultuuripäevade nime ja sisustavad terve viimase aprillinädala (1991 - "Saaremaa, mu kodu", 1992 - muusikapäevad, 1993 - huumoripäevad, 1994 - vilistlaspäevad, 1995 - teatripäevad)... "

Nii aupäevadel kui hilisematel kultuuripäevadel viidi tegelikult läbi projektõpet, ehkki tollal seda sõna veel ei tuntud. Alati oli valitud mingi läbiv teema ning õpilased jaotusid alateemadega tegutsevatesse gruppidesse. Töötati sektsioonides ja tulemusi said kõik näha-kuulda ühisel plenaaristungil.

Ühel kevadel seisis koolimaja ümber korraga koguni paarkümmend bussi ja kõik õpilased sõitsid üle Saaremaa laiali endisaegsete valdadega tutvuma. Ettevõtmine oli eriti tähelepanuväärne seetõttu, et tegu oli nõukogude ajaga, mil administratiivse jaotuse aluseks olid külanõukogud ning kõik iseseisva Eesti Vabariigiga seonduv oli tabuteema.


SÜG-i esimene projektõppepäev

Balti Mere Päevadelt Sønderborgis saadud kogemused innustasid midagi sarnast ka kodus katsetama. Ettevõtmine otsustati pühendada 1995. a. aprilli teises pooles toimuvale üle-Eestilisele maapäevale. Projektõpe pidi toimuma tervet kooli, nii alg-, põhi- kui ka keskkooliklasse puudutava üritusena.

Pärast kevadvaheaega otsustati, et projektõppepäev algab tavaliselt, kahe tunniplaanijärgse ainetunniga, kuna kardeti, et kõik õpetajad pole suutelised täispikka päeva välja vedama. Seejärel pidi 4 kuni 5 tunni kestel toimuma töö gruppides, igaühes oma teema järgi. Teemad pidid olema kõik seotud oma maakonna, st. Saaremaaga, muid piiranguid valikule ei esitatud. Päeva lõpuks pidi iga grupp koostama stendi ühise näituse jaoks. Et juhendavate õpetajate tööd kergendada, koostati võimalike teemade loetelu, mis kattis praktiliselt kõik õppeained. Samas valmis ka üheleheküljeline juhend õpetajatele.

Gruppide koostamisel arvestati õpetajate soove ainult õpilaste vanuseastmete osas. Püüti vältida õpilaste jäämist samade õpetajate käe alla, kellega nad iga päev kokku puutuvad. Ettevalmistusaega jäi õpetajatele napilt üle nädala.

Teemade osas olid õpetajad leidlikud. Mõnel juhul aitasid ka õpilased ise sobivat välja pakkuda. Enamus gruppe veetsid vähemalt osa ajast väljaspool kooli ja kogusid materjale muuseumidest, raamatukogudest, linna- ja maavalitsusest ning kõikvõimalikest ettevõtetest-asutustest.  Kui näitus päeva lõpuks üles pandi, ületas tulemus igasugused ootused. Väljapanek sai tõepoolest mitmekesine ja huvitav. Kõikide vanuseastmete õpilased uudistasid seda veel ülejärgmisel nädalalgi. Hämmastav oli see, et väljapanekut ei lõhutud ega rikutud. Ju siis igaüks väärtustas seda tööd, milles ta ise kaasosaline oli.

Kokku esitati näitusele 41 stendi. Mõned näited tehtust:

Tagantjärele võis öelda, et selliseid projektõppepäevi tasub kindlasti aeg-ajalt korraldada. Nad pakuvad lastele vaheldust ning võimaldavad õpilastel oma initsiatiivi rakendada.

Prügikoll
Tagalahe rannast leitud prahist sündinud prügikollid

Maapäevaga sarnane projektõppepäev oli paar aastat hiljem (oktoobris 1998) Kuressaares korraldatud Prügikolli üritus, kus õpilased kogusid kõikvõimalikku prügi, millest siis koos fantaasiarikkaid olendeid meisterdati.

Indrek Peil, SÜG-i projektijuht