Teema 2

Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus.

Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt.

Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt:
                             TOOTMISTEGUR                           TEGURITULU
                             Töö                                        -               Palk
                             Kapital                                  -               Intress ja dividendid
                             Maa                                       -               Rent
                             Ettevõtlus                             -               Kasum

Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub:
   a) inimese oskustest ja teadmistest
   b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest
   c) õnnest või juhusest

Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus.

Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma:
   a) ebavõrdsus töötuludes
   b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses
   c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus

TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul.
Tulu jagatakse järgmiselt:
    a) töötulu
    b) tulu omandilt
    c) rahalised toetused
    d) naturaalsed toetused

RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel
Rikkus jaguneb:
    a) füüsilinekapital - maa, hooned, tarbekaubad. See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma         väärtust
    b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. See osa kapitalist peaks aja        jooksul tulu tooma.

Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud.

Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõvera abil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka Gini indeks.

Maailmapanga andmetel on suhteliselt võrdselt tulud jaotunud Slovakkias, Austrias, Taanis, Jaapanis jne. Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias.

MIS ON VAESUS?

Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad.
Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured.

Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir.

Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist.

KES ON VAESED?

Vaesust peetakse sõltuvaks järgmistest teguritest:
   1) Perekonna suurus- mida suurem on perekond, seda suuremad on ka tulud.
   2) Perekonna koosseis- ülalpidajate ja ülalpeetavate suhe
   3) Perkonnapea sugu ja vanus- vaesem on see pere, kus perekonnapeaks on kas väga noor või        väga vana.
   4) Elamise piirkond- ääremaadel on vaeseid rohkem kui suuremates linnades

Vaesuse käsitlemisel peame kindlasti arvestama ka ajategurit. Lapsepõlves me tavaliselt tarbime rohkem ja selle maksavad kinni vanemad.Tööiga on see aeg kui me peaksime endale koguma sääste ja meie tulud peaksid võimaldama seda. Pensionipõlves on jälle meie tulud väiksemad ja oht vaeseks jääda on suurem.
Seega ollakse vaene kas noorelt, kus tulud on väikesed või siis pensionipõlves, kus pole võimalik oma tulusid suurendada.

Vaesus ja rikkus on päritavad. Suuri varandusi luuakse mitme inimpõlve tööga.

Säästmine ja riskimine võimaldavad luua suurt rikkust.

Vaesus on sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste tagajärg, mille üle vaestel endil puudub kontroll. Järelikult vastutab valitsus vaesuse eest.

Vaesus tuleneb inimeste vähesest kohanemisvõimest ja valedest otsustest. Järelikult vastutab inimene ise vaesuse eest.

Nende probleemidega tegeleb riiklik sotsiaalpoliitika.

Ühiskonnakeskne sotsiaalpoliitika – tulu ümberjaotamine eelarve ja maksude kaudu, riigi aktiivne sekkumine.( Skandinaaviamaad)

Isikukeskne sotsiaalpoliitika - inimene on ise vastutav oma heaolu eest (USA)