Mõisteid Eesti ajaloo kursusest


alepõllundus e. aletamine – algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega.

söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles.

põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga.

uud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund.

adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit.

sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal.

ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel.

hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul.

katapult - kiviheitemasin

legaat - Rooma paavsti eriesindaja

Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.-1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond).

diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda.

stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses.

komtuurkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis komtuur.

foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt.

komtuur - komtuurkonna juht

foogt - foogtkonna juht

kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule.

hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest.

sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur

adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades.

üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale.

vabatalupojad - talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu.

maavabad - muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes.

meespäev - Harju-Viru vasallide koosolekud.

linnadepäev - Liivimaa linnade koosolekud.

maapäev - Liivimaa seisuste koosolek. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera)

raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu).

bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus.

sündik - linnajurist

linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures.

gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised).

oldermann - tsunfti või gildi vanem

Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil.

tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus.

skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri.

seek - pidalitõbiste varjupaik.

leepra - pidalitõbi

sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek.

visitatsioon - kirikukatsumine

toomkirik - piiskopikirik (katedraal)

toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine.

toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud.

toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega.

stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid.

missa - katoliiklik jumalateenistus

liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa.

vikaar - alama astme vaimulik katoliku kirikus.

reformatsioon - usupuhastus

ketser - usutaganeja, katoliku kiriku õpetusest kõrvalekalduja.

inkvisitsioon - katoliku kiriku kohtuorgan, mis tegeles ketserite väljaselgitamise, ümberveenmise ja karistamisega. Karistus on antud juhul suhteline mõiste, sest tulesurm oli vaimulike arvates kasulik eelkõige põletatavale - tuli puhastas hinge patust ja ketserlikust väärusust.

sekulariseerimine - ilmalikustamine, kirikuvalduste ja -varade võõrandamine ilmalike võimude poolt.

toomkool - toomkiriku juures tegutsenud kool.

katekismus - luterlik jumalateenistuse käsiraamat.

rüütelkond -aadlike omavalitsus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 17. saj.-1917. aastani.

reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI)

vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu.

teoorjus - pärisorjuse kaotamise järel Eesti- ja Liivimaal kujunenud talupoegade sõltuvuses hoidmise viis, mille puhul talupojad, kellel oli keelatud oma mõisa piirest lahkuda, olid sunnitud sõlmima mõisaga rendilepingu, mis kohustas neid tegema peamise rendimaksu vormina mõisale tasuta tööd lepingus sätestatud ulatuses.

rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga.

jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline.

abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks.

manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust.

konsistoorium - Liivimaa luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal.

kindralsuperintendent - Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal.

vöörmünder – A) talupoegade hulgast valitud ametnik kiriku majandusasjadega tegelemiseks Rootsi ajal; B) valla juht Liivimaal 1819. a. talurahvaseaduse alusel.

bastion - viisnurkne mullast kuhjatud astanguline kaitseehitis, mille muldkeha hoidsid koos müürid. Bastionide kõrgeimale astangule paigutati suurtükid, millest oli võimalik tuld anda mitmes suunas.

maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil; Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes.

restitutsioon - taastamine. Eestis on toimunud mitmeid restitutsioone. N Põhjasõja ajal andsid Vene võimud reduktsiooniga äravõetud mõisad nende endistele omanikele tagasi. 20. augustil 1991. a. taastati restitutsiooni alusel Eesti Vabariik.

Balti erikord - balti aadli kohalik omavalitsus Eesti-, Liivi-, Kura- ja Saaremaal 1710-1917. A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine.

aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud.

asehalduskord - 1783-1796. a. Eesti- ja Liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaa haldusseadustik (Katariina II)

hernhuutlus - vennastekoguduste liikumine, Saksamaal, Herrnhutis tekkinud usuvool, mis propageeris usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust; Eestisse levis 1730.-1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt)

nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj.

talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel.

magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks.

vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad.

mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga.

kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda.

estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse, millistest tuntumad on Õpetatud Eesti Selts (Die Gelernte Estnische Gesellschaft) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt.

vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934-1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda.

kutsekoda - kutseorganisatsioon, mis pidi koondama kõiki ühe eluala esindajaid, et vahendada nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fašistide eeskujul nn. “vaikiva ajastu” perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda.

Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas.

dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.)

migrant - võõrrahvusest sisserännanu

perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatšovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a.

fosforiidikampaania - 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni

ENSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

Ülemnõkogu – Nõukogude Eesti nn. Parlament

Eesti Kongress – 1990. Aasta 24. Veebruaril Eesti vabariigi kodanike ja nede järglaste poolt valitud rahva esinduskogu (andis panuse Eessti taasiseseisvumisele)

ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; 1989. A. tekkinud esimene poliitiline erakond, mis vastandas end Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP); 1990.a. keskel liitus Isamaaga ja moodustas Isamaaliidu (juhid Lagle Parek, Tunne Kelam)

EMS – Eesti Muinsuskaitse Liit; 1987. A. lõpul tekkinud organisatsioon, mille eesmärgiks oli eesti rahvuskultuuri kogumine, talletamine ja kaitsmine.