Mändjala-Ametijala konverents 2006

30. oktoobril 2006.a. toimus 6. korda KG ja SÜG-i õpetajate ühiskonverents „ Ühenduses peitub jõud”. Eelmistel aastatel toimus see ikka Mändjalas, käesoleval aastal Kuressaare Ametikoolis, nii muutus ka konverentsi nimi: Mändjala- Ametijala konverents 2006.
Oluliseks teemaks Saarlus.
Ettekandjaiks Villu Vatsfeld, Marek Raud, Bruno Pao, Raul Salumäe.
Koolide õpetajate ettekanded Indrek Peil, Diana Õun, Tiiu Vöö, Laine Lehto.

Kokkuvõtted konverentsist:

SAAREMAALE AINUOMASED ASJAD

Aja aeglasem kulg
Meri ja kadakad
Uustulndi laulud
Aktiviseerivad piirangud *
Selge identiteet
Saare naise naba
Kaali meteoriidikraater
GoodKaarma seebivabrik
Laulev kõneintonatsioon
Öö
Saaremaa robirohi
Kadakad
Lisaks sissehingatavale joodile annavad saarlastele aktiivsust 9 jalga ja üks säär *
Kena
Paadipodina tuksed ... ning vana kaluri parkunud käed
Muhulaste roositud pätid
Töökus ja külalislahkus
Väike mõtlemine
Panga pank
Saarlus avab kõik uksed
Fenomen
Kodusaar
Marude raevupurskes iseendast kui kallastest väljas ja taltumislainetes peeglihelgi siledusse malbuv meri. Igatsuse väel enda avaruste järele ärgitus vaatlejale- teadvustada oma põhjatuses värelevate hingejõudude meri. Meri inimese hingeilmas tema tujude tormide ja süüvimisvaikuse igavestes rütmides. ( Genadi Noa) *

RÜHMATÖÖDE KOKKUVÕTTED

Rühmatööd:
Kuidas kasutada Saaremaa teemat oma aine õpetamisel?
Missuguseid lisamaterjale õpetaja selleks vajab? Mis on olemas? Mida võiks juurde teha?
Kes on minu ainevaldkonna korüfeed Eestis, saarlased?
Millised võimalused oleks kodukoha- tunnet propageerida läbi oma kooli vilistlaste?
Oma unistuste tunni/ ürituse Saaremaast ja Kuressaarest teeksin niimoodi: .....
Mitu Saaremaale eriomast asja, mida mujalt ei leia on...


KEHALINE KASVATUS/ ENDEL TUSTIT:
Võimalusi kodukoha tunde propageerimiseks:
- võistkonnavõistlused, koolidevahelised võistlused
- SÜG- i tänavajooks, KG-l kolme kooli kohtumine kergejõustikus
- 4X 100 m jooks Saaremaa - Eesti, Saaremaa- Rootsi
- Tervisespordipäev seondub ehk saarlusega kõige enam, lapsed saavad teada tervist ededavast linnast
- 66. a sündinud poistel „Autojuhtide polka”
Korüfeed:
Kuulsaid saarlasi, olümpialasi:
Aleksander Antson- hilisem ajakirjanik
Mihkel Velsvebel
Andres Lauk
Võrkpall:
Hugo Mets
Uljas Taivu
Uljas Tarvi
Anti Peuer
Peeter Sepp
Kergejõustik:
Arvi Lopato
Rein Tiku
Jaan Lember
Madis Kallas
Tiidrek Nurme
Indrek Tustit
Marek Niit

KEHALINE KASVATUS/ AIME METSMAA:
Saaremaa teema meie aines:
Aineseminaride korraldamine, Saaremaalt võrsunud sportlaste tutvustamine.
Projektõppepäev, eeskujud spordis- kümnevõistleja Jaan Lember.
Kehalise kasvatuse tunnis alade õpetamisel kasutame ära iga võimaluse: Madis Kallas- mitmevõistleja, Aime Metsmaa- kõrgushüpe.
Tervisespordipäevadel teha võimalikult palju erinevaid spordialasid.
Kehalise kasvatuse töövihik.
Olümpia-aastatel kerge sporti ja saarlastest sportlasi propageerida.
Korüfeed:
Aleksander Transtok
Hugo Mets
Aleksander Antson
Ilmar Kivi
Jaan Lember
Taivo Uljas
Tarvi Uljas
Uno Tiit
Madis Kallas
Marek Niit
Virge Viss- Treiel
Kaie Kand
Indrek Tustit
Norma Helde (Krumm)
Spordi propageerimine: sprint- hobuse võistlus

ALGKLASSID/ IRENA SINK:
Saaremaa teemat kasutada oma aine õpetamisel suurepäraselt, aga mõõdukalt.
Lisamaterjalid, mida õpetaja vajab: kaart, töölehed, ülesannete kogud, slaidid, pildid.
Juurde võiks teha Saaremaa mängu (analoog Eestist), kaardipaki, ekskursiooni- ja matkamarsruudid.
Kutsuda esinema vilistlasi kooli üritustele, anda välja neist stende, ajalehti.
Unistuste tund: kui möte tuleb, siis ei pea mötlema resurssidele, vaid köike saab oma silmaga näha, körvaga kuulda ja kätega teha.

ALGKLASSID/ ENE RIIS
Saaremaa teema on algklassides integreeritud kõikidesse ainetesse.
Eesti keel- muistendid, vanasõnad, temaatilised lugemispalad, Saaremaalt pärit lastekirjanikud ja luuletajad, murdetekstide lugemine ja kogumine, legendid, luuletused, omalooming.
Matemaatika: Saaremaa andmetega tekstülesannete koostamine ja lahendamine. Diagrammide koostamine ja lugemine.
Loodusõpetus: Saaremaa taimestik, loomastik, looduskaitse, looduslaagrid, õppekäigud, ekskursioonid.
Inimeseõpetus: Liiklus, tuntud inimesed, sümboolika, asutused ja ettevõtted, rahvakombed.
Kunstiõpetus: Rahvariided, kodukoht, Muhu susside mustrid.
Kehaline kasvatus: Tuntud sportlased, rahvatants, spordirajatised.

VÕÕRKEELED/ LIINA TRUU
Saaremaa teema: Kodukoha kui teema käsitlemine on õppematerjalides juba kajastatud ( näit: linn, loodus, pere, isiklik kogemus).
Materjalidest on palju juba olemas. Lisamaterjalidest võiks olla tunnis kasutusel internet, õpilaste isiklikud materjalid ja fotod.
Korüfeed:
Urve Läänemets
Lauri Leesi
Antidea Metsa
Paul Saagpakk
Mall Pesti
Vilistlaste kaasamiseks korraldada nendega koolis üritusi ja kajastada vilistlaste elu kooli lehes.
Hea tunni või ürituse tarbeks võiks kasutada giidide materjale ja metoodikat, tõlkida võõrkeelde kirjandust.

VÕÕRKEELED/ DIANA ÕUN
Saaremaa teema kasutamine aines: referaat, ettekanne, lühiülevaade. Võrdlus: geograafiline- ajalooline. Vanad head asjad.
Lisamaterjalid: Olemas: infoteatmikud, internet, raamatukogu materjalid, pildid, filmid, fotod, tekstid, maakaardid.
Juurde vaja: võõrkeelseid lühifilme, loovat mõtlemist, aega ja raha.
Korüfeed:
Urve Läänemets
Lauri Leesi
Antidea Metsa
Paul Saagpakk
Kodukoha tunne läbi vilistlaste: kutsuda vilistlane kooli, kooli ajalehes vilistlaste tutvustamine.
Unistuste tund: õpilaste koostatud foto- või videoalbum võõrkeelsete tekstidega (keelte integreerimine).
Saaremaale omased asjad: kuivatatud lest, pannileib köömneteega, soojaöllepodi, piiskopilinnus.

MATEMAATIKA/ MAREK SCHAPEL
Saarlusmatemaatika: statistika, internetiaadressid tabelite leidmiseks.
Lossitund.
Huvitavate Saaremaa- teemaliste matemaatikaülesannete koostamise võistlus.
Õpetaja kui saarlane.
Näitus kodudes leiduvatest matemaatikaga seonduvatest vahenditest.

EESTI KEEL JA KIRJANDUS/ REET IGAV
Saarlus emakeeletunnis: murdealad, Saaremaa kirjanikud ja nende tekstid, muistendid ja müüdid ( Suur Tõll jt), vabadusvõitlusega seoses tähtsad linnused, keeleteadlase Johannes Aaviku muuseumi külastamine, kirjanduslik orienteerumisvõistlus mööda kirjandusega seotud paiku.
Korüfeed:
Paul Saagpakk
Ellen Niit
Johannes Aavik
Varje Lonn
Jüri ja Ülo Tuulik ning teised saarlased
Jaan Õispuu
Saaremaale eriomane: palataliseerimine kirjakeelest erinevalt, laulev intonatsioon, omapärane huumor.

KLASSIJUHATAJAD – KAUNID KUNSTID/ VEIKKO LEHTO
Saarluse teemaga võimaldavad tegeleda: ekskursioonid, õppekäigud, külalised, vilistlased, muuseumiga tutvumine, loodus- ja vaatamisväärsused.
Korüfeed:
Tõnu Ots
Toivo Niiberg
Õpetaja Laur
Hr Maurus
Kohtumised vilistlastega, artiklid ja intervjuud.
Looduse- Omnibussilaadsed ettevõtmised.
Saaremaateemaline arvutimäng.
Rollimängud läbi ajastute.
Sõnavara, mõned toidud, kohanimed.

LOODUSAINED/ ARNE LOORPUU
Saaremaa teemat oma aine õpetamisel saab kasutada järgnevalt:
Geograafia- Saaremaa muuseum- kivimid- 7.kl.
Dolomiidi tiheduse määramine.
Saaremaa looduse lisatund 5. klassis.
Eesti taimestik- loomastik 10. ja 11. kl.
Raua sulatamine- Tuiu.
Meteoriit – 12. kl. Füüsika.
Kaarma seebivabrik- 11. kl. Keemia.
Probleemid: muuseumipileti hind võiks olla diferentseeritud. Ühe näitusesaali külastamine maksaks vähem kui kogu muuseumi külastamine; grupi suurus, eksponaatide luitumine.
Missuguseid lisamaterjale õpetaja selleks vajab:
Õppefilmid võiksid olla riiklikult kättesaadavad ja lühikese kontsentreeritud lõiguna esitatud ( 10- 15, max 25 min).
Raua sulatamisest on film, kuid ei tea, kust seda saada.
Filmiklippide kogumine ehk õppefilmide kogumine teemade kaupa.
Haridusosakonna juures võiks olla metoodikakeskus, mis vahendaks erinevat materjali. Kellel on, viib sinna, kellel vaja, saab sealt laenata.
Loodusmaja Kuressaares.
Teha näitusi.
Korüfeed:
Marju ja Argo Kirss- keemia
Johannes Hint- füüsika, desintegraator.
Vilistlased: klassijuhatajatunnid vilistlastest.
Unistuste tund: Tund looduses. Õppefilmide kasutamise võimalus. Saarlust ei õpetata 45 minutiga. Rollimängud. Laagrid erinevate teemadega, näiteks raua sulatamine.
Eriomased asjad:
Lõunamaalastel on homme, saarlastel on torm.
Aktsent.
Kolkapatriotism.
Raudtee puudumine.

AJALUGU/ GENADI NOA
Saaremaa teema: Ajaloos saab leida palju seostatavaid seiku Saaremaaga. Kogu Saaremaa olevik ja minevik kujutab ju endast ajalugu. Elame niivõrd etnograafilises piirkonnas, et seos sellega on vahetu.
Õppematerjaliks on igapäevane ümbrus: piiskopilinnus, muuseum kogu oma ekspositsioonidega. Kooli käsutuses olgu hea videofilm Saaremaast!
Saarlus on meis eluviisina- seda ei saa kasvatada kohustusliku ainega. Peaks rajanema elavale huvile.
Korüfeed:
Herbert Ligi
Jaan Oks
Aadu Toomesalu
Suhtlus läbi aja ja ruumi: „Muna õpetab kana” vilistlaspäevad, kohtumised vilistlastega nende töökohtades ka väljaspool Saaremaad. Kõrgkoolid ja tudengid.
Unistuste tund:
Aktiivne tegevus läbi praktika. Retkena ja õpilastepoolse varasema ettevalmistusega uuritud paigas. Õpetama peaks läbi praktilise tegevuse, näit osalemine arheoloogilistel väljakaevamistel. Kodukoha puhastamine ja korrastamine on ka olulised teemad. Rahvatraditsioonidest tuletatud teemad: pulmad, vastlad.
Saaremaale ainuomased asjad: saare murre, luud ukse lukuks, ühtehoidmine, kõigitundmine, suurem külalislahkus, südamesoojus ja külmal ajal suurem ilmasoojus. Taimekooslus on rikkam kui mujal. Eripära on paremini säilinud.
Linnus + keskaegsed kirikud. Kaali järv.

MUU/ PILVI KARU
Kuidas saab eestlane teada saarlusest?
Ca 37 000 saarlast- igaüks mainib 36-le eestlasele- ca 1,3 miljonit eestlast saab teada, et Saaremaa on KÖIGE KENAM KOHT ilma pääl.

KONVERENTSI KOKKUVÕTTEV KÜSITLUS

Ettekannetest pidasin olulisimaks:
Saaremaa majandus- M. Raud

Saarlus- R. Salumäe

Villu Vatsfeld- huvitav, hästi jälgitav ja veenev ettekanne.

Tiiu Vöö- huvitav hästi jälgitav ja veenev ettekanne.

Vatsfeld, Vöö, Peil.

Villu Vatsfeldi infot. Meeldisid Bruno Pao ja Raul Salumäe ettekanded.

Villu Vatsfeldi ja Bruno Pao mõtteid.

Kuressaare Ametikooli ja gümnasiumide vahelised KOOSTÖÖVÕIMALUSED. Saare maakonna arenguperspektiivid ettevõtluse seisukohalt. Meres on kõik Mendelejevi tabeli elemendid!

R. Salumäe ettekanne oli põnev, aga vist läks liiga pikaks. L. Lehto ettekanne mõjus selgelt ja konkreetselt.

Huvitavad mõtted ja tähelepanekud Villu Vatsfeldi ettekandest.

Huvitav oli kuulata ettekandeid ettevõtlusest ja majandusest samuti oli hea meel ülevaadet saada Saare maakonna muusikalistest saavutustest.

Villu Vatsfeldi ettekanne Saaremaa olevikust ja tulevikust oli huvitav, positiivne.

Värsked andmed- Saare maakonna üldandmed.

Villu Vatsfeldi ettekanne- positiivne, olevik-tulevik majanduslikust vaatevinklist. B.Pao ja R. Salumäe ettekannetest lootsin enamat.

Saaremaa muusikaelu kajastamine muusikatundides ja õpilaste Saaremaa-teemalised uurimistööd.

Tiiu Vöö- tema rääkis konkreetsest uurimusest, mille ta ise läbi viis. Raul Salumäe.

Tegevõpetajaid oli meeldiv jälgida ja kuulata.

Villu Vatsfeldi ja Marek Raua ettekanded.

Majandusest Marek Raud ja Villu Vatsfeld.

* Uut teavet oma tööks sain järgmistes valdkondades:
Saaremaa majandusest.

Majandusest, ajaloost, huvitav oli ka ringkäik Ametikoolis.

Mõttetööd sain. Õpetaja tähtsusest saarlustunde arendamisel ja loovuse arendamise hädavajalikkusest õpetajatel.

Majandus, ettevõtlus.

Erinevad sümbolid saarluses- B. Pao ideed. Kiviaed- aktiivsus. Oleme ripats, ent me ei ole enam ehe.

Erinevad arvamused püsiühenduse kohta. Trendid tulevikuks.

Saare maakonna ettevõtlusaktiivsus- suhteliselt kõrge. Eksisteerivate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine on olulisem kui uute ideede turuletulek, mis saab siis, kui sama idee kanda HARIDUSE valdkonda. „Mölamehed vs Tegudemehed”.

Hetkeolukorrast, Saare maakonna ettevõtlusest, püsiühendusest, I. Peili tutvustatud uurimistööd tundusid põnevad- tekkis huvi!

Nii majanduse kui muud valdkonnad: turism, tööturg.

Just needsamad ettevõtlust kirjeldavad arvandmed olid huvitavad ning neid saab argumentidena kasutada ühiskonnaõpetuse tundides arutluste käigus.

Üldandmed Saare maakonna kohta.

Villu Vatsfeld arvab, et Saaremaa tulevik on helge!

On uuritud õpimotivatsioone 11. klassis.

Muuseum ootab aktiivsemat külastust.

Ei midagi uut.

Mitte niivõrd õppetööks kuivõrd enesetäienduseks. Head loengud.

Majandusülevaated, majandusinformatsioon, tulevikuootused.

* Rühmatöös leidsin innustust järgmistest ideedest:
Ei midagi.

Minu unistuste tunni läbiviimise ideed pakkusid kõige rohkem kõneainet ning innustasid ka ise proovima.

Saaremaa aineliste ülesannete koostamise võistlus eri vanuseastmetele.

Sagedamini kasutada võrdlust Saaremaaga nii geograafiliselt kui ajalooliselt.

6. klassis vabadusvõitluse teksti kaudu linnustest ülevaade, orienteerumismäng kirjanduslike objektide kohta, saarlasest autorid jõulisemalt vaatluse alla!

Kohtumine teise kooli kolleegidega.

Rühmas oleks võinud olla rohkem naaberkooli rahvast ja rühmatöö ei sobi päeva lõppu.

Kokkuvõtteks tuli palju huvitavaid mõtteid.

Andmepanga idee!

Saarluse kajastamine on miski, mis eksisteerib iseenesest, seda ei saa ega pole vaja eraldi rõhutada.

Saaremaa teemat on võimalik rakendada KÕIGIS algklassitundides.

Leidsin, et rühma töö jaoks oli kellaeg liialt hiline. Headest ideedest tuli puudus.

Muuseum võiks korraldada ajalootunde (koolid saaksid teatud teemal tellida), kus õpilased saaksid teatud ajastut läbi mängida vastavas keskkonnas nagu teeb näiteks Kalmari muuseum.

Suurt innustust ei leidnudki. Giidimine võõrkeeles võib õnnestuda küll.

Saaremaa teemaline lauamäng.

Andsin ise ideesid, juurde ei saanud midagi.

Päris uut ehk polnudki, aga arutelud olid muidu mõnusad.

Midagi päris uut ei leidnud.

* Päeva kokkuvõtteks tahan öelda, et :
Organisatsiooniliselt hästi läbi mõeldud. Liiga pikk päev!

Oli väsitav, kuid mitmekesine ja huvipakkuv päev.

Päris kena.

Oli meeldiv kohtuda kolleegidega KG-st ja saarluse teema oli huvitav ja üllatavat infot pakkuv.

Sellelt konverentsilt sai väärtuslikke ideid oma tööks ja samas kinnitust varasemale arvamusele- meie, saarlased, oleme erilised. Ja siin on hea turvaline elada!

Vajalik ja kasulik. Vaheldusrikas.

Lobisev publik näitab MIDAGI- nõuame õpilastelt tunnis korda, et ME ISE? Tegelikult ei pruugi V.Vatsfeldil õigus olla- nn abielu praamiga ei ole kindlasti ainus „vabandus”, miks inimesed siia jäävad- ei jää. Kas pole hetkel mitte nii, et Saaremaa noored „põgenevad” siit just isoleerituse tõttu?
Ja üks asi veel- kas nimetatud ettekanne oli Saarte Liinide AS esindaja/ propageerijana või ainult mulle tundus nii? Tiiu Vöö/ Madli Maria Niit- väga mõnus hetkeülevaade! Laine Lehto- väga hästi ettekantud esitlus. Indrek Peil- huvitav ettekanne. Aitäh!

Austatud kolleegid! Rohkem austust lektorite suhtes! Lobisemine, mobiiltelefonid. Konverentsi eesmärgiks võiks olla rohkem tähelepanu koostöövõimaluste leidmiseks, et üheskoos arendada saarlust!

Igati asjalik ja vajalik ettevõtmine. Teemad huvitavad! Jõudu!

Kuulsin mõned huvitavad ettekanded, sain mõned uued teadmised, sõin tavalist saare lõunasööki ja veetsin aega meeldivalt kolleegidega.

Päev oli väga pikk. Villu Vatsfeldi ettekanne oli huvitav. Saarlane olla on uhke ja hää! See tuli meelde ja see on nii!

Osa ettekandeid olid väga head, mõned oleksid võinud ära jääda. Organisatoorse poole pealt kõik väga hea. Aitäh!

Teema „saarlus” on ka varasematel konverentsidel esindatud olnud. Tänane päev veidi liiga pikk.

Idee oli parem kui teostus. Päeva jooksul ei tekkinud suuremat saarluse tunnet kui seda on igapäevaselt.

Oli pikk ja väsitav päev. Ennelõunased ettekanded olid rohkem enda silmaringi arendamiseks. Oleks tahtnud rohkem metoodilisi soovitusi ja praktilisi näpunäiteid.

Meie õpetajatega vesteldes tulime ühisele seisukohale, et võiksime korraldada puhastus-koristuse õppepäeva. Kui see on väga kallis, siis usun, et meil on inimesi, kes ka omafinantseerimisest ära ei ütle.

Oleks piisanud päeva esimesest poolest.

II pool oleks võinud olla kontsentreeritum ja ettekandjad võiks piirduda etteandtud ajaga või aidaku siis keegi kella jälgida.

Aitäh kõigile osalejatele!
Sirje Ess SÜG, Maidu Varik KG

Fotogalerii