ÕPETAJATE TAGASISIDE

 7B klass

Koordinaatorid:
klassijuhataja Sirje Ess
ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Merje Oopkaup
kunstiõpetuse õpetaja Ülle Mägi.

PALUN HINNAKE SELLE ÕPPEVAHENDI JÄRGMISI ASPEKTE: 

 

Ebapiisav

OK

Väga hea

Teemade käsitlemise sügavus

 

 

X

Õppevahendi seotus õppekavaga

 

X

 

Õpilaste analüütiliste oskuste arengu toetamine

 

 

X

Õppevahendi kohandatavus teistele õppeainetele

 

 

X


KUI PALJU SAID ÕPILASED TEADA EUROOPA PÕHIÕIGUSTE HARTAST:

 

Jah

Ei

Kas nad said aimu nende õigustega seotud teemade ulatusest?

X

 

Kas nad said aru nende õiguste tähtsusest igapäevaelus?

X

 

Kas nad said aru kohustustest, mis on nende õigustega seotud?

X

 

 

MILLISEID OSKUSI ARENDASID ÕPILASED SELLE PROJEKTI KÄIGUS?


KAS PROJEKT AVALDAS TEIE ARVATES NENDE VÄÄRTUSHINNANGUTELE POSITIIVSET MÕJU? PALUN PÕHJENDAGE.

KAS VIISITE TEGEVUSED LÄBI NII, NAGU SOOVITATI, VÕI MUUTSITE NEID? KUI MUUTSITE, SIIS KUIDAS JA MIKS?

Tegevuste läbiviimisel järgisin üsna täpselt juhendit, sest ega ikka kohe ise ka aru ei saanud, mida peab tegema ja kuidas. Pealegi oli tegemist ju õppematerjali katsetamisega. Juhendid olid väga selged ja täpsed, õpetajatel on selliste tunnimaterjalide ja tunnikonspektidega väga hea töötada. Eriti hea oli võte ülevaatlikkuse loomiseks: valikute kaardistamine. Põhjenduste kirjutamine oli õpilastele oluline oma mõtete väljendamiseks ja selgemaks sõnastamiseks. Põhjuste rühmitamist me ei teinud, sest selgitustele ja aruteludele kulus niigi palju aega ja õpilased väsisid. Lähtusin siin ka oma klassi eripärast: tegemist on kollektiiviga, kus palju indiviide ja enamasti peetakse oma arvamust tähtsaimaks. Mõnikord võidakse hakata naerma ka vähemuse üle, sest teadlikkus erisustest pole 13-14 aastaste õpilaste hulgas just kõrgeimal tasemel. Põhjuste analüüsi asendasin artiklite analüüsiga. Põhjuseks: taipasin, et mõned õpilased ei saa tekstidest päris täpselt aru. Mõnede sõnade tähendused vajasid selgitusi. Põhiõiguste harta kui terviku üle arutelu tegime koos 6A klassiga rühmatöödena.

Juhendmaterjalid õpetajatele on mugavad: antud aeg, tunni läbi viimiseks vajalike materjalide loetelu ja ideid kodutöödeks.

Väga hea oli ka, et kogu harta tekst oli pidevalt silme ees ja suurel plakatil esitatud.

Õppematerjal õpilastele meeldis.

Tegin kaks muudatust projekti alguses ja lõpus kohe, kui projektiplaanid läbi rääkisime. Nimelt alguses palusin ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajal teha sissejuhatava tunni ühe klassijuhatajatunni raames. Teemaks inimõigused üldse- mis need on, kuidas ja kus neid järgitakse, kus mitte. Mul on 7. klass. Õppekavas on vastav teema ette nähtud 9. klassis. Eesmärgiks oli, et õpilased saaksid aru, millega tegelema hakkame ja põhimõisted oleksid selged. Et nad ei tunneks end halvasti, kui peavad tegelema asjadega, mis pole jõukohased ja mõistetavad. Praegu tegevusele tagasi vaadates tundus see väga mõistliku otsusena, sest hiljem polnud vaja hakata alusasju üle seletama.

Teine muudatus oli projekti kokkuvõtva tunni tegemine ja eakaaslastele esinemine. Vajasime seda mitmel eesmärgil:

MILLISED ÕPPEVAHENDI OSAD OLID TEIE ARVATES ERITI HEAD JA MIKS?

Õppematerjalide tunnikavad tervikuna väga head. Õpetajal on lihtne  tundi planeerida ja ta teab kohe ka tervikpilti. Mõne teise ainega integreerimisel võib ette tulla segadusi, siis vajaks see õpetajate hästi tihedat koostööd ja teemade ulatuse suhtes täpset läbirääkimist. Arutelu tunniks antavad suunavad küsimused olid ka väga head.

Õpilastele meeldis kõige rohkem illustratsiooni tegemine. Nad ütlesid põhjuseks, et hea oli oma mõtteid joonistada. Väga heaks pean ka seda, et joonistamine oligi viimasena planeeritud tegevus, sest nii oli õpilastel kergem kunstikeeles väljenduda.

Õppevahendi eraldi osadena nimetaksin väga headeks ka õpilastele antud raamatukesi. Nad said rahulikult lugeda ja vaadata. Neil olid materjalid, mis pole tavapärase kooliõpiku moodi, pealegi sellised, millel päris salapärane pealkirigi. See tekitas omamoodi põnevust. Mõte, et sealt võib lehti välja rebida ja need olidki kergesti rebitavad oli ka hea, kuna õpilastel polnud vaja mingeid lisavihikuid. Õpilased ise pidasid raamatuid heaks ja oskasid neid kohe pärast tutvustamist kasutada ka.

Suured plakatid harta tekstiga olid samuti väga head, sest nii olid jaotised kohe silme ees. Inimõigused muutusid abstraktsest seaduskogust tõeliselt olemasolevaks seadustikuks. Kinkisin meie projektist ülejäänud heas korras inimõiguste plakatid ühiskonnaõpetuse õpetajale, kes oli rõõmus- järelikult on neid koolis vaja.

Suured plakatid õpilaste tööde kleepimiseks ja esitamiseks olid samuti vägagi käepärased, sest see aitas väärtustada iga õpilase mõtteid ja tegevusi.

 

MILLISEID ÕPPEVAHENDI OSI MUUDAKSITE: KUIDAS JA MIKS?

Õpilastele jagatavad raamatud olid minu arvates liiga toekad. Iga paragrahv eraldi lehel mitmes keeles- tõenäoliselt oli tegemist pilootprojekti tõttu tehtud trükiga. Mulle aga seostus see kohe mitmete langetatud puudega ja mõttetu kulutamisega. Ehk oleks võimalik õpilastele teha väikesed raamatukesed harta tekstiga lihtsalt jaotiste kaupa ja siis vahelehed märkmete jaoks eraldi. Säästaks puid ja raha.

Me osalesime pilootprojektis, millest on varem osa võtnud teised maad. Lapsed oleksid meelsasti raamatukesest lugenud, mida on nende eakaaslased varasematel aastatel teinud ja arvanud. Fotod olid, kuid ilma allkirjadeta.

Hea oleks lisada ka selgitus sinilinnu tähenduse kohta.

Võib- olla edaspidi on võimalik õppevahendina kaasa anda ka DVD-le salvestatud materjale?

Kui materjal on mõeldud kõigile Eesti koolidele, siis oleks ehk plakatid harta tekstiga mõttekas kiletada või lamineerida. Läheb küll kallimaks, kuid on vastupidavamad ja see on ühekordne kulu, mis kestab aastaid.
 

KAS SEE PROJEKT ÕNNESTUS TEIE ÕPILASTEGA?  Jah.

MIKS?

Klassijuhatajana pean projekti õnnestunuks. Liitis klassi, andis ühtsustunde ja me tegelesime maailmas tõeliselt olulise teemaga. Täna aruannet kirjutades ja õpilastelt arvamusi küsides veendusin selles veelgi enam. Kui loete õpilaste arvamusi, siis küllap veendute ka teie. Meil olid projekti abijõududena kaasatud ka mõned lapsevanemad. Saatsin projekti alguses teavitusteksti ja selgitused edasi kõigile vanematele, küllap kodudeski oli põhjust inimõigustest rääkida ja vanematel lapsi eluks paremini ette valmistada.

Saime kogeda ühtse Euroopa tunnet- ja see oli juba midagi!
 

KUIDAS HINDAKSITE PROJEKTI ÜLDISELT?

Väga huvitav


KAS TEEKSITE OMA ÕPILASTEGA SAMA KA JÄRGMISEL AASTAL? Jah.

Meil on hea kogemus.

Oleksime sammukese targemad ja siis on hea uut hariduskihti peale laduda.

Tundus küll raske ja aega- ning vaevanõudev kõikide muude tegemiste kõrvalt, kuid oli ka seda väärt!


Täname õppematerjali väljatöötajaid ja kõiki kenasid inimesi MTÜ HeadEst-ist!