Lugemine teeb inimeseks!

Aina Seppel, Rita Ilves, Sirje Kreisman ja Merje Oopkaup

Siseilma vaatab sisesilm. (Jüri Üdi)

  1. Lugemine on huvitav, aga ka kasulik ja vajalik tegevus.
  2. Huvi lugemise vastu saab alguse unejuttudest, ema-isa igapäevasest lugemisest (mitte Kroonika!), huvi tekib lapsel siis, kui kodus on raamat aukohal, seda hoi-takse.
  3. Lugemisharjumusele tuleb alus panna lapsepõlves.
  4. Umbes 5. klassiks peaks iga kooliõpilane oskama lugeda nii hästi, et saaks aru näi-teks keskmisest Postimehe artiklist, kuid umbes 1/3 lastest ei loe nii hästi. (Krista Mägi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi eesti keele õpetaja)
  5. Mida rohkem loed, seda suurem on sõnavara, seda parem on keelekasutus. Kes ei loe, ei oska end korralikult väljendada ei kõnes ega kirjas. Lugemisraskused toovad kaasa ka kirjutamisraskused!
  6. Emakeelse sõnavara rikkalikem asupaik on selles keeles loodud ilukirjandus. Raa-mat on lugu elust, iga lugu on tõlgendus mingist vaatenurgast. Kõik need on kokku suur lugu inimesest igasugustel aegadel igasugustes paikades. Raamat vaikib, ent liikumine ja tegevus tekivad lugeja teadvuses. (Tiiu Kuurme, ÕPL 13.03. 2009)
  7. Mida rohkem loed, seda parem on funktsionaalne lugemisoskus ehk oskus loeta-vast tekstist aru saada. Kui laps tekstist aru ei saa, ei saa ta hakkama ka teiste õppeainetega, sest lugeda peab oskama ka matemaatikas, ajaloos, bioloogias jne. Lugemisoskus on alus, millele rajanevad kõik muud oskused. Lugemisoskus paneb aluse kooliedukusele ja haridusele laiemalt.
  8. Lapsepõlves alguse saanud lugemisharjumused aitavad luua ka väärtushinnan- guid kogu eluks.
  9. Kui geograafias saab tundi kaasa võtta paekivi, muusikas flöödi, tööõpetuses lõn-ga, siis keeletundi tuleks kaasa võtta terve maailm. Seda aitavad teha raamatud.  (Kaja Sarapuu, Emakeeleõpetajate Seltsi esinaine)
  10. Sõnadega saab ka pilte maalida, saab mängida.
  11. Kui soovime infot mingil kindlal teemal, leiame selle kõige kiiremini raamatust.
  12. Raamat   
  1. Lugemine   
  1. Lugemisega saadud kogemus aitab hakkama saada järjest suurenevast infohulgast olulise eristamisel.
  2. Inimene, keda ei huvita see, mis jääb tema ninaotsast kaugemale, on rumal ja igav. Seetõttu ongi raamatud abiks, et mõista, kuidas asjad maailmas käivad.
  3. (kirjanik Wimberg ehk Jaak Urmet)
  4. Raamatute lugemist on vaja ka juba selleks, et tulevikus ei saaks lugemisest vaid kultuurieliidi privileegi.

Keel on mõtlemine

Õpetajate Lehe 22. detsembri 2006.a. numbris on juttu lugemisest ja selle tähtsusest. Muuhulgas avaldas seal oma mõtteid tuntud lastekirjanik Aino Pervik:

Kirjandusest saab igasuguseid häid mõtteid, lugemine laiendab silmaringi jne, aga kõige olulisem on, et kirjandus arendab keelt ja verbaalset mõtlemist. Võime luua endale sõna-de põhjal pilt, kujutlus millestki, tekib üksnes lugemise kaudu. Kes piirdub ainult sellega, mis ta kodus ja sõpradega räägib, oskab keelt vähe ja väga halvasti. Kuid keel on mõtle-mine, mõtlemine omakorda aga üldse kogu su maailm ja sellega suhestumine.” Kuigi kohtame lugedeski risustatud keelt, ei kahanda see heade raamatute väärtust.

Oma laste lugema saamisega pole Aino Pervikul muret olnud. Raamatuid armastavad ka tema neli lapselast. Ja ehkki kõige nooremgi läbib juba iseseisvalt päris pakse teoseid, naudib ta õhtuti ema ettelugemist. “Ma väga-väga pooldan lastele ettelugemist. Minu ema luges mulle, mina ja mu mees lugesime oma lastele ning minu tütar loeb oma pojale. Koos lugemine on hubane.”


5. klassiks võiksid olla läbi loetud järgmised raamatud:

  1. A. Lindgren “Bullerby lapsed”
  2. A. Lindgren “Väikevend ja Karlsson katuselt”
  3. L. Tungal “Kristiina, see keskmine”
  4. M. Lobe “Vanaema õunapuu otsas”
  5. J. Vaiksoo “Neli hommikut ja üks õhtu”
  6. A. Reinla “Pätu”
  7. A. Pervik “Kunksmoor”
  8. J. Rannap “Nublu” või “Nelja nimega koer”
  9. E. Raud “Naksitrallid”
  10. E. Kästner “Veel üks Lotte”

Enne gümnaasiumi astumist tuleks läbi lugeda järgmised eesti kirjanike teosed:
  1. A. Kitzberg “Libahunt”
  2. A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees”
  3. A. Gailit “Ekke moor”
  4. E. Vilde “Külmale maale”
  5. A. Mälk “Õitsev meri” või “Taeva palge all” või “Hea sadam”