Sel nädalal,
17. aprill – 23. aprill

E, 17.04  09.50   Tänuhommik aulas
                10.45    Klassivanemate koosolekud
                16.00    Teatrifestivali org. komitee tänamine SYGlas
                19.00    Hoolekogu koosolek ruumis 138
T, 18.04  11.00    Sihtasutuse juhatuse koosolek
                 16.00    Õpilasesinduse koosolek
K, 19.04  14.00    Direktsiooni koosolek
                 15.00    Juhtkonna koosolek
                 16.00    Nõukoja koosolek
                 19.30    Korvpalli Tähtede Mäng
N, 20.04  16.00    Emakeele ja ajaloo ainekomisjoni koosolek
L, 22.04  10.00    Riigieksam: kirjand
                 20.00    Alternatiivmuusikapidu Overload 2

NB! 19–21.04 Abituriendid valmistuvad kirjandiks, seega pole tundides, kuid käivad konsultatsioonides.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

T, 17.04  Liina Truu    Iseloomustuse kirjutamisest
K, 18.04  Liina Truu    Nõukogude kool ja …
N, 19.04                        Direktsiooni info

Juhtkond tänab

Sirje Ess — Vaskivuori kooli vastuvõtmise ja huvitava programmi läbiviimise eest.
Kristi Aro, Sirje Kreisman, Merike Kuldsaar, Arne Loorpuu, Mart Mölder, Ljuba Paju, Indrek Peil, Irena Sink  — õppevahendite konkursil eduka osalemise eest.
Rita Ilves — õpilaste üleriigiliseks Liivide luulekonkursiks väga hea ettevalmistuse eest.
Tiiu Haavik — õpilaste väga hea ettevalmistuse eest maakonna võimlemisfestivaliks.

TEADE

Alates 3. aprillist õpetajate toas enam sekretäri ei ole.
Vajadusel palume pöörduda Stella Hommiku
poole, ruum 110 või helistada telefonidel 452 4430 või 5348 6181.

KOOLIRAAMATUKOGU TEATAB!

Kuressaare linnavalitsuse istungil 11.04.06 vastu võetud otsuse kohaselt on 2006. aasta eelarves 7.-9. klassi õpilastele ette nähtud toetus töövihikute ostmi­seks summas 350 Kr õpilase kohta. Toetus on ette nähtud õpilastele, kelle registrijärgne elukoht on Kuressaare linnas. Soovijad saavad oma andmed elanike registrist üle kontrollida.

Kaarma valla töövihikutoetus on 250 Kr iga 1.-9. klassi õpilase kohta, neile valla registris olevatele lastele, kes ei ela Astes.
Töövihikute maksumused õppeaastal 2006/07 järgmise aasta klassinumeratsiooniga on järgmised:
  1A 285.-       4A (Priske Ik) 471.-    7A    439.- . 
  1B  238.-      4A (Truu Ik) 463.-       7B    405.-
  2A 196.-       4B    400.-                     8A   425.- . 
  2B  183.-      5A    375.-                     8B    373.- 
  3A 503.-       5B    330.-                     9A   497.- . 
  3B  483.-      6A    358.-                     9B    460.-
                        6B    313.-                             .
NB! Lahutage palun toetus ise sellest summast maha!
Töövihikute raha kannab lapsevanem 31. maiks 2006 SÜG Sihtasutuse pangakontole:

Ülekandel palume ära märkida õpilase nime, 2006/07 õppeaasta klassi ning kindlasti märgusõna töövihik.
NB! Kui ülekanne juba tehtud, makstakse vahe tagasi.

• Pikendatud õppetööle jäävate õpilaste vanemad teevad ülekande pärast õppenõukogu otsust juunikuus.
• Töövihikute nimekirja saab soovi korral klassi­juhatajalt.
• Õpilased saavad õppevahendid kätte koolist septembri esimesel nädalal.
• Gümnaasiumiõpilaste õppematerjalide raha kogumist korraldavad aineõpetajad septembris.
• Küsimuste korral palume helistada telefonil
  45 24432 (raamatupidamine) või 45 24437 (raamatukogu).

Iivi Vikat - Raamatukogu juhataja
Linda Liivamägi - Õppealajuhataja

VEAPARANDUS Liivide konkursi osas
SÜG-Pressi eelmisse numbrisse sattus toimetaja süül eksitav viga. Liivide luulekonkursi maakonnavoorul osalesid Priidu Aardam ja Erle Uus Kreverast, mitte Kreisisest. Uudisjutust jäi hoopis välja Lagle Heinmaa (eripreemia).
Indrek Peil

ÜLERIIGILISEL LUULEKONKURSIL

Üleriigiline vendade Liivide luulekonkurss Alatskivil toimus 15. aprillil. Saaremaad esindasid Erle Uus ja Liisa Saaremäel, kes pälvis Liivi muuseumi eripree­mia.

Rita Ilves sai preemia kui kõige staažikam konkursil osalenud juhendaja (18-st konkursist 16).

VÄLKMALE MEISTRIVÕISTLUSED

Kolmapäeval, 12. aprillil lõppenud SÜG-i välkmale meistrivõistlustel reastusid parimad auhinnasaajad järgmiselt: 1. Taavi Tiitsaar (9A), 2. Ken-Erki Kermik (5B), 3. Lagle Sammelsaar (9B), 4. Kaja Pukk (8B), 5. Sander Sepp (4A), 6. Rasmus Arge (3A).
Juuno Jalakas

PÕHIKOOLI MÄLUMÄNG

Neljapäeval, 6. aprillil toimus põhikooli mälumängu III voor. Tulemused jagunesid nii:
I koht — 7B, 15p
II koht — 8B, 14p
III-IV koht — 9A ja 5A, 13p
V koht — 7A, 12p
VI-VII koht — 8A ja 9B, 11p
VIII koht — 6A, 10p
IX-X koht — 5B ja 6B, 9p
Viimane otsustav voor toimub 4. mail.
Diana Õun

SÜG-i LAULULIND 2006 TULEMUSED

GRAND PRIX — Tanel Aeg IVA  klassist

I klassid
I — Maigreth Mõru IA
II — Hans Lätt IB
III — Alice Berens IA
II klassid
I — Kristiin Koppel
II — Hans-Olavi Vaher IA
III — Maria Pihlak IIA
III klassid
I — Maria Aarnis IIIB
II — Liisa Allik IIIA
III — Renate Soosalu IIIB
IV klassid
I — Miikael Trave IVB
II — Maarja-Grisel Mets IVB
III — Taavi Aeg IVA
Eripreemiad
Nummiduse eripreemia — Britha Kuldsaar IA
Mehisuse eripreemia — Egil Lember IIA
Staaripreemia — Alexander Sannik IIA
Lavalise liikumise eripreemia — Johannes Rooso IIB
“Pesapuu” eripreemia — Pia-Lotta Toom IIIB
Ilusa hääle preemia — Kärt Männa IVA
Diana ja Triino

Kaia Kindlam

NAGU FILMIS — JALGPALL, KISAKOOR JA NOHIKUD

Ilmselt enamus meie kooli õpilasi teab, kes on Mehis Vipp. Ilmselt paljud teavad ka, et ta ühe aasta USA-s elas ja õppis, kuid kes veel ei tea, neile pisut Mehise tegemistest.

Teatavasti veetsid sa terve eelmise aasta välismaal, Ameerikas. Kuidas sa sinna said ja miks just sinna?
Sinna ma sain Rotary klubi kaudu. Seal on selline programm, kus perekond võõrustab vahetusõpilast ning siis on selle pere lapsel võimalus samuti vahetusõpilaseks minna. Näiteks Tim (vahetusõpilane Austraaliast) elas meil enne minu minekut ja Cesar (vahetusõpilane Brasiiliast) siis pärast minu tulekut. Aga et miks just Ameerika? Vaata, Ameerika tuleb igalt poolt peale — muusika, filmid, kultuur üldse, noh, ja ma siis mõtlesin, et vaataks, mis seal tegelikult toimub. Kui sa tahad vahetusõpilaseks saada, siis tuleb sul täita ankeet ja sinna märkida kolm riiki kuha sa sooviksid minna ja Rotary klubi siis otsustab, kes kuhu ja kas üldse läheb. Õnneks sain mina just sinna, kuhu kõige rohkem tahtsin.

Mis oli sinu esimene mulje sealsetest inimestest?
Väga sõbralikud. Neil on see keep smiling kogu aeg näos, nii et alati ei tasu nende komplimente täie tõsidusega võtta, aga tore on, et nad neid nii lahkesti jagavad. No ja mind võeti kohe omaks ka. Ma ei taha küll ennast kiita aga mul suhtlemisega probleeme üldiselt ei ole.

Kas peale sinu oli sel ajal seal koolis veel teisi vahetusõpilasi ka?
Jah, oli küll. Minuga samas kooli käisid veel üks tüdruk Austraaliast ja üks Jaapanist. Lisaks sellele oli iga kolme kuu tagant n-ö laager, kus kõik Rotary kaudu vahetusõpilasteks saanud noored kokku said.

Kas õppimise poole pealt oli ka midagi teisiti?
Õppesüsteem on loge, mis hirmus. Ütleme nii, et haridust ma sealt ei saanud, aga silmaring laienes tohutult. Muidugi võimalused on ikka tohutult suuremad kui meil. Näiteks olen ma lahanud kõikvõimalike konni ja muid molluskeid.

Sa elasid peres, eks?
Jah. Tegelikult elasin ma kokku kolmes peres. Kõik arvavad, et mind visati lihtsalt välja, aga tegelikult ongi selline kord, et elatakse erinevates peredes. See annab võimaluse näha sealse elu erinevaid külgi.

Kuidas see sealne pereelu siis tundus?
Toit oli kummaline. Näiteks keedukartuleid üldse ei söödud. Kõik oli fritüüritud. Ja nad sõid ainult saia, nii et mustast leivast hakkasin ma lõpuks tõeliselt puudust tundma.

Kas keegi teadis ka, mis see Eesti on?
Kui ma ütlesin Eesti, siis ei saadud minust aru, aga kui rääkisin juba seda, et see riik asub Soomest allpool, siis teati. Inimesed on ka erinevad. Näiteks oli juhus, kui üks gümnaasiumi tüdruk küsis: „Ahah, Euroopa jah? Et kus kohas Aasias see asubki?” Ameerika kohta veel nii palju, et see on just selline, nagu filmides näha võib. Ongi jalgpallurid ja kisakooritüdrukud ja nohikud, kes kuskil nurgas istuvad.

Kas sa praegu veel suhtled oma „peredega“?
Jah, suhtlen ikka.

Kui nüüd Eestisse tagasi tulla, siis sa tegeled ju veel ka teatriga. Olid teatrimehike, kuidas see oli?
Üritus oli väga vinge, aga kui sa ise korraldad, siis kaob võlu ära. Muidu need etendused, mis võitsid, olid ka minu lemmikud. Ja nüüd 7.-9. aprillil oli Rakveres vabariiklik teatrifestival, mis on minu arust parim festival üldse. Korraldus oli sama, mis meil, aga see õhustik ja rahvas oli enneolematu.

Lisaks on Mehis veel ka Õpilasesinduse esimees ja oh imet — jõuab selle kõige kõrvalt veel gümnaasiumi hästi lõpetada. Rääkimata kõigist pisiüritustest, mille taga Mehis on seisnud või seisab. Tegemist on väga hakkaja ja mitmekülgse inimesega.
Reet Sillavee

MILJONIMÄNG OOTAB PUBLIKUT

Kutsume Teie kooli õpilasi ja õpetajaid saate “Kes tahab saada miljonäriks salvestusele publikuks.
Salvestused toimuvad 22. ja 23. aprillil k 11.45, 14.15 ja 16.45. Info tel. 56 616 570 või steiv@hot.ee
Steiv Silm, režissöri assistent

TEADMISEKS RIIGIEKSAMI TEGIJALE JA RIIGIEKSAMIKOMISJONI LIIKMELE

• Gümnaasiumi riigieksam algab kell 10.00.
• Eksami ligikaudne kestus minutites koos vaheajaga on erinevates õppeainetes järgmine:
• kirjand 360;
• matemaatika 285;
• inglise keele kirjalik osa  265;
• ühiskonnaõpetus  240;
• saksa keele kirjalik osa  235;
• ajalugu 240;
• geograafia 180;
• bioloogia 180;
• keemia 180;
• füüsika 180.
• Eksamiruumi saab eksaminand teada 20 minutit enne eksami algust I korrusefuajee klaasseinal olevast nimekirjast
• Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks eksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi.
• Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta isiklikke esemeid, v.a kirjutusvahendid, hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
• Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks eksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
• Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.
• Riigieksamiruumis võivad viibida:
• eksaminandid;
• eksamikomisjon;
• välisvaatleja;
• riikliku järelvalve esindaja;
• Eksamikeskuse esindaja.
• Eksaminand lähtub riigieksamitöö kirjutamisel järgmistest nõuetest:
• kirjutab musta või sinise tindi või pastaga;
• pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud riigieksamitööd ei arvestata;
• teeb parandused riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli või numbri;
• ei kasuta korrektoreid (vedelikku, teipi ega pliiatseid);
• jooniste tegemiseks tohib kasutada harilikku pliiatsit ja joonestustarbeid: joonlaud, mall, sirkel;
• kirjutab loetava käekirjaga; käekirja tõttu ebaselged kohad loetakse veaks;
• keelatud on eksaminandide omavaheline vestlemine, üksteiselt esemete laenamine;
• eksami ajal eksamiruumist lahkumine ei ole lubatud, välja arvatud vältimatu vajaduse korral;
• eksaminandid, kes lõpetavad töö varem, annavad sellest käega märku ning ootavad eksamikomisjoni märguannet eksamitöö üleandmiseks.
• Enne riigieksamitöö algust riigieksamikomisjon:
• tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
• hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamsel kõrvaldatakse riigieksamilt ning riigieksamitöö tühistatakse;
• jagab riigieksamiülesanded eksaminandidele.
• kui kõigile eksaminandidele on eksamitööd välja jagatud, annab eksamikomisjon kõigile korraga loa alustada eksamitöö kirjutamist;
• Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
• sooritavad riigieksami käesoleva korra ja aineeksami läbiviimise juhendi kohaselt;
• kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja aineeksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
• kirjutavad riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma koodi riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi;