6. märts 2006
Number 123
E, 06.03 9.50 tänuhommik
10.45 kl. vanemate koosolek 5.-12. kl
15.00 suusapäev lossipargis
18.00 koosolek eelkooli lapsevanematele (138)
T, 07.03 11.00 sihtasutuse juhatuse koosolek
14.00 suusapäev jätkub (tunnid 30-minutilised, vt all)
K, 08.03 14.00 direktsiooni koosolek (109)
15.30 metoodikanõukogu laiendatud koosolek (109)
20.00 maakonna abiturientide ball
N, 09.03 16.00 Konkurss “Koolimood 2006”
17.30 “Miss Graatsia” kohustusliku kava õpetamine võimlas
L, 11.03 10.00 eelkool
Sisekontroll: õpiabi rakendamise tulemused
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
SUUSAPÄEVAL, 7. märtsil on lühendatud tunnid. Kellaajaliselt on päev niisugune:
1. tund 8.10 – 8.40 5. tund 11.00 – 11.30
2. tund 8.45 – 9.15 6. tund 11.45 – 12.15
3. tund 9.30 – 10.00 7. tund 12.30 – 13.00
4. tund 10.15 – 10.45 8. tund 13.10 – 13.40
Reet Lullat ja Riia Nelist õpilaste väga hea ettevalmistamise eest üleriigiliseks inglise keele olümpiaadiks
Arne Loorpuud õpilase väga hea ettevalmistamise eest üleriigiliseks füüsikaolümpiaadiks
Tiiu Haavikut õpilaste suurepärase ettevalmistamise eest üleriigiliseks võimlemisfestivaliks
T, 07.03 R. Lulla Inglise keele olümpiaad
K, 08.03 Kõnelevad mehed
N, 09.03 Direktsiooni info
T, 14.03 I. Vahter
Algklasside aineolümpiaadid (3. märts 2006)
Matemaatika3. klass (17 osavõtjat)
I Hanna Tuus (3b)
7. Ken Kilumets (3a)
4. klass (18 osavõtjat)
4. Indrek Viires (4a)
6.-7. Martin Johanson (4b)
Eesti keel
3. klassid (21 osavõtjat)
5. Maria Toomsalu (3a)
10. Pia-Lotta Toom (3b)
4. klassid (17 osavõtjat)
I Ann Katarina Meri (4a)
III Robi-Jürgen Algo (4b)
Loodusõpetus
3. klassid (14 osavõtjat)
I Hanna Tuus (3b)
10. Anna Afanasjeva (3a)
4. klassid (17 osavõtjat)
III Karl Jõgi (4b)
8. Kärt Männa (4a)
*****
3.-4. märtsil toimus Tartus üleriigiline inglise keele olümpiaadi lõppvoor. Uurimistöid laekus 42, lõppvooru kutsutuid oli 20. Meie kooli esindas 3 õpilast, kellest Ragne Aaviste töö sai III koha ning lisaks eripreemia parima lingvistilise projekti eest. Joonas Rõõm sai eriauhinna parima sotsiaalse rõhuasetusega projekti eest; Ronald Linna töö sai preemia parima funktsionaalse PowerPointi esitluse eest. Suur tänu tehnilise abi eest Üllar Alevile (12c), Indrek Peilile ja Kunnar Singile.
Reet Lulla, Riia Nelis
*****
Üleriigilisel füüsikaolümpiaadil saavutas Velle Toll (11c) 6. koha.
Arne Loorpuu
Neljapäeval, 2. märtsil panid taas oma teadmised proovile põhikooli mälumängurid. Teise vooru tulemused olid järgmised:
I – 7a (17 p) 7. – 8b (9 p)
II-III – 5b, 9a (12 p) 8. – 9b (8p)
4.-5. – 7b, 8a (12 p) 9. – 6a II (7 p)
6. – 6a I (11 p)
Kahjuks ei osalenud selles voorus 5a ja 6b klass. Kohtumiseni 3. voorus!
Diana Õun
Kooli 7.-9. klassi võimlejad saavutasid Eesti Koolispordiliidu võimlemisfestivalil põhikooli vanusegrupis võidu ja tulid laureaatideks. Võimlemas käisid: Elis Väli, Liis Valma (6a), Marta Neeme, Karolin Aksalu (6b), Liina Jasmin, Liisa Saaremäel, Kaisa Papp (7a).
10.-12. kl võimlemisrühm saavutas samal üritusel
1.-2. koha ja sai säravaima esituse eriauhinna. Võistkonnas olid Egle Niitvägi (10b), Bret Kuldsaar, Mari Pultsin (10c), Kadri Pultsin (11c), Anu Tilk (12a), Mari Sarjas, Jaanika Sarantšuk (12b).
Tiiu Haavik
*****
Meie lehes on kajastatud juba SÜG-i noorte tulemusi Saaremaa noorte kergejõustiku meistrivõistlustel ja TV 10 olümpiastarti võistlussarjas. Samas on tublisid tulemusi saavutatud ka vabariigi esivõistlustel.
Eesti meistrivõistlustel saavutas Linda Treiel kaks esikohta (kõrgushüppes 1.62 ja kuulitõukes 12.01) ning ühe teise koha (mitmevõistluses 3263 punktiga – 60m tj 9.88; kõrgushüpe 1.60; kuulitõuge 11.76; kaugushüpe 5.,07; 800 m 2.40,34).
Teisi tulemusi:
Tüdrukute B-klass: Teele Treiel – kõrgushüppes neljas 1.59 ja 12. koht 60m tj 10,12; Annemarie Randla 13. koht 200 m 28,85 ja 16. koht 60m 8,68.
Poiste B klass: Priit Järveots - 11. koht 60 m 8,04, 19. koht 60m tj 9,81 ja 17. koht seitsmevõistluses; Kunnar Kokk 14. koht kõrgushüppes 1.55 ja 16. koht kaugushüppes 5.06.
Tüdrukute A-klass: Kadri Pulk 11. koht 60 m tj 9,63, 11. koht mitmevõistluses ja 13. koht kuulitõukes 10.14.
Poiste A-klass: Sander Sooäär 60 m tj 8. koht 8,71. Juuniorid: Herkki Leemet 5. koht kõrgushüppes 1.85 ja 12. koht kaugushüppes 6.00; Mikk Tasa 8. koht 60m 7,33; Timo Müür 8. koht 800 m 2.06,25 ja 60m 7,70.
*****
Eesti talvised noorte karikavõistlused: Sander Sooäär 3. koht 60m tj 8,53 ja 8. koht kaugushüppes 5,97; Teele Treiel 6. koht 1500 m jooksus 5.22,0; Kadri Pulk 11. koht 60 m tj 9,60.
*****
Eesti talvised klubide karikavõistlused täiskasvanutele: Linda Treiel kaugushüppes 8. koht 5.12; Herkki Leemet 9. koht kõrgushüppes 1.90.
Virge Treiel
*****
1. märtsil toimunud SÜGi välkmale meistrivõistluste neljandal osavõistlusel olid 9 mängija hulgas paremad: 1.-2. Kaja Pukk (8b) ja Lagle Sammelsaar (9b) 7 p; 3. Ken-Erki Kermik (5b) 6 p; 4. Taavi Tiitsaar (9a) 5 p; 5. Tene Tiitma (4b) 4 p. Võistlussarja viimane osavõistlus mängitakse kolmapäeval, 29. märtsil.
Juuno Jalakas
1. Kiituskirjaga “Väga hea õppimise eest” ja kiituskirjaga “Väga heade tulemuste eest õppeaines” tunnustamine
2. Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustamine
3. Kuld- ja hõbemedaliga tunnustamine
4. Rakendussätted
Väljavõtte tegi L. Liivamägi
Ajavahemikul 16.-27. jaanuar kontrollis Saare Maavalitsuse haridusosakond kooli juhtimist ja õppe-kasvatustegevust. Kontrollitavaid töölõike oli kuus: strateegiline juhtimine; personali juhtimine ja koostöö; õpikeskkonna kujundamine; õpetamine, kasvatamine ja õppimine; õpilaste toetamine; haridustulemus.
1. Strateegilises juhtimises hinnati kõrgelt kooli arengukava, mis tagab kooli arengu järjepidevuse. Hinnatav on ka see, et kooli arengukavas on kajastatud vajalikke väljavõtteid Saare maakonna hariduse strateegiast ja Kuressaare linna arengukavast. Rahule jäädi kooli üldtööplaaniga, kus on fikseeritud õppeaasta tegevused, ülesanded valdkonniti ning vastutaja.
Koolis on kasutusel ulatuslik ja efektiivselt toimiv sisehindamise süsteem. Puuduseks selles valdkonna loeti, et kool ise ei ole andnud üldhinnangut kooli õppe- ja kasvatustööle. Strateegiline juhtimine hinnati heaks.
2. Personali juhtimise ja koostöö osas hinnati kogu personali koolitust, kooli astuvate õpilaste (1. ja 10. klass) eelkoolitust. Koolituskava koostamisel lähtutakse eelmise õppeaasta analüüsidest ja õpetajate küsitluste tulemustest. Läbi erinevate nõukogude on kooli juhtimisse kaasatud peale juhtkonna veel õpetajad, huvijuhid, klassijuhatajad, IT spetsialistid ja õpilased. Esimest aastat töötavatele uutele õpetajatele määratakse õppeaasta algul juhendaja. Viiakse läbi konverentse koos teiste gümnaasiumidega. Magistrikraadi omandamine on käsil 7 õpetajal. Kool teeb aktiivset koostööd linnavalitsusega, lastevanematega, ettevõtetega ja teiste koolidega. Personali juhtimine ja koostöö hinnati suurepäraseks.
3. Õpikeskkonna kujundamine. Leiti, et kooli juhtkonnas on suhted head. Õpetajate ja õpilaste vahelised suhted põhinevad lugupidamisel. Kooli kollektiiv on kujundanud turvalise õpikeskkonna. Koolil on uuendatud spordibaasid. Raamatukogu on individuaalsete õpikohtadega. Kool on loonud pedagoogidele ja õpilastele IT- vahendite kasutuse võimaluse. Probleemiks peeti kehalise kasvatuse läbiviimiseks vajaliku inventari ja abivahendite nappust. Õpikeskkonna kujundamine hinnati heaks.
4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine. Kooli õppekava hinnati täiuslikuks õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks. Igal õpetajal on nõuetele vastav töökava. Igal õpetajal on oma hindamisjuhend, mis lähtub kooli hindamisjuhendist, kuid täpsustab eelkõige seda, kuidas kujuneb veerandi- või kursusehinne. Kooli sisevõrgu kaudu on õppealajuhatajal ülevaade klassides tehtavast tööst. Töökavades on läbimõeldult kirjutatud läbivad teemad. Erilist rõhku pööratakse läbivates teemades tööalasele karjäärile ja selle kujundamisele. Aineringide töö, ülekoolilised üritused toetavad õppekava läbivaid teemasid.
Õppe- ja kasvatustegevuse parema korraldamise nimel töötab koolis metoodikanõukogu, 7 ainekomisjoni, nõukoda, õpilasomavalitsus. Tundides kasutatakse palju rühmatöid, projekte, mappõpet jm. Õpetaja päevik algab õppeaasta eesmärkide ja üldtööplaaniga. Eriti tähtsal kohal koolis on uurimistööd, seda nii õpilaste kui õpetajate osas. Noorsootöö lähtub kooli eesmärkidest ja aitab kujundada pädevusi. Koolis töötab palju ainealaseid ja huviringe. Hästi töötab õpilasesindus, kelle algatuseks on näiteks tuutorlus, põhikooli koolivormi kandmise idee jm. Aktiivselt on kooli plaanide elluviimisse kaasatud klassivanemad. Õpetamine, kasvatamine ja õppimine hinnati suurepäraseks.
5. Õpilaste toetamine. Koolis toimib hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamise süsteem. Nende õpilaste toetamiseks rakendatakse järgmisi tugisüsteeme: konsultatsioonid, järelarvestused, individuaalne õppekava, individuaalne õppeplaan, arenguvestlused, õpitulemusvestlus, koduõpe, logopeediline ja psühholoogiline abi.
Andekate õpilaste toetamiseks on samuti välja töötatud põhjalikud tugisüsteemid. Toimiv süsteem on koolikohustuse täitmise tagamiseks. Veaks loeti, et õppekavas tugisüsteemide osas ei kajastu diferentseeritud hindamine, parandusõpe ja sotsiaaltöötaja, mis tegelikult koolis toimivad. Õpilaste toetamine hinnati heaks.
6. Haridustulemus. Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemused on aastaid olnud kõrgemad Re grupi keskmisest. Edukad on oldud nii maakonna kui üleriigilistel olümpiaadidel. Tasemetööde tulemused on samuti kõrgemad vabariigi keskmisest. Suurt tähelepanu osutatakse õppimise õpetamisele, seda eriti 5. ja 10. klassides. Haridustulemus hinnati suurepäraseks.
Kokkuvõtteks leidis haridusosakonna kontroll Saaremaa Ühisgümnaasiumis esiletõstmist:
Väljavõtte tegi L. Liivamägi
28. veebruaril külastasid meediaklubi liikmed maakonnalehe Meie Maa toimetust. Meid võttis vastu lehe peatoimetaja Ants Tasa, kes tutvustas tööruume ja mitmeid ajakirjanikke. Ruumidest paelus näiteks Endret toimetuse kööginurk (miks, seda võite temalt järele pärida) ning ka väike kabinet, kus valmivad maaelu puudutavad artiklid.
Pikemalt ajasime juttu noortelehekülje toimetaja Monika Puutsaga. Nii tema kui peatoimetaja sõnul ootab Meie Maa SÜG-i noortelt kõiksugu kirjutisi. Monika Puutsa jagas arvamust, et suured üritused (nt solistide festival, miniteatripäevad jt) leiavad küll kajastamist, kuid kooli tegemistest muidu eriti ei teatagi. Seega, kui kellelgi on huvitavaid mõtteid, tegemisi, käimisi, inimesi jne, millest kirjutada, tehke seda kindlasti! Meie Maa maksab seesuguse töö eest ka väikest honorari, aga peamine oleks siiski oma kooli tutvustamine. Meil õpib ju ometi nii palju andekat ja silmapaistvat rahvast – anname sellest siis tervele Saaremaale teada. Kohtusime veel Elvi Vaheriga, kes samuti rõhutas koostööd.
Mõttevahetusest Ants Tasaga koorus idee hakata avaldama muu hulgas näiteks õpilaste kirjutatud teatriretsensioone. Mingit lisatööd selle tõttu kellelgi ei tuleks, sest poolaasta kohta üks arvustus kirjutada on gümnaasiumiklassidele nagunii kohustuslik. Mõte tekkis ehk ka seepärast, et Meie Maa ja Kuressaare Linnateater sõlmisid hiljaaegu koostööleppe, miks mitte siis kaasata teatrielu kajastamisse meie kooli õpilasi.
Reet Igav
Neljapäeval, 2. märtsil külastasid SÜGi eesti keele ja ajaloo õpetajad Kuressaares Vallimaa tänaval asuvat kunstnik Eerik Haameri näitusemaja, mis tegutseb juba veidi üle aasta. Meid võttis lahkesti vastu kunstniku tütar Liina Haamer Waller, kes tutvustas nii Eerik Haameri elu ja tegevust kui ka näitusemaja saamislugu. Valgus- ja õhuküllane galeriihoone, mis valmis Haamerite suguvõsa eestvedamisel ja asub Eerik Haameri sünnikohas, mahutab osa kunstniku maalidest ja joonistustest.
Eerik Haamer, Saaremaa hinnatuim ja tuntuim kunstnik, sündis 1908. a. Kuressaares, õppis Tartus Pallase kunstikoolis ning lahkus Teise maailmasõja keerises Eestist Rootsi, kus ta 1994. a. suri. Tema kunstiga on võimalik tutvuda nii Kuressaares (lisaks näitusemajale ka lossis) kui ka Tallinnas vastavatud kunstimuuseumis (KUMUs). Osa Eerik Haameri taiestest asuvad tema sugulaste valduses nii Eestis kui ka raja taga.
Kuressaares asuva näitusemaja väljapanek pole küll teab mis ulatuslik, kuid see-eest täis värve ja rõõmsat meelt. Eriti püüavad silma maalid, mis kujutavad mitmesuguseid inimtüüpe kaljusel mererannal aega veetmas: piknikku pidamas, lobisemas, purjekaid uudistamas või lihtsalt aega surnuks löömas. Vasaloppetit kujutav suuremõõtmeline maal pakub rikkaliku ja kohati koomilise valiku finiši poole rühkivatest suusatajatest ja niisama koperdavatest “suusatajatest”. Maalinud ja joonistanud on kunstnik muidugi ka teisi motiive – oma lapsi ja lapselapsi, maastikke jm. Eerik Haameri muuseumis korraldatakse aeg-ajalt ka muusika- ja luuleõhtuid. Igal juhul on see tore maja väärt külastamist!
Merje Oopkaup