19. detsember 2005
Number 114
Sel nädalal,
19.-25. detsember
E, 19.12 JÕULUNÄDAL (vt eriplaan)
19.00 Kreedo ja Krevera jõulukontsert kapiitlisaalis
T, 20.12 11.00 sihtasutuse juhatuse koosolek
19.00 õpilasesinduse jõulupidu
K, 21.12 14.00 direktsiooni koosolek
15.00 tehnikanõukogu koosolek
19.00 põhikooli jõulupidu
N, 22.12 15.00 õppenõukogu
19.00 gümnaasiumi jõulupidu
R, 23.12 9.00 algklasside kogunemine aulas
9.00 põhikoolile klassijuhatajatund
10.00 algklassidele klassijuhatajatund
10.00 põhikoolile kogunemine aulas
10.00 gümnaasiumile klassijuhatajatund
11.00 gümnaasiumile kogunemine aulas
18.00 kontsert ja direktori vastuvõtt kooli töötajatele Kultuurikeskuses
20.30 kabaree esietendus kooli töötajatele aulas
--------------------------------------------------------------
24.12-08.01 VAHEAEG
R, 06.01 10.00 õpetajate uurimistööde konverents
Juhtkond tänab
Virge Treielit kooli kergejõustiku meistrivõistluste korraldamise eest
Irena Sinki, Sirje Kreismani, Mari Ausmeest, Riina Oeselga, Tiiu Haavikut, Tiina Luksi, Aado Haandit, Ella Aega ja Laurentiuse kirikut meeldiva mälestuspäeva eest
Rita Ilvest õpilaste hea juhendamise eest Koidulauliku konkursiks ja kena nostalgiaõhtu eest Irena Sinki, Merje Mardit, Viire Porsi, Marina Mäetalu, Maie Uustulndi, Ruta Kelti, Margit Mägi, Marit Roosi, Mari Ausmeest, Riina Oeselga, Tiina Oolu ja Hilda Tarkmeest algklasside ilusa kirikukontserdi eest peredele
JÕULUNÄDAL
20. - 23. DETSEMBER 2005
NB! Jõulunädalal võid koolivormi koju jätta ja riietuda vastavalt teemapäevale. Kui sa teemapäevaga ei liitu, siis pane koolivorm ikkagi selga! Klass saab võistelda vaid vastavalt teemapäevale riietatud võistlejaga!
TEISIPÄEV, 20. detsember
SUSSID-JALAS-SALL-KAELAS-PÄEV
9.45 1.-4. klass – joonistamine (võta kaasa värvipliiatsid)
10.45 5.-9. klass – paki avamine lusikatega (igast klassist 1 võistleja, lisaks sallile ja sussidele kaasa labakindad, tutimüts)
11.45 10.-12. klass – paki avamine lusikatega (igast klassist 1 võistleja, lisaks sallile ja sussidele kaasa labakindad, tutimüts)
KOLMAPÄEV, 21. detsember
PUNANE PÄKAPIKUPÄEV
9.45 1.-4. klass – päkapikuvõimlemine
10.45 5.-9. klass – piparkookide võistusöömine (võta kaasa täpselt 100 g piparkooke. Igast klassist kuni 2 võistlejat)
11.45 10.-12. klass – piparkookide võistusöömine (võta kaasa täpselt 100 g piparkooke. Igast klassist kuni 2 võistlejat)
19.00 5.-9. klasside jõulupidu (pakkide lunastamiseks 1-minutiline etteaste klassidelt)
NELJAPÄEV, 22. detsember
KEERA-ENNAST-VOODIST-VÄLJA-PÄEV (pidžaama ja muu ärkamisega seonduv)
9.45 1.-4. klass – lauluvahetund
10.45 5.-12. klass – võistulaulmine
11.45 võistulaulmine: õpetajad ja eelmise vahetunni võitjad
19.00 10.-12. klassi jõulupidu
KÕIK ÜRITUSED TOIMUVAD AULAS.
ALATES TEISIPÄEVAST TÖÖTAB PÄKAPIKU POSTKAST FUAJEES KUUSE ALL!
TOREDAT JÕULUAEGA!
ÕPILASESINDUS
Koidulauliku konkursil
12. detsembril toimus Pärnus L. Koidula majamuuseumis 9. üleriigiline “Koidulauliku” luulekonkurss”. Saaremaad esindasid meie kooli õpilased Mehis Vipp ja Liisa Saaremäel. L. Koidula kõrval tuli esitamisele Jüri Talveti looming. Viimane oli ka ise kohal ning märkis ära Mehis Vipi esitatud katkendi tema teosest “Teekond Hispaaniasse”.
Zürii eesotsas Pärnu Endla teatri lavastaja Madis Kalmetiga andis välja grand prix’ ja kolm auhinnalist kohta mõlemas vanuseastmes. Liisa Saaremäel sai II koha ja lisaks Pärnu Koidula Gümnaasiumi eriauhinna. Pärnu linnavalitsuse poolt välja pandud juhendajapreemia tuli Rita Ilvesele.
TALENTIDE ÕHTU
Juba mõned reeded tagasi said kooli aulas kokku meie maja uusimad staarid ja avastamata talendid. Tegemist oli tavapärase taidlusülevaatuse kerge teisendusega, kus klassid said proovile panna oma oskused. Kõik osalesid ühes vanusegrupis, klassidevahelisse arvestusse lähevad aga punktid igale astmele eraldi.
Kohapeal valiti kõikide osalevate klasside seast välja väärikas žürii, kelle punktide kokkuarvestamisel tekkis just selline järjestus:
I-III koht - 11c, 12a ja 8a
4. koht - 12bc
5. koht - 10c
6. koht - 9a
7. koht - 8b
8. koht - 7b
9. koht - 9b
10. koht - 6b
11. koht - 5a
12. koht - 5b
Täname kõiki esinejaid ja ootame teid autasustamisele jõulukogunemistel.
Huvijuhid
Matemaatikaolümpiaadi koolivoor
5. klassid 6. klassid
I Kertu Kuusk (5b) 33 p I Mihhail Afanasjev (6a) 39 p
II-III Bäbby Täht (5a) 22 p II Tiina Ollema (6b) 30 p
Marliis Rettau (5a) 22 p III Rimo Timm (6b) 17 p
4.-5. Pillerin Arge (5b) 21 p 4. Laur Vatsfeld (6b) 16 p
Ken-Erki Kermik (5b) 21 p 5. Kaarel Koppel (6b) 15 p
10. klassid
I-II Liina Kolk, 10c 4. Madis Metsanurk, 10c
Rait Ool, 10c 5. Maren Toomsalu, 10c
III Ave Mäe, 10a
Välkmale
14. detsembril toimunud SÜGi välkmale meistrivõistluste teisel osavõistlusel olid 9 mängija hulgas paremad:
1. Taavi Tiitsaar (9a) 8 p;
2. Ken-Erki Kermik (5b) 7 p;
3. Lagle Sammelsaar (9b) 6 p;
4. Kaja Pukk (8b) 5 p;
5. Rasmus Arge (3a) 4 punkti.
Kolmas osavõistlus mängitakse kolmapäeval, 11. jaanuaril.
Juuno Jalakas
Saare maakonna koolinoorte sisekergejõustiku meistrivõistlused
Maakonna sisekergejõustikumeistriks tulid SÜGist:
T D-klass T C-klass
I koht I koht
Eva-Maria Vaher 300m 53.30 Teele Treiel kõrgus 1.40
II koht 60m tj 9,74
Pillerin Arge kaugus 3.83 600m 1.51,7
Karmel Pea kuulitõuge 8.57 II koht
III koht Gerly Pulk kuulitõuge 7.61
Karmel Pea kõrgus 1.20 Eliise Hoogand 600m 2.06,7
Pillerin Arge 300m 54,60 III koht
Eliise Hoogand kaugus 4.32
T B-klass kuulitõuge 7.57
I koht Birgit Truumees kõrgus 1.35
Linda Treiel kuul 12.84
kaugus 5.02
kõrgus 1.66 T A-klass>
Kadri Pulk 60m tj 9,72 I koht
II koht Kerli Saar kaugus 4.78
Reet Truverk 600 m 1.58,1 600m 1.58,3
Kadri Pulk kuulitõuge 1.55 II koht
III koht Kerli Saar 60m 8,56
Annemarie Randla 60m 8,71 III koht
60m tj 10,46 Anneli Õige kuul 10.24
P D-klass P C-klass
I koht II koht
Kert Siiner 30m tj 5,34 Kunnar Kokk kõrgus 1.58
kuulitõuge 10.83 60m tj 10,22
II koht Tauri Arnus teivashüpe 2.25
Kert Siiner kõrgushüpe 1.25 II koht
III koht A. Viljakainen kõrgus 1.50
Taavi Aeg kõrgushüpe 1.25 Rimo Timm 600m 1.54,3
III koht
P B-klass Joonas Tilk kõrgushüpe 1.50
I koht Kunnar Kokk kuul 9.17
Sander Sooäär 60m 7,59 Joonas Tilk 60m tj 10,46
kaugushüpe 5.99
III koht
Mihkel Lember teivashüpe 2.65
P A-klass
I koht
Mikk Tasa 60m 7,33
II koht
Andri Põrk 60m 7,55
Koit Simso teivashüpe 3.15
III koht
Andri Põrk 60m tõkkejooks 9,18
II-III koht Jaanus Paljak kõrgushüpe 1.70
Kas jõuluvana on olemas?
NB! Alljärgnev tekst pole mõeldud lugemiseks nõrganärvilistele ja noorematele kui 14 aastat.
Maailmas on umbes 2 miljardit last (nooremad kui 18-aastased). Kuna jõuluvana ei külasta moslemeid, hindusid, juute ega budiste (v.a võib-olla jaapanlasi), vähendab see jõuluvana töökoormust jõuluööl 15% ehk 378 miljoni võrra. Keskmiselt on peres 3,5 last, see teeb kokku 108 miljonit kodu. Eeldagem, et igas peres on vähemalt üks hea laps.
Tänu erinevatele ajavöönditele on jõuluvanal on umbes 31 tundi, et tööd teha, eeldades, et ta liigub idast läände. See teeb kokku 967,7 visiiti sekundis.
Sellest järeldub, et iga kristliku pere jaoks, kus on hea laps, on jõuluvanal aega umbes 1/1000 sekundit, et parkida saan, sealt väljuda, korstnast alla hüpata, sokk täita, jagada ülejäänud kingid puu alla, süüa kõik, mis talle on jäetud, ronida uuesti korstnast üles, hüpata saani ja sõita järgmise maja katusele.
Eeldades, et kõik 108 miljonit peatust on üle maailma ühtlaselt jagatud (me loomulikult teame, et see ei ole tegelikult nii, ent kalkulatsioonide nimel nõustume hetkel selle väitega), räägime me nüüd 0,78 miilist pere kohta. Kokku on seega reisi pikkuseks 75,5 miljonit miili, mitte arvestades peatusi (nt WC-peatusi).
See tähendab, et jõuluvana saan liigub kiirusel 650 miili sekundis: 3000-kordne helikiirus. Võrdluseks – kiireim inimtehtud masin Ulyssese kosmosesond liigub kiirusel umbes 27,4 miili sekundis ja tavaline põhjapõder võib (parimal juhul) liikuda kiirusel 15 miili tunnis. Saani kasulik koormus lisab veel ühe huvitava elemendi.
Eeldades, et iga laps saab maksimaalselt Lego (raskusega ~ 900g), kannab saan üle 500 tonni, kui mitte arvestada jõuluvana ennast. Maapinnal suudab tavaline põhjapõder maksimaalselt vedada 136 kilo. Isegi oletades, et “lendavad” põhjapõdrad oleksid võimelised vedama 10-kordset massi, ei suudaks seda tööd ära teha 8 või isegi 9 isendit. Vaja oleks vähemalt 360 000.
See suurendab koormat (mitte arvestades saani massi) 54 000 tonni võrra ehk umbes seitsmekordseks Queen Elizabethi raskuseks (laev, mitte monarh). Liikudes kiirusel 650 miili sekundis, loob 600 000 tonni erakordse õhutakistuse. See soojendaks põhjapõdrad samamoodi üles nagu maa-atmosfääri taassiseneva raketi. Esipõhjapõdrad neelaksid mõlemad 14,3 kvintiljonit (10 astmel 18) džauli energiat sekundis. Lühidalt nad süttiksid hetkega põlema, jättes kaitsetuks nende taga olevad põhjapõdrad ja tekitades kurdistavaid kõmakaid oma kiiluvees.
Kogu põhjapõdrameeskond aurustuks 4,26 tuhandiku sekundiga ehk siis umbes selleks ajaks, mil jõuluvana jõuab oma reisi viienda majani. Mitte, et see oleks oluline, aga jõuluvana (kiirenduse tõttu paigalseisust 650 miilini sekundis 0,01 sekundi jooksul) oleks mõjuobjekt jõududele suurusega 17,500 gravitatsiooni. 113-kilone jõuluvana (mis tundub hullumeelselt sale) oleks naelutatud saani tagaossa 1957-tonnise jõuga, mis hetkega purustaks tema kondid ja organid, taandades ta värisevaks roosaks olluseks. Seega, isegi kui jõuluvana eksisteeriks, oleks ta nüüdseks surnud.
Allikas: Internet (inglise keelest tõlkinud päkapikud)
Kõige ilusam kuu on jõulukuu...
Kõige ilusam puu on jõulupuu.
Kõige ilusam mees on jõulumees.
Kõige ilusam aasta ootab veel ees!!!
Küsisime küsimusi – küsimusi, mida ikka sellisel ajal küsida võib
Allar Raamat (12B), keskendunult ja emotsioonidest tulvil pilguga tutvustab meile oma JÕULUAEGA:
Kuidas plaanid veeta lähenevat jõuluvaheaega?
Kõigepealt peaks kooli jõulupeoga ühele poole saama ja siis tahaks seal möllu panna
Aga vaheajal teen elamise korda, meisterdan süüa, toon kuuse tuppa ja ehin. Mehisele (12C, toim.) peaks sülti ka tegema. Tahan leida endas selle rahu ja õnne. Veeta mõnusalt aega oma pere ja sõpradega. Triinule (12A, toim.) viin lilli, tal 30. detsember sünna ju. Ja Vahuri sünnipäevale lähen, kui ta ikka kutsub;) Uue aasta võtan kära- ja paugurohkelt vastu. Otepääle tahan jõuda ja trenni teen ka.Tegevust ikka jätkub.
Kas jõuluvanale on kiri saadetud ja kui tohib pärida, siis missugused soovid olid?
Muidugi saadetud, kus siis muidu. Soovisin, et leiaksin õnne ja . . . et leiaksin oma juhiload ka üles. Uued suusad mainisin ka ära. Ja veel soovisin, et teistel kõigil läheks ka hästi. Palju lund ja palju magusat ka jõuludeks. Loodetavasti ta täidab mu soovid.
Mida sööd 24. detsembril?
Ohhhooo, eks ikka kõike paremat. Sülti, sealiha, salateid, vorsti, verikäkke, mulgi kapsast, tuhlist ja notti ka, tanguvorsti, hapukurki, tomatit, piparkooke, napoleoni kooki, komme, viinamarju, mandariine morsi ja piima kõrvale. Mmm . . .
Jõulusalm on ka kindlasti juba peas?! Äkki annad teistelegi häid mõtteid – esitaksid kaks esimest rida sellest!?
Nii, kuidas see nüüd algaski. . . (mõtleb sekundi ja alustab siis hoogsalt):
Tiliseb - tiliseb kuusekell, kuusekell ja karukell
ja nii Jõulumees saanis kargab kohale . . .
Kes edasi tahab kuulda, võib Allari poole isiklikult pöörduda.
Lagle Heinmaa (12A) räägib JÕULUaspektidest oma äranägemise järgi:
Milline on Sinu unistuste jõuluvana, mis tal peaks kingikotis kindlasti olema?
Tunnete tasandil ütleksin, et headust, hellust ja rõõmu. Kui aga materiaalseid asju soovida, siis olen alati õnnelik Eesti vanade lauljate CD-de üle – Mait Maltis, Jaak Joala, Anne Veski . . . Tulema peab ikka Eesti-meelne jõuluvana, mitte mingi Dedmaross, Santa Claus või Näärivana . . .
Kas päkapikud on olemas ja millised nad välja näevad?
Eee . . . vot see on huvitav küsimus . . . On, on küll olemas. Näevad välja täiesti inimeste moodi, aga väiksemad, umbes 10 cm pikkused. Argipäevadel on neil täiesti tavalised riided seljas, sellised, mida meiegi kanname, kui aga pühad tulevad, riietuvad nad punasesse ja valmibki päkapikk.
Kas jõulud peavad olema valged?
Jah, peavad küll olema. Kes meist ei unistaks valgetest jõuludest? Muidu pole ju üldse jõulutunnet – uskuge mind, ma tean!
Teistele kaasõpilastele tahaksin öelda, et PUHAKE HÄSTI JA SÖÖGE IKKA TANGUVORSTI!!!
Küsisid Dagni ja Ethel