Sel nädalal
28. november – 4. detsember

E, 28.11  10.45    klassivanemate koosolek
                 15.45    loodusainete ainekomisjon
T, 29.11  11.00    sihtasutuse juhatuse koosolek
                 16.00    õpilasesinduse koosolek
K, 30.11  14.00    direktsiooni koosolek (109)
                                klassidevaheline korvpall (noormehed)
                 20.00    10A – 11B SÜGi võimlas
                 21.00    10C II – 11C SÜGi võimlas
N, 01.12  16.00    gümn. mälumängu III voor
R-E, 02.-05.12     tütarlastekoori reis Soome
Sisekontroll: matemaatika õpetamine 5. ja 6. klassides

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K, 30.11  S. Kreisman    B. Alver “Tähetund”
N, 01.12                            Direktsiooni info
R, 02.12  T. Lest              Huvijuhtide konverents
E, 05.12  M. Schapel       Kokkuhoid
T, 06.12  M. Schapel       Kokkuhoid

Juhtkond tänab

Kunnar Sinki, Arne Loorpuud ja Indrek Peili füüsikadisko korraldamise eest.
Aime Metsmaad kadri-mardi võrkpalliturniiri korraldamise eest Epp Petrovi ja Kristiina Paunelit õpilaste väga hea ettevalmistamise eest maakondlikuks “Nuputa” võistluseks.
Sirje Kreismani ja Rita Ilvest õpilaste väga hea ettevalmistamise eest kooliteatrite luulekonkursiks “Tähetund”
Mia Randa, Diana Õuna, Triino Lesta, Ülle Mägi, Toomas Kaske, Kunnar Sinki, Indrek Peili, Aado Haandit ja õpilasi Martti Rettaud, Rain Rohumägi, Ivika Palu, Nänsi Männikut, Kätlin Vesiaida, Liis Vanemat, Krista Tiitu, Maria Väli, Toomas Matti, Herkki Leemetit, Erik Vaskat, Mart Hansenit, Kaarel Terast, Mart Tasa abi eest Tuleviku Kompassil.

Eelteade

Lp algklasside lapsevanemad!
Pikapäevarühma ei toimu
19.-23. detsembrini.
*****
Laste registreerimine meie kooli
1. klassidesse algab 3. eelkooli laupäeval 21. jaanuaril 2006.
Klassijuhatajad: 1A klass õpetaja Margit Mägi,
1B klass õpetaja Alli Kallaste.

SÜGi meistrivõistlused sisekergejõustikus

Osavõtjad: 5.-12. klasside võistkonnad, igale alale 3 poissi ja 3 tüdrukut. Iga võistleja võib osaleda 3 alal.
Aeg ja koht: 6. dets. 2005 Kuressaare Spordihall
       15.00 – C ja B vanuseklass
       17.30 – A ja juunioride vanuseklass
Kavas: 60 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge, 300 m (C vanuseklass), 600 m (B, A, JUN vanuseklass). Kuulitõukes ja kaugushüppes on igal võistlejal neli katset. 60 meetri jooksus toimub finaal.
AJAKAVA:
15.00   kõrgushüpe  T+P   C ja B vanuseklass
             60 m               T        C, B
             kuulitõuge      T        C (2 kg), B (3 kg)
             kaugushüpe  P        C, B
15.45   60 m                P        C, B
16.00   kuulitõuge      P        C (3 kg), B (4 kg)
             kaugushüpe   T        C, B
17.00   300 m              T+P   C
17.10   600 m             T+P    B
17.30   kõrgushüpe   T+P    A ja JUN
             60 m                T         A ja JUN
             kuulitõuge       T         A (3 kg), JUN (4 kg)
             kaugushüpe   P         A ja JUN
18.00   60 m                P         A ja JUN
18.15   kuulitõuge      P         A (5 kg), JUN (6 kg)
             kaugushüpe   T         A ja JUN
18.45   600 m              T + P  A ja JUN

NB! Soojendus vähemalt 30 minutit enne ala algust!

Paremuse selgitamine:
Selgitatakse kooli meistrid eri vanusegruppides:
C klass – sündinud 1993/94
B klass – sündinud 1991/92
A klass – sündinud 1989/90
Juunioride klass – sündinud 1986/87/88

Lisaks toovad kõik võistlejad olenevalt saavutatud kohast oma klassile punkte ja selgitatakse klasside paremusjärjestus nii põhikooli kui ka gümnaasiumi osas. Klassidel tuua võistlejate ülesandmislehed võimla õpetajate ruumi või kehalise kasvatuse õpetajate kätte selle nädala jooksul. Muudatused saab teha võistluspaigas.

SÜG õpilased ja õpetajad, tulge vaatama  ja kaasa elama!
Virge Treiel

Bridz

18.-20. novembril toimusid Lätis Drūvas Läti juunioride bridžimeistrivõistlused. Lisaks lätlastele olid kohale tulnud ka eestlased ja väga lauluhimulised rootslased. Saaremaalt oli kohal kolm paari: Egert Pärna ja Mihkel Paju, Elen Kontkar ja Andres Arge ning üllatuslikult ka meie vilistlased Erki Metsanurk ja Kalvi Nõu.

Üldiselt olid võistlused edukad, nimelt Paju-Pärna said koguni 8. koha (eestlastest teised), Nõu-Metsanurk jäid 17. kohale ja Kontkar-Arge 26. kohale. Võistkondlikul turniiril sai Paju-Pärna-Nõu-Metsanurga tiim koguni 3. koha 15 paari seas. Nüüd tuleb ainult järgmist turniiri oodata, et veel paremaid kohti napsata.

Kahjuks ei saanud me Riia linnaga tutvuda, kuna võistlus toimus maal ja me jõudsime ainult ühelt bussilt teisele joosta. Läti münte on taskus siiani.
Elen ja Egert

Parnassius õppis kõnekunsti

Laupäeval, 19. novembril toimus keskkonnaklubi Parnassius järjekordne ühisüritus, kus Indrek Peili juhendamisel õpiti kõnekunsti.
Saime põhjaliku ülevaate kõnekunsti arengust antiikajast alates. Tutvusime mitmete esinemisega seotud mõistetega nagu eetos, paatos, ja erinevate kõneliikidega. Saime teada, kuidas peaks alustama kõnet, kuidas seda arendada ja kuidas lõpetada.

Järgmine videotreening on kavandatud märtsikuus, siis püüame esinemist harjutada nendega, kes peavad hakkama oma tööd tutvustama üleriigilisel uurimistööde konkursil. Suur aitäh Indrekule!
Inge Vahter

Tähetund

25.-26. novembrini toimus Jõgeval kooliteatrite luulekonkurss “Tähetund”, kus osales 33 truppi üle Eesti. Tänavuse konkursi teemaks oli ballaad. Kreisiselt jõudis lavale lugu “Hullud sõnad” ja Kreveralt “30 kevadist minutit”. Lisaks konkursile oli osalejatel võimalus nautida pidu Priit Võigemasti ansambliga “Püffel” ja kuulata Noorkuu kontserti.

Kreisise ja Krevera etendused võeti publiku poolt väga hästi vastu ja tunnustus tuli ka žüriilt: Kreverasse parima naiskõrvalosatäitja preemia Leana Vapperile ja parima lavastaja preemia Rita Ilvesele. Kreisise etendus tunnistati grand prix’ vääriliseks. Aitäh kõigile tubli esinemise ja mõnusa olemise eest! Tänukummardus bussijuht Tõnu Vaherile!
Sirje ja Rita

Sport

23. novembril toimus juba 22 aastat järjest kadri-mardi võrkpalliturniir gümnaasiumi õpilastele. Seekord toimusid võistlused Kuressaare uues spordihallis kahel väljakul. Osales 8 võistkonda.

Pingelise võistluse võitis 12b klassi võistkond koosseisus Vahur Poopuu, Allar Raamat, Mikko Laugen, Liis Suluste, Ethel Ader, Ann Randmäe.

Klasside paremusjärjestus:
I – 12b                         4. – 11b
II – 12c I võistkond     5.-6. – 10c, 12c II võistkond
III – 11a                      7.-8. – 10a, 11c

Parimateks mängijateks valiti “proffide” hulgast Andra Mesila (12c), Vahur Poopuu (12b), amatööride hulgast Kaija Kilumets (11b), Ann Randmäe (12b) ja Reigo Tark (12c).

Kohtunikud olid õpilased Vahur Poopuu, Allar Raamat, Andra Mesila, Martin Kask, Rauno Sooäär, Annemarie Randla, Kristi Kruuser, Maret Ansperi, Mikk Saaretalu.

Oma klassile elasid kaasa klassijuhatajad Diana Õun ja Arne Loorpuu. Suur tänu kõigile võistlejatele, kohtunikele ja spordihoone töökale kollektiivile, kes aitasid võistlust läbi viia. Kohtumiseni uuel aastal!
Aime Metsmaa

Õpetaja või sööklatädi? Ei, logopeed!

Ta töötab meie koolis. Ta töötab siin juba kolmandat kuud. Nimelt logopeedina. Kuid kes ta on? Vähesed vast saaksid öelda, et no milles probleem, kes siis Marit Roosi ei tea. Kuid kohe-kohe on see võimalus teil kõigil. Sest siin ta on – meie kooli logopeed.

Kes on üldse logopeed? Ehk siis, milles seisneb Teie töö ja selle eesmärk?
Logopeed on kõneõpetaja. Logopeedi põhitöö koolis on tegelda lastega, kellel on probleeme häälikute pikkuse tajumisega. Nendel lastel on raske määrata, kas sõnas on näiteks üks A või kaks A-d või sulghäälikute puhul nõrk, tugev või hoopis kaks tugevat tähte. Samuti käivad logopeedi juures lapsed, kellel on raskusi lugemisega. Logopeedi juures arendatakse nii lugemistehnikat kui ka teksti mõistmist. Palju tähelepanu pööratakse tunnis ka sõnavara arendamisele. Logopeedilt saavad abi ka need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti, näiteks S-i hääldamise ajal on keel hammaste vahel või R põriseb kurgus.

Kuidas sattusite SÜGi tööle? Millega tegelesite varem?
Sellest, et SÜG-is on lapsi, kes vajavad logopeedi abi, rääkis eelmisel aastal üks eesti keele õpetaja. Hiljem kuulsin, et sama probleemi kurdavad ka algklassiõpetajad. Olen olnud logopeed Salme põhikoolis, Salme lasteaias ja Kärla põhikoolis. Viimased kaks aastat töötasin Kuressaare Vanalinna Kooli erivajadustega laste klassis.

Kus koolis olete õppinud / hariduskäik?
Lõpetasin Kuressaare II Keskkooli, seejärel õppisin kaks aastat Tallinna Pedagoogikaülikoolis algklassiõpetajaks. Ülikoolis tekkis suur huvi erivajadustega laste õpetamise vastu ja läksin edasi Tartu Ülikooli eripedagoogikat õppima.

Millal otsustasite, et “minust võiks saada logopeed”; mis andis selleks tõuke?
Eripedagoogikat õppides oli võimalik valida kolme haru vahel: eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog. Kõige põnevam tundus logopeeditöö.

Kuidas iseloomustad tööpõllu mahukust ja mitmekesisust SÜG-is?
Oi, tööpõld on lai! Aga see ongi tavaliselt nii, kui koolis ei ole pikka aega logopeedi olnud.

Mis vanuses lapsed vajavad kõige rohkem logopeedi abi?
Logopeedilise abiga tuleb varakult alustada, siis on tulemused kõige paremad. Kui kõneprobleemidega lapsed saavad abi juba esimeses klassis, siis neljanda klassi lõpuks peaks isegi kõige suuremad raskused ületatud olema.

Millised on üldse võimalikud kõneprobleemid, millega teie poole pöördutakse?
Koolilogopeed jõuab eelkõige tegelda lastega, kel on kirjutamis- ja lugemisraskused, pisut ka nendega, kellel on hääldusprobleeme.

Kas lapsed on avatud ja vastuvõtlikud teiepoolsele õpetusele? Kuidas nad käituvad?
Üldiselt lastele meeldib logopeedi tunnis käia, sest seal on rühmas koos vähe õpilasi ja logopeed jõuab iga lapsega individuaalselt tegeleda. Keegi ei jää tähelepanuta. Kuna grupis on vähe lapsi ja kõik sarnaste probleemidega, siis on logopeedil võimalik valida just neile sobiv töötempo.

Kas laps tuleb üldjuhul meeleldi / hea tujuga Teie juurde?
Kuna algklassi lapsed tahavad väga õpetaja tähelepanu ja palju vastata, siis paraku suures klassis jäävad nõrgemad õpilased tihti kiiremate varju. Logopeedi tunnis on kõigil lastel võimalus särada, sest rühmakaaslased on valdavalt võrdsel tasemel.

Kirjeldage mõnda meetodit või võtet, mida kasutate oma töös, et laps õpiks õigemini hääldama?
Meetodeid ja võtteid on palju. Tihti on need niivõrd spetsiifilised, et inimesele, kes varem ei ole logopeediga kokku puutunud, ei ütle kirjeldus midagi. Ütleme nii, et seda peab nägema ja kuulama, kuidas töö käib. Loomulikult kattub palju meetodeid algklassi eesti keele metoodikaga.

Kuidas ja kui kiiresti ilmnevad soovitud tulemused? Kas laps saab ka ise aru, et midagi on muutunud tema kõnes, kas ta oskab sellele tähelepanu pöörata?
Edu saavutamine on väga individuaalne. Mõni laps saab n-ö vajalikud nipid selgeks paari kuuga, teisel kulub omandamiseks aastaid. Üldiselt märkavad lapsed oma edusamme ja tunnevad nendest suurt rõõmu. Paljud tulevad koridoris vastu ja juba eemalt hüüavad oma etteütluse või kontrolltöö hinde. Eks seda tuleb siis võtta kui tunnustust minu tööle.

Miks logopeedi töö on tore?
Tihti tulevad töö tulemused läbi suurte raskuste. Kui laps lõpuks on emakeeles kahtede ja kolmede rea kõrvale nelja või lausa viie saanud ja sellest on rõõmu nii lapsel, õpetajal kui ka vanemal … Need on hetked, mille nimel tasub seda tööd teha.

Missugune on lastele raskeim häälik?
Saaremaa lastele loomulikult Õ. Kõige raskemad on harjutused, mille tööjuhendiks on: “Pane lünka Õ või Ö”. Ega tavaliselt muud üle ei jäägi, kui lapsed ütlevad: loogaga Ö või täppidega Ö. On lapsi, kes ei suudagi Õ-d hääldada.

Mõni südantsoojendav lugu või juhtum tööl seoses lastega?
Südame teeb soojaks see, kui laps keset tundi lihtsalt töö käigus ütleb: “Õpetaja, mulle meeldib siin tunnis käia.” Ja loomulikult teeb rõõmu iga pisemgi laste edusamm. On ju kõigil siin tunnis käivatel lastel eesti keele õppimisega raskusi.

Kas ka lastevanemate poolt on tagasisidet olnud? Kuidas nad suhtuvad?
On vanemaid, kes kardavad oma lapse maine pärast, kui laps hakkab logopeedi juures käima. Vanemad kardavad, et nende last peetakse rumalaks. Samas on vanemaid, kes klassijuhatajalt paluvad, et nende laps võetaks logopeedi rühma. On olnud oma laste edusammudest pisarateni liigutatud vanemaid või siis on ema tänulikult mulle kaela langenud ja tänanud lapse õpetamise eest. Lapsed on ka emade poolt saadetud lilli toonud.

Kas teie poole pöörduvad ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased? Millal nad peaksid või võiksid seda teha?
Lugemis- ja kirjutamisprobleemid peaksid ikka keskkooliks lahenenud olema. Aga logopeedi juurde võivad  kindlasti   tulla  need,  kes   hääldavad  mõnda häälikut valesti. Tüüpilised on R-i ja S-i vale hääldus. See võib hiljem saada määravaks elukutse valikul.

Teie isiklik lemmikhäälik või -täht?
Vat see on raske küsimus!

Millega tegelete vabal ajal?
Ega vaba aega eriti ei olegi. Hetkel ootan talve ja lund, et saaks suusatamas ja uisutamas käima hakata. Õhtuti üritan raamatuid lugeda, aga enamasti jään pärast esimest lehekülge magama. Kunagi meeldis kodus klaverit mängida, aga nüüd on klaver juba paar aastat nii häälest ära, et see hakkas ilumeelt riivama. Muusikat kuulan. Hooti käib ka mingi seletamatu kudumismaania, mis lõppeb igasuguse huvi puudumisega käsitöö vastu.

Kui ma tahaksin saada logopeediks, siis mida ma veel peaksin teadma, et olla kindlasti õigel teel? Mis eeldused tulevad kasuks?
Loomulikult on kõige alus hea eesti keele oskus. Ja hääldus peab perfektne olema. Kõik muu on õpitav.
Ethel ja Dagni

The sound of Stereo Club

Laupäeval toimus meie koolis Tuleviku Kompassi afterparty. Kooli peetakse koostööaltiks ja seega kõige sobilikumaks  kohaks järelpeo pidamiseks, sest siin on teisigi toredaid üritusi toimunud. Peo korraldajaks oli Stereoklubi, kes mängis noortele tänapäevast tantsumuusikat. Algselt oli plaan esinema kutsuda Rolf Junior, kuid õhtu  peaesinejaks oli hoopiski Run-a-way, keda loetakse tõusvaks täheks eesti tantsumuusikas. Bändi kuulub kolm Võru tütarlast: Mariliis, Stina ja Kätlin, kes on koos tegutsenud umbes aasta. Hiljuti ilmus neil esimene album. Bändi tegemise idee sai alguse mänedžerist, keda köitis neidude kaunis hääl. Mariliisil on SÜGiga eriti soojad suhted tänu siin toimuvale solistide konkursile, millest ta on mitmeid kordi osa võtnud. Bändi üheks lemmikuks suveürituseks on Mändjalas toimuv Sky Plusi suvepäev, millest nad olid väga vaimustuses. Run-a-way on esinenud paljudes erinevates Eestimaa klubides ja ka koolipidu ei olnud nende jaoks sugugi esimene. Bänd jäi publikuga rahule, kuigi väikest imestust tekitas asjaolu, et üritusel oli nii vähe noormehi.  Üldiselt jäid ka peolised rahule. Eriti kiideti DJ-de muusikavalikut ja ka peaesinejate rütmikaid lugusid, mille järgi oli mõnus tantsida.
Jaanika