Sel nädalal
7.-13. november

E, 07.11               “Noor-Eesti” nädal (vt eriplaan), isadele pühendatud nädal algklassides
                10.45    klassivanemate koosolek
T, 08.11 11.00    sihtasutuse juhatuse koosolek
                16.00    õpilasesinduse koosolek
K, 09.11 14.00    direktsiooni koosolek (109)
                15.30    metoodikanõukogu koosolek
                15.35    võõrkeelte ainekomisjon
R, 11.11 19.00    algklasside isadepäeva üritus

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

K, 09.11  M. Uustulnd   Mardipäev
N, 10.11                          Direktsiooni info
R, 11.11  R. Kelt            Kuldsed käitumisreeglid
E, 14.11  M. Soomere   Võrdsed töötingimused?
T, 15.11  L. Poopuu      Terrori arheoloogia

Juhtkond tänab

Arne Loorpuud ja Indrek Peili E-kooli käimalükkamise eest

EELTEADE

Kutsume algklasside lapsi ja pereliikmeid jõulukontserdile Laurentiuse kirikusse esmaspäeval,
19. detsembril kell 19.00!

Algklassid ja muusikaõpetajad

Vigade parandus

I õppeveerandi hinnete põhjal kanti õppenõukogu otsusega autahvlile 5a klassist EVA-MARIA VAHER (mitte Rasmus Vaher).

“Noor-Eesti” nädala kava

Raamatukogus näitus “Noor-Eesti” kunstnike töödest.
E, 07.11   9.00 raadiosaade “Noor-Eesti” tutvustus
T, 08.11  9.00 raadiosaade “Saarlased ja Noor-Eesti”
K, 09.11  9.00 raadiosaade “Villem Grünthal Ridala”
N, 10.11  9.00 raadiosaade “Johannes Aavik – keelemees ja kirjanik”
                11.00 keelekonverents gümnaasiumile (valitud klassid) aulas
R, 11.11   9.00 raadiosaade “Jaan Oks”
                12.00 “J. Aaviku keeleuuenduslik tegevus” 9. klassidele

VÄLISUSTE AVAMISEST JA SULGEMISEST

Tööpäevadel:

1. Tagumiste uste turvalukud ja söökla välisukse taba avatakse hommikuti kell 7.30.
2. Tagauste ja söökla väändenupuga lukud avatakse kell 8.15 ja seatakse lukustusasendisse kell 17.00.
3. Tagauste turvalukud ja söökla välisukse taba suletakse kell 19.00. 
4. Kooli keskmine esiuks avatakse hommikuti kell 7.00 ja suletakse õhtuti kell 22.00.

Nädalavahetustel:

1. Üldjuhul on laupäeviti ja pühapäeviti kooli esiuks, turvalukud ja söökla taba suletud.
2. Kui majas on koosolekuid, proove, olümpiaade vms, avatakse inimeste majasoleku ajaks kooli keskmine esiuks ja turvalukud. Seda tehakse haldusjuhi korraldusel, koosoleku, ürituse jne korraldaja palvel või valvetöötaja äranägemisel.

Pidude ajal:
Tõkestamaks pääsu kõrgematele korrustele, suletakse aulas toimuvate pidude puhul I korruse trepikojauste turvalukud. Seda tehakse huvijuhtide või haldusjuhi korraldusel.
Aado Haandi

Gümnaasiumi mälumäng

Neljapäeval pidasid gümnaasiumiklassid taas kord maha põneva mälumängu vooru, mille teemaks oli seekord loodus. Küsimused olid inimeste, maade, jõgede, järvede, loomade ja putukate kohta. Kohad ja punktid jagunesid järgmiselt:
I koht - 11c 14 p
II koht - 10b 13 p
III koht - 11a 11 p
4.-6. koht - 10a, 11b ja 12b 10 p
7. koht - 12a 9 p
8. koht - 12c
9. koht - 10c
Täname kõiki mälumängureid ja Kristat ning kohtumiseni III voorus 1. detsembril.
Triino Lest

Toomas ja tema Missioon

Kes on Toomas Kask? Mida ta teeb meie koolis ja miks ta siin on? Sellest kõigest tuleb siin natuke juttu.

Te olete meie kooli infojuht. Aga kindlasti ei tea paljud, millega Te koolis tegelete; mis on teie tööks?
Tegelen kõigega, mis puudutab arvutit. Kodulehega, viirustega, litsentsidega… Ühesõnaga kõigega, mis seostub arvutiga. Mis ma veel teen … Piraate võtan maha. Leidsin hästi töötava ja tasuta kasutatava viirusetõrje. Eile leidsin neli viirust raamatukogust.

Kus ja kellena Te töötasite enne SÜGi tulekut?
Üle kahekümne aasta töötasin Liha- ja Piimatööstuses. Seal olin ma arvutispetsialist.

Kuidas sattusite just SÜGi tööle?
Liha- ja Piimatööstuse palk jäi nadiks ja seal toimusid muutused, mis mulle eriti ei meeldinud. Ja siis toimus just konkurss. SÜG korraldas konkursi ja piirivalve korraldas ka. Öeldi, et ma võitsin mõlemad. Piirivalves oli küll suurem palk, aga SÜG meeldis rohkem.

Kuidas Teile siin siiamaani tundunud on; kas meeldib?
Jah, meeldib küll. Tööd on ikka nii enam-vähem 20 tundi ööpäevas. Aga koduleht on niivõrd põnev teema ja niivõrd perspektiivne asi, et sisuliselt saab ju üle maailma töötada Interneti teel ja polegi vaja kuhugi minna.

Kus koolis Te ametialase hariduse omandasite?
Käisin Tallinna Tehnikaülikoolis, mis omal ajal oli Tallinna Polütehniline Instituut. 1981. aastal lõpetasin.

Õpilasi huvitab, mis siis ikkagi toimub meie kodulehega? Mis probleemid sellega on?
SÜGi koduleheküljega oli hästi palju probleeme, tegelikult ma ei kujutanud ettegi, et see asi nii hullus seisus võib olla. Sisuliselt … nii server on siin (ruum 405), seal on kõvaketast 10GB. Seal peal on nimeserver, lüüs, veebiserver, meiliserver ja failiserver ning sisuliselt  kõvakettal vaba ruumi ei olegi. Üllatas, et vanal koduleheküljel oli hästi palju koodivigu, mis on tingitud sellest, et on kasutatud html-dokumentide genereerimist Microsoft Word dokumentidest. Sellisel juhul tuleb aga kohe väga palju ülearust rämpsu sinna html-dokumendi peale. Kui ma hakkasin ühe konkreetse faili vigu parandama, oli seal ligemale 9000 viga. Näiteks selleks, et koduleht üle tuua ühest  serverist teise,  kui ketas on  täis, oleks väga lihtne importida kogu koduleht tervikuna teise serverisse. Mingi pool tundi töötab ja asi oleks korras. Väga lihtsalt käib. Aga kui ta on niivõrd html-koodivigu täis, siis üle importides tuleks need vead kaasa ja asi ei tööta jälle.

Aga mis need vead siis endast kujutasid, jah? Suurem osa olid nn browser check error-id. Erinevad brauserid ei suuda näidata teatud html-koodi. Aga peaks olema nii, et igas brauseris näeme pilti võimalikult ühtemoodi ja põhitööks hetkel ongi selle tagamine. Ja muidugi oli ka sisulisi vigu palju. Lootsin 1. septembriks uue kodulehe valmis saada, aga kaugel sellest. Aga nüüd on ta nähtav aadressil http://www.syg.edu.ee. Praegu panengi siin uusi pildigaleriisid üles. Ja täna õhtul panen veel vanale lehele lingi ka, et otse saada uuele.

Suvel anti mulle kätte uus server. Panin sinna suve jooksul tehtud html-failid sügisel üles. Natuke aega töötas. Kodus laadisin sinna uut infot üles ja siis äkki poole öö pealt server enam ei vastanud. Tegin restardi ja ikkagi enam masin tööle ei läinud. Siis läks see garantiisse. Teetormajast öeldi, et emaplaat on läbi. See oli siis Tallinnas kaks nädalat remondis. Teetormaja spetsialistid hakkasid serverit uuesti installima ja siis teatasid, et uus emaplaat on ka rikkis. Siis ta läks uuesti remonti ja oli veel mingi 2,5 nädalat ära. Täna just jõudis tagasi (3.11- toim.).

Et oleks võimalik kodukat edasi teha, tõin kodust oma arvuti ja tegin sellest ajutise serveri. Seal töötab Suse Linux. Uus kodukas on seal seni, kui saame kätte vajamineva tarkvaraga installeeritud Novatori. Kuna tegemist oli tavalise laiatarbearvutiga, siis otsustasime koolile muretseda korraliku serveri. Selleks saab Microlinki poolt toodetud server Novator, mis peaks panema aluse meie kodulehekülje ja meilindusega seotud probleemide lahendamiseks.

Muide, meie uus kodukas koosneb umbes 15 000 html-failist. See arv muidugi suureneb pidevalt.

Te olete siis ikka väga suurt vaeva näinud!?
Alati on võimalik rohkem teha. Ja kiiremini.

Kuidas Teile tundunud on, kas õpilastele on info koduleheküljelt muidu kergesti kättesaadav?
Kättesaadav ta ju on. Iseasi on see, et kas ka kergesti ülesleitav. Oleme püüdnud koolitusjuhi Sirje Essiga kodulehekülje struktuuri veidi ümber teha. Loogilisemaks.

Projektijuht Indrek Peil tegeleb kodulehekülje kunstilise poolega ja on aidanud ka sellega, et on teinud koduka jaoks vajalikke html-faile, kui ajapuudusel ei ole ise jõudnud seda teha. Näiteks plaanis on, et SÜG-Pressid tulevad kahes variandis, pdf-formaadis ja html-formaadis, et oleks info otsimisel võimalik kasutada otsingumootorit. Plaanis on ka kõik SÜGiga seotud inimesed panna andmebaasi ja selles andmebaasis olevat infot on võimalik saada meie kodulehekülje kaudu. Sama jutt kehtib ka SÜG-i raamatukogu kohta. Tulevikus peaks raamatukogu andmebaas olema nähtav koduleheküljelt.

Kas KG kodulehekülge on ka eeskujuks võetud?
Ei, KG leheküljelt pole võtnud mitte mingit malli. Minu jaoks on see liiga kirev. Aga maitse asi muidugi.

Kas on ka midagi kindlat, mida tahate oma tööga kardinaalselt muuta?
Ööpäevas võiks lihtsalt 24 tunni asemel olla 48 tundi.

Aga peale arvutite ja infosüsteemide, millega Te veel tegelete vabal ajal?
Käin metsas jahil.

Aitäh Toomasele selgitustöö tegemise eest!!!
Ja jaksu edasiseks mässamiseks infoga.
E.D.

Mis on juhtunud meie koolimajaga?

Õpetajate arvamus
Üldiselt on õpetajad kooli remondiga rahul. Eriti meeldisid rõõmsate värvitoonide valik ja koridori põrandaplaatide korrapäratu paigutus. Ka aknad on kenamad, hoiavad rohkem sooja, kuid kõige õnnelikumad ollakse uue ventilatsioonisüsteemi üle, tänu millele on klassides värskem õhk. Väga positiivseks muutuseks peeti ka kaasaaegsemat koolimööblit, mis aga vajab õpetajatelt suuremat tähelepanu koolivara rikkujate suhtes. Samas tekitas ebamugavust mööbli kohaletoomise venimine, mille tõttu ei olnud õpetajatel oma töövahendeid kusagil hoida.

Anne Teigamägi kurtis kraanikausside hilist tulemist, mille tõttu oli raskendatud katsete tegemine ja algul valitses klassides segadus. Ta tunnistab, et eks iga remont  tekitabki ebamugavusi, kuid lõpptulemuse suhtes on ta optimistlik. Kriitilised ollakse õpetajate laudade suhtes, sest katsete tegemiseks ja õpilastele näitamiseks on need liiga madalad. Osadele õpetajatele tekitab kõhedust see, et pole enam kõrgemat astet, millel seista ja nii on halvem õpilaste tegevust tunnis jälgida.

Algul valmistasid muret ka klassipõrandad, kuid peale vaheaega on neidki vahatatud ja mulje on hoopis parem. Enamik õpetajad on päri, et väiksed negatiivsed asjad on tühised, võrreldes kõige positiivsega, mida on korda saadetud.

Õpilaste muljed
Õpilased on palju positiivsemad. Neile meeldib väga kooli uus väljanägemine. Remondi tulemust kirjeldati sõnadega: super, väga mõnus, hubane, moodsam, õpilassõbralikum, avaram,   lõbusam,   valgem,  armsam,  stiilsem, praktilisem jne. Eriti lahedaks peetakse kooli uut koridori, mööblit  ja aknaid, mis on palju tuulekindlamad. Palju nalja valmistas ka õpetajate sagimine ja koomilised olukorrad (nt Kuldsaare põrandapesu, sest kraanikausist tilkus vett). Mida meie vaesed pedagoogid lisaks õpetamisele veel tegema peavadL... Esile toodi ka see, et WC-des ja klassides on värskem ja puhtam õhkJ.

Aado Haandi kommentaarid
Praeguseks on lõppenud alles remondi esimene etapp, seega on vara kommenteerida lõpptulemust. Vahetatud on kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Esialgu võib koolis olla külm, sest süsteem pole veel reguleeritud. Paigaldatud on ka uued aknad, mis on palju soojapidavamad ja tagavad ka selle, et klasside mikrokliima paraneb. Samas on korda tehtud ka elektrisüsteem jpm.

Kooliajal remondi lõpetamine oli tingitud pingelisest ajagraafikust ja töömahu suurenemisest selle käigus. Ajagraafikust  peeti põhimõtteliselt kinni, sest ära tehti oodatust palju suurem maht. Sümpaatne on see, et põrandakate on hooldusvaba, kuid kogemus näitab, et nii intensiivse kasutuse käigus on vahatamine vajalik (seda ka vaheajal tehti - toim). Toote garantiiaeg on 2 aastat. Muidugi on negatiivne see, et mööbli saabumine venis.

Järgmiseks aastaks on plaanis aula juurdeehitus, kus paiknevad aula abiruumid. Kavas on ka teha ruumid õpilastööde eksponeerimiseks, raamatukogu koos lugemissaaliga. Plaan on teha keldrikorrus läbikäidavaks, sest tänu sellele tekib koolis rohkem ruumi ja avarust.

Jaanika ja Ingel-Maria