18. aprill 2005
Number 95
MAAPÄEVAD (eriplaan)
E, 18.04 10.45 klassivanemate koosolekud
19.00 11. kl eesti keele tasemetöö (11a – 409, 11b – 320, 11c – 413)
IV Kuressaare basseinita koolide ujumisvõistlused 5.-9. kl
17.15 õpilasesinduse koosolek
K, 20.04 14.00 direktsiooni koosolek 109
15.00 klassijuhatajate nõupidamine
N, 21.04 15.30 eesti keele ja ajaloo ainekomisjoni koosolek ruumis 110A
16.00 gümnaasiumi lauamängude turniir
16.00 põhikooli orienteerumisvõistlus
L, 23.04 maakonna võrkpalli meistrivõistlused B-kl tüdrukutele
T, 19.04 H.Nael ATH lapsed
K, 20.04 M. Schapel Matemaatika TV gümnaasiumile
N, 21.04 Direktsiooni info
R, 22.04 S.Ess Inglid ja institutsioonid
E, 25.04 T. Lest/D. Õun Kooli kevadpäevad
T, 26.04 R. Mustis Mida kõike võib juhtuda
Kõiki toredaid õpetajaid, kes töötasid Jukukoolis.
Aime Metsmaad õpilaste hea ettevalmistamise eest maakonna võrkpallivõistlusteks.
Irena Sinki, Virge Treielit võistkondade hea ettevalmistamise eest maakondlikeks rahvastepallivõistlusteks.
Virge Treielit, Aime Metsmaad, Enn Laanemäed, Ivar Metskülli, Riin Aljast ja Kadri Pulka kooli sisekergejõustikuvõistluste korraldamise eest.
LASTEVANEMATE KOOL: kodulehel on kokkuvõte psühholoog Sirje Pree loengust. Häid nõuandeid kõigile lapsevanematele, eriti neile, kel laps nooruseas.
17.-20. mail on oodata kooli külla sõpru Rovaniemist. Tuleb 54 inimest ja muidugi ka Rovaniemi kõige tähtsamaid isikuid! Vastuvõtuga tegelevad 5B ja 9B klass, kelle sõprusklasside vastukülaskäik see ongi.
Alates 1970. aastast tähistatakse 22. aprillil Maa päeva. Praeguseks on selle kampaaniaga liitunud üle 1500 grupi 146 riigis. Maa päeva eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust ja vastutustunnet keskkonnaalastes küsimustes, et üheskoos tegutseda puhtama ja tervislikuma maailma nimel. See on päev, mil mõeldakse Maast kui haprast taevakehast, s. t. mitte pinnast või mullast, kus me parajasti kõnnime.
Meie klassid võiksid kasutada Maa päeva mingiks mõnetunniseks ürituseks looduses või kodu ümber. Juhtumisi on Maa Päev väga lähedal meie rahva ajaloos tähendusrikka jüriöö tähtpäevaga. Neid võib seostada.
Looduskaitsepäev on mai teine pühapäev, tänavu 8. mai. Esimene looduskaitsepäev kavandati Jaan Eilarti algatusel 1957. a. Alates 1958. aastast on see üldrahvalik üritus. Pole andmeid mujal nii vara alanud selletaolistest ettevõtmistest. Päev paigutati teadlikult emadepäevale, mille tähistamine oli sel ajal tõkestatud. Need kaks toredat tähtpäeva sobivad kokku. On ju loodus samuti ema — inimkonna ema.
Traditsiooni kohaselt algab looduskaitsepäevaga loodus-kaitsekuu, mis kestab 5. juunini, ülemaailmse keskkonna-päevani.
Kolmapäeval, 20. aprillil
15.00 – 10c kl heakorratööd linnapargis
Neljapäeval 21. aprillil
15.00 – 11a, 11b, 11c heakorratööd Põduste jõe poldril
15.00 – 8a heakorratööd linnapargis
16.00 – 10a kl heakorratööd kalmistu juures
Lisaks nädala jooksul:
1b ja 2a – vanade asjade näitus
2b – õppereis tallu
3a – kirjutab jutustusi talutöödest
3b – teeb talumakette
4a, 4b – meisterdavad looduslikust materjalist
5a – kooli lähiümbruse seisundi uuring
KOOL / Jukukooli õpilaste arv |
Osalenud õpilaste arv |
||
19.02 |
12.03 |
9.04 |
|
Aste Põhikool / 10 |
6 |
6 |
6 |
Kaali Põhikool / 6 |
4 |
6 |
5 |
Kaarma Põhikool / 3 |
3 |
- |
- |
Kihelkonna Põhikool / 2 |
- |
2 |
- |
Kärla Põhikool / 7 |
6 |
5 |
2 |
Kuressaare Gümnaasium / 4 |
1 |
1 |
3 |
Kuressaare Põhikool / 12 |
5 |
7 |
9 |
Muhu Põhikool / 5 |
3 |
- |
2 |
Mustjala Põhikool / 3 |
- |
3 |
2 |
SÜG / 38 |
29 |
19 |
19 |
Salme Põhikool / 1 |
- |
- |
1 |
Valjala Põhikool / 2 |
- |
1 |
1 |
Vanalinna Kool / 30 |
25 |
15 |
16 |
KOKKU |
82 |
65 |
66 |
SÜG korraldas tänavu inglise keele olümpiaadi oma kooli siseselt, sest Saare maakonnas olümpiaadi ei korraldatud. Tase oli väga hea ja võistlus pingeline. Täname kõiki osalejaid ja kiitus võitjatele. Parimad olid:
10. klassid 11. klassid
1. Helen Sääsk (10c) 53 p 1.-2. Ivika Palu (11a) 53,5 p
2. Taavi Rihvk (10a) 51,5 p
Õnnela Räim (11a) 53,5 p
3. Ott Rosenfeld (10c) 50 p 3. Moonika Peling (11a)51,5p
4. Anna Kõuts (10b) 47,5 p
4.-6. Roosi Tilk (11a) 50 p
5. Toomas Matt (10c) 46 p Agnes Arge (11a) 50 p
6. Reet Priske (10a) 41,5 p Triin Uustalu (11b) 50 p
12. klassid
1. Triin Varvas (12a) 53,5 p
2. Helen Valgma (12c) 52 p
3. Erki Metsanurk (12c) 51,5 p
4. Anton Lember (12a) 50 p
5.-8. Raul Sooäär 48,5 p
Ivar Mägi (12a) 48,5 p
Triin Teras (12a) 48,5 p
Kalvi Nõu (12c) 48,5 p
SÜG sisekergejõustiku meistrivõistluste parimad
C-vanuseklass
T kaugushüpe P kaugushüpe
I Teele Treiel (6b) 4.50 I Andres Viljakainen
II Kairi Pärnamägi (6a) 3.95 II Kunnar Kokk (6a) 4.28
III Eliise Hoogand (5b) 3.95 III Kert Siiner (4a) 4.22
T 60 m jooks P 60 m jooks
I Maarja Merisalu (5a) 9,11 I Kert Siiner (4a) 8,83
II Eliise Hoogand (5b) 9,13 II Indrek Kabel (5a) 9,17
III Nänsi Männik (6b) 9,43 III Kunnar Kokk (6a) 9,25
T kõrgushüpe P kõrgushüpe
I Teele Treiel (6b) 1.45 I Andres Viljakainen (6a)1.40
II Liisa Truu (5a) 1.15 II Kentti Koppel (5b) 1.20
III Gerly Pulk (5b) 1.15 III Jürgen Ots (5b) 1.10
B-vanuseklass
T kaugushüpe P kaugushüpe
I Kadri Pulk (7b) 4.32 I Sander Sooäär (8a) 7.83
II Helena Vokk (7a) 4.28 II Priit Järveots (7b) 8.54
III Triinu Ollema (8b) 4.19 III Karel Reisko (7a) 8.65
T 60 m jooks P 60 m jooks
I Helena Vokk (7a) 8,84 I Sander Sooäär (8a) 6,01
II Annemarie Randla (7a) 8,98 II Priit Järveots (7b) 4,77
III Triinu Ollema (8b) 9,18 III Silver Ool (8b) 4,70
T kõrgushüpe P kõrgushüpe
I Kadri Pulk (7b) 1.40 I Enriko Laanemäe (7b)1.55
II Maret Ansperi (7a) 1.35 II Mihkel Mölder (8b) 1.55
III Helerin Opp (8a) 1.30 III Mihkel Lember (6b) 1.50
A-vanuseklass
T kaugushüpe P kaugushüpe
I Marili Pärtel (10a) 4.25 I Herkki Leemet (10c) 6.01
II Judith Usin (10a) 4.23 II Indro Mäe (9b) 5.66
III Tuuli Sooäär (10c) 4.10 III Mikk Aeg (9a) 5.16
T 60 m jooks P 60 m jooks
I Kaisa Kuleša (9a) 8,89 I Indro Mäe (9b) 8,16
II Marili Pärtel (10a) 9,45 II Elar Vahter (9a) 8,26
III Gabriela Laanet (10a) 8,95 IIIMikk Saaretalu (10c) 8,38
T kõrgushüpe P kõrgushüpe
I Judith Usin (10a) 1.45 I Herkki Leemet (10c)1.90
II Tuuli Sooäär (10c) 1.35 II K. Kruusmägi (10a) 1.60
III Triin Merivald (9a) 1.30 III Madis Tasa (9b) 1.60
Juunioride vanuseklass
T kaugushüpe P kaugushüpe
I Andra Mesila (11c) 4.53 I Mikko Laugen (11b) 1.85
II Liis Aljas (11c) 4.46 II Martti Rettau (10a) 1.70
III Liis Suluste (11b) 4.23 III Joonas Rõõm (11a) 1.60
T 60 m jooks P 60 m jooks
I Merle Tuuling (11b) 9,06 I Mikk Tasa (11c) 7,44
II Andra Mesila (11c) 9,12 II Andri Põrk (11c) 7,64
III Liis Saat (11b) 9,43 III Sven Saaretalu (11b) 7,74
T kõrgushüpe P kõrgushüpe
I Merle Tuuling (11b) 1.45 I Talis Kirs (10c) 5.52
II Merli Kalm (12b) 1.30 II Sven Saaretalu (11b) 5.37
III Kersti Kukk (11a) 1.30 III Karli Kasin (11b) 5.36
Klasside paremusjärjestuse selgitamisel sai määravaks klassi osalemise aktiivsus:
Põhikool Gümnaasium
I – 7b klass (146 p) I – 11c klass (150,5 p)
II – 6a klass (133 p) II – 11b klass (132 p)
III – 6b klass (124 p) III – 10b klass (120 p)
4. – 9a klass (122 p)
4. – 10c klass (115 p)
5. – 7a klass (115 p) 5. – 11a klass (74,5 p)
6. – 5a klass (114 p) 6. – 10b klass (35 p)
Täname Kuressaare Spordikeskust lahke vastuvõtu eest. Suureks abiks kohtunikena olid Saare
Kergejõustikuklubi liikmed.
Virge Treiel
Kes oli Teie lemmikõpetaja?
Vaieldamatu lemmik oli bioloogiaõpetaja Veljo Volke, sest tema tunnid olid lihtsalt mõnusad. Suhted olid ka kõikidega väga head, kuigi näiteks minu jaoks oli aine kohati raske. Meenub kohe see, kuidas ta meile praktikumide jaoks turult värsket kala tõi, mida meie lahkama pidime, ja ka looduslaager 11. klassi lõpus Kõiguste merebaasis oli superelamus.
Millised olid Teie lemmikud õppeained koolis?
Ajalugu, mida õpetas Urmas Kiil, sest teda oli huvitav tunnis kuulata. Just nimelt kuulata, sest ega mul ühtki enda kirjutatud konspekti sellest ajast ei ole. Mulle meeldib ajalugu, kooliajal käisin kaks aastat ka ajaloo-olümpiaadil. Muidugi meeldisid ka kirjandustunnid.
Mis on huvialad praegu ja kooliajal?
Meeldib vaadata filme, viimasel kahel korral olen imbunud ka meie kooli filmiklubisse. Kõige rohkem meeldivad ehk euroopa filmid, mis räägivad inimestevahelistest suhetest ja selle olulisusest. Veel meeldib mulle raamatuid lugeda, kuigi kahjuks selleks väga palju aega praegu ei ole. Viimane loetud raamat, mis mulle väga meeldis, on David Lodge’i “Ühest kohast teise”, see on küll ilukirjandus, aga sinna on peidetud ka kirjandusteoreetiline tagapõhi ja lugedes ongi omamoodi äratundmisrõõm. Meeldib ka teine briti kirjanik John Fowles. Eesti kirjanikest meeldivad mulle Jaan Krossi teosed, milles on 1930ndate vaimu. Uuemast kirjandusest on üks raudseid lemmikuid Andrus Kivirähki “Rehepapp” – naersin ikka kõvasti, kui seda lugesin.
Loomulikult meeldib mulle laulda. Praegu ei laula üheski kooris, aga kooliajal käisin Kreedos, kus olin viimasel aastal ka koorivanem. Väga meeldiv mälestus on jäänud laulupidudest, vahel lõõritan ka kodus (vaesed naabridJ). Muusika on mulle alati väga südamelähedane olnud.
Kelleks olete tahtnud saada?
Algklassis tahtsin õpetajaks saada nagu paljud selles vanuses tüdrukud ikka. Kodus sai ikka tihti kooli mängitud. Veidi hiljem tekkis soov hambaarstiks saada, seda puhtalt kättemaksuhimust, sest mul oli kunagi selline arst, kes puuris igemesse, mis ei olnud sugugi meeldiv. Nii ma mõtlesingi, et kui suureks saan, teen talle samamoodi tagasi. See mõte kadus mul õnneks õige varsti ära. Umbes 7.-8. klassis hakkas tekkima tõsisem huvi kirjanduse vastu.
Kuidas sai Teist SÜG-i õpetaja?
Eks olen kogu aeg SÜG-i patrioot olnud. Kooliajal lõõpisin ka niisama, et tulen oma kooli õpetajaks, aga see oli tõesti ainult naljana mõeldud. Läksin pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli ning kui kolmandal kursusel käisin, tehti mulle ettepanek tulla SÜG-i kirjanduse ja eesti keele õpetajaks. Mind oodati ära, kuni olin lõpetanud ülikooli, ja siin ma siis olengi.
Kuidas on Teie suhted õpilastega?
Ma arvan, et head. 5. ja 8. klassi on mõneti kergem õpetada, sest nendega on mul suurem vanusevahe, aga 10. klassi natuke raskem, sest ma olen veel liiga noor nende jaoks. Lähen tihti nende naljade ja juttudega kaasa ja tihti tunnen, et nad ei õpigi mu tundides midagi.
Mis on muutunud võrreldes Teie kooliajaga?
Põhiline muutus on muidugi see, et varem istusin koolipingis ja nüüd õppenõukogus. Siit eemal olles olin tegelikult kogu aeg ka siinse koolieluga kursis. Julgeks öelda, et ega palju polegi vist muutunud.
Ingel-Maria Lall, Jaanika Põld
2. aprillist 10. aprillini toimusid Poolas Wroclawis rahvusvahelised koolide maailmameistrivõistlused korvpallis nii poistele kui ka tüdrukutele. Eestit esindas poiste võistlusel meie kooli võistkond (mängijate sünniaastad 1988-1990).
Meid paigutati ühte alagruppi korraldajamaa Poola ja Inglismaaga. Enne esimest mängu Poolaga saime väikest eelinfot, et vastased olid üle riigi oma parimad mehed kokku ajanud, kuid mängupilt järgneval päeval ei olnudki nii hull ning vastane oli täitsa mängitav. Iga veerandiga tuli vastastele siiski natukene rohkem punkte juurde kui meile ja vastu tuli võtta esimene kaotus 42:62. Teine mäng Inglismaaga oli palju tasavägisem. Esimesed 3 veerandaega oli punkt-punkti mäng, kuid viimasel veerandil panid kiired inglased oma parema füüsilise vormiga oma ülemvõimu maksma, võites viimase veerandi koguni 17:4 ja kogu mängu 59:45. Inglased paistsid eriti silma oma väljenditega väljakul, nagu näiteks hüüdes “Chop, chop!” kiirrünnakut alustades.
Alagrupi mängudega olid asjad ühel pool ning alagrupis saadud 3. koht andis võimaluse heidelda kohtadele 17. kuni 24. Esimeses vahegrupi mängus olime vastamisi Ungariga ja pärast väga tasavägist mängu saime esimest korda maitsta võidurõõmu sellel turniiril – võit tuli numbritega 57:54.
Järgmine mäng oli meil Iirimaa koondisega, keda juhendas mustanahaline pikka kasvu treener, kes arvatavasti oli ise varem korvpallurina leiba teeninud. Vastased kontrollisid enamikku mänguajast ja kuigi ajuti saime vahe minimaalseks, läksid nad lõpuks pressingut tehes oma teed ja vastu võtta tuli kaotus 56:71. Viimane napp kaotus vahegrupis Austriale 43:49 tähendas meie võistkonnale mänge 21. kuni 24. kohani. Ja nendes mängudes võtsime omad võidud ära – Taani purustasime 71:28 ja teist korda võitsime Ungarit tulemusega 57:52. Seega kokkuvõttes 3 võitu ja 4 kaotust ning 21. koht.
Olgu veel öeldud, et poiste turniiri võitis Türgi võistkond, kes oli koostatud riigi parimatest noormängijatest. II ja III koha saavutasid vastavalt Kreeka ja Hiina poiste võistkonnad, kes siiski olid välimuselt juba täismehed. Väga südika mänguga saavutas 4. koha Läti esindus, kes kaotas vaid paari punktiga III koha mängus Hiinale.
Mänguväliselt oli meil hoopis rõõmsam seis kui palliväljakul, sest meil väga vedas kohalike vabatahtlikega, kes olid sel turniiril meie grupi juhtideks. Nad leidsid meile alati peale mänge tegevust, näitasid meile kohti, mida teised grupijuhid naljalt ei näidanud, veetsid meiega aega hiliste õhtutundideni. Sõbrunesime paljude teiste maade koolivõistkondadega, kõige sõbralikumad õpilased paistsid olevat poisid Austriast ning tüdrukud Küproselt ja Itaaliast. Küsimusele “Kas te midagi Eestist ka teate?” ei osatud sageli eriti midagi vastata, kuid mõni ikka mainis mõnd kuulsat Eesti sportlast nagu näiteks Markko Märtin. Reisilt tõime kaasa igasuguseid meeneid, saime uusi tutvusi ning kindlasti väga hea kogemuse. Väga-väga palju saime praktiseerida inglise keelt nii oma grupijuhtidest sõpradega kui ka teiste võistkondade mängijatega. Reisil mõeldi välja erinevaid hüüdnimesid, tuntuim neist oli kindlasti Tom Cruise, mis pandi ühele meie võistkonna mängijale.
Reisil jäid Eesti poisid palliväljakul silma kui eriti head kolmepunkti-viskajad ja läbimurdjad, väljaspool mänge kui sõbralikud ja naljalembelised muhedad mehed. Võistkonnas mängisid Kaarel Väer, Kaur Väer, Siim Hiie, Kaarel Teras, Toomas Seppel, Mikk Pavelson, Enriko Laanemäe, Mihkel Mölder ja Silver Ool. Vanalinna koolist oli tugevduseks Taavi Tõnus, KGst Ats Pildre ning Audentese Spordikoolist Indrek Kajupank. Reisi tegid eriti mõnusaks treener Enn Laanemäe, delegatsiooni juht Margus Mölder, kohtunik Veigo Juuse ja meie kõige lemmikum bussijuht Jaanus Vesberg.
Kogu tiimi nimel Kaarel Väer