07. veebruar 2005
Number 85
E, 07.02 10.45 klassivanemate koosolekud
16.00 eesti keele ja ajaloo ainekomisjoni koosolek
T, 08.02 ESMAABIPÄEV
9.40 kogunemine algklassidele aulas
10.45 kogunemine 10.-11. kl
11.45 kogunemine 8.-9. kl
12.45 kogunemine 5.-7. kl
13.45 kogunemine 12. kl
15.30 laiendatud metoodikanõukogu koosolek 109
16.00 7.-9. kl tüdrukute korvpall
17.00 kooli juhtkonna ja õpilasesinduse kohtumine
K, 09.02 SUUSAPÄEV
9.00 10.-12. kl ärasõit Karujärvele,
vabastatud õpilased kogunevad kooli
10.00 suusavõistlus 10.-12. kl, noormehed 9 km, neiud 5 km
10.00 6a klassi koosolek koos aineõpetajatega aulas
11.00 5.-9. kl ärasõit Karujärvele,
vabastatud õpilased kogunevad kooli
N, 10.02 15.00 matemaatika ainekomisjoni koosolek 409
16.00 õpetajate mälumäng
L, 12.02 10.00 EELKOOL
10.00 maakonna füüsikaolümpiaad
sisekontroll: õpilaspäevik põhikoolis, õppekasvatustöö 6a klassis
T, 08.02 M. Oopkaup Ajaloolised pärlid II
N, 10.02 Direktsiooni info
R, 11.02 M. Uustulnd Rahvakalender
E, 14.02 V. Viil Väikeste ja suurte sõprade tervisest
T, 15.02 L. Poopuu Liivimaa Henrikust
Rita Ilvest ja Sirje Kreismani õpilaste väga hea ettevalmistamise eest maakonna etlejate konkursiks
Viire Porsi, Marina Mäetalu, Maie Uustulndi, Ruta Kelti, Margit Mägi, Alli Kallastet, Irena Sinki, Helina Naela algklasside sisekergejõustikuvõistluste korraldamise eest
Virge Treielit, Maie Uustulndi, Marina Mäetalu, Margit Mägi ja Irena Sinki laste hea ettevalmistamise eest maakonna rahvastepallivõistlusteks.
Aime Metsmaad võrkpallivõistkonna väga hea ettevalmistamise eest kooliliiga mängudeks.
Auditooriumisse on unustatud multifunktsionaalne taskuarvuti, tõenäoliselt 10a või 10b õpilase oma, mille saab kätte õpetajate toa sekretäri käest.
1. veebruaril toimus Kuressaare Linnateatris maakonna etlejate konkurss. Meie koolist osalesid Kreisisest Mai Jõgi ja Mikk Saarela (eripreemia); Kreverast Lagle Heinmaa, Marili Pärtel (eripreemia), Ott Rosenfeld (laureaat) ja Tauno Salumaa (laureaat); Kreputlastest Miko Pupart, Reet Sillavee (zürii märkis ära), Artur Rihvk (laureaat), Maret Ansperi (grand prix) ja Liisa Saaremäel (grand prix). Konkurss toimus kolmes vanuseastmes, gümnaasiumi etlejate tekstidest valmis etendus “Nüüd lõpuni ma vaatan oma unenäo ehk Tasa, teised tulevad”. Aitäh kõigile tubli esinemise eest!
Rita Ilves
Oleme 1b klassi tüdrukud. Meie klassijuhataja on Marina Mäetalu. Temal koguneb alati pähe toredaid mõtteid. Oleme maha pidanud mitmeid klassiõhtuid nii koos poistega kui ka koos 1a klassiga. Seekord tuli õpetajal pähe mõte teha klassiõhtu ainult tüdrukutele – tüdrukute pärastlõuna.
Klassiõhtu kutse saatis õpetaja igale tüdrukule eraldi.
Kaasa tuli võtta pehme padi, lemmikraamat, lemmikmäng, lemmikjook ja loomulikult hea tuju. Kõik sai alguse ühisest poeskäigust. Ostsime röstsaia ja saiakatteid, krõpse, mandariine ja kommi. Kooli tagasi jõudes sättisime end mugavalt sisse – tegime vastastikku uued soengud pähe ja õpetaja küpsetas meile sooje saiakesi. Meie arvates oli parim soengumeister Pirjo. Kristini uus soeng sätendas ja säras.
Õpetajal oli kogu klassiõhtu kava nii välja mõeldud, et iga tüdruk sai millegipoolest teistest enam silma paista. Kõige lemmikum mäng oli kaasas Kristin Tisleril ja Anna Marial. Suure huviga padjaringis istudes kuulasime Heleri juttu tema lemmikraamatust. Lisaks Heleri raamatule meeldis meile ka Kristin Aksalu oma. Võtsime nõuks kõik raamatukokku minna ja endale ka selline raamat tuua.
Tantsuvoorus jäid silma Maria-Kristiina ja Kairi, näitlemises Kristel, meeldejätmise mängus Maarja-Liis ja Kristi. Veel mängisime pikka nina ja “Kuulujuttu”. Lõpuks sai igaüks õpetajalt diplomi ja üllatuse – kes uue kammi, kes fotoalbumi, kes mõõteklaasi … See oli maailma parim klassiõhtu. Aitäh, õpetaja Marina!
Pirjo Palango, Kristin Aksalu ja Anna Maria Lember 1b klassist
Saaremaa E-klassi rahvastepallivõistlustel osalesid ka SÜGi II-III klassi lapsed. Tüdrukud saavutasid III koha (parim mängija Tene Tiitma), poisid 4. koha (parim mängija Taavi Aeg).
*****
27. jaanuari algklasside sisekergejõustikuvõistluste parimad tulemused:
1. klassid |
||
P topispallivise |
T topispallivise |
P paigalt kaugushüpe |
1. Aleksander Sannik, 6.00 |
1. Kristi Kruusik, 5.10 |
1. Johannes Rooso, 1.58 |
2. Hans-Olavi Vaher, 5.90 |
2. Meril Kallasmaa, 4.90 |
2. Martin Priske, 1.56 |
3. Teet Land, 5.50 |
3. Brenda Parbus, 4.80 |
3. Hans-Olavi Vaher, 1.55 |
T paigalt kaugushüpe |
P 30 m jooks |
T 30 m jooks |
1. Kristi Kruusik, 1.60 |
1. Hans-Olavi Vaher, 5,8 s |
1. Eva Haavel, 6,1 s |
2. Laura Kaldjärv, 1.54 |
2. Alexander Sannik, 5,9 s |
2. Maarja-Liis Milter, 6,2 s |
3. Anna-Maria Lember, 1.51 |
3. Martin Priske, 5,9 s |
3. Brenda Parbus, 6,3 s |
2. klassid |
||
P topispallivise |
T topispallivise |
P paigalt kaugushüpe |
1. Ivar Indrek Himmist, 8.00 |
1. Kreta Rand, 6.00 |
1. Martin Janson, 1.91 |
2. Anre Sipelgas, 7.20 |
2. Maria Aarnis, 5.20 |
2. Aleksander Dolgi, 1.75 |
3. Aleksander Dolgi, 6.50 |
3. Kaisa Kaar, 5.00 |
3. Anre Sipelgas, 1.70 |
T paigalt kaugushüpe |
P 30 m jooks |
T 30 m jooks |
1. Karmen Armus, 1.76 |
1. Martin Janson, 5,2 s |
1. Karmen Armus, 6,0 s |
2. Olivia Laul, 1.62 |
2. Ivar Indrek Himmist, 5,5 s |
2. Josefina Sink, 6,0 s |
3. Kaisa Kaar, 1.62 |
3. Kerdo Jakunin, 5,6 s |
3. Liisa Allik, 6,2 s |
3. klassid |
||
P topispallivise |
T topispallivise |
P paigalt kaugushüpe |
1. Kevin Grass, 9.50 |
1. Mari-Liis Noor, 8.70 |
1. Taavi Aeg, 1.93 |
2. Karla Kirsch, 8.00 |
2. Liisa End, 8.00 |
2. Kevin Grass, 1.91 |
3. Markus Mägi, 7.50 |
3. Brette Saar, 7.50 |
3. Markus Mägi, 1.86 |
T paigalt kaugushüpe |
P 30 m jooks |
T 30 m jooks |
1. Mari-Liis Noor, 1.89 |
1. Markus Mägi, 5,3 s |
1. Mari-Liis Noor, 5,5 s |
2. Juudit Siibak, 1.84 |
2. Kert Kilumets, 5,4 s |
2. Juudit Siibak, 5,6 s |
3. Merilyn Tohv, 1.77 |
3. Taavi Aeg, 5,4 s |
3. Merilyn Tohv, 5,8 s |
4. klassid |
||
P topispallivise |
T topispallivise |
P paigalt kaugushüpe |
1. Kert Siiner, 9.50 |
1. Kreete Teder, 10.00 |
1. Karl-August Roost, 2.18 |
2. Mikk Rang, 9.00 |
2. Karmel Pea, 8.80 |
2. Kert Siiner, 2.09 |
3. Romeo Siibak, 9.00 |
3. Helerin Rauna, 8.40 |
3. Sander Tiit, 1.94 |
T paigalt kaugushüpe |
P 30 m jooks |
T 30 m jooks |
1. Karina Talk, 1.87 |
1. Kert Siiner, 4,8 s |
1. Pillerin Arge, 5,4 s |
2. Bäbby Täht, 1.86 |
2. Karl-August Roost, 5,1 s |
2. Karmel Pea, 5,5 s |
3. Marianne Mitt, 1.83 |
3. Romeo Siibak, 5,3 s |
3. Eva-Maria Vaher, 5,5 s |
Eesmärk: malemängu populariseerimine, kooli parimate õpilaste ja klasside selgitamine malemängus.
Aeg: 16. veebruar 14.00 I–IV klass
17. veebruar 15.00 V–IX klass
Osavõtjad: igast klassist on võistlustele oodatud vähemalt 2 osavõtjat. Registreeruda nimeliselt (ees- ja perekonnanimi, klass, sünniaasta) 10. veebruariks huvijuhi Diana Õuna juures.
Võistlustingimused: mängitakse šveitsi süsteemis 5 vooru mõtlemisajaga 10 minutit kummalegi mängijale partiis. Klassidevahelise võistluse tabelis läheb arvesse igal algklassil 3 parimat tulemust, põhikoolis 2 parimat tulemust.
Kolme paremat maletajat ning võistkonda autasustatakse. Kõik määratlemata küsimused lahendab võistluste kohtunik.
Malevõistluste korraldaja,
kooli maleõpetaja Juuno Jalakas
I E. Metsanurk (12c) – K. Nõu (12c)
II A. Arge (11c) – J. Ruga (11c)
III M. Paju (11c) – E. Pärna (11c)
A. Loorpuu
Sellel aastal on meie kooliperega liitunud mitmeid uusi ja huvitavaid õpetajaid. Meie esimeseks õnnelikuks väljavalituks sai põhikooli ajalooõpetaja Merle Oopkaup, kes tuli meile väga südamelähedase Jaan Otsa (mäletate veel EAK ja ÜAK) asemele.
Mõeldes ajaloo õpetajale, tuli kohe silme ette pilt vanast, habetunud vanamehest, kuid endalegi üllatuseks leidsime eest noore ja rõõmsameelse inimese, kellega otsustasimegi lähemalt tutvuda.
Kuidas Teile meie koolis siiani meeldib, kas olete hästi kohanenud?
Esialgu oli raske see, et õpilasi on nii palju. See oli suur šokk .
Kust Te pärit olete?
Sündisin Kingissepa sünnitushaiglas ja kasvasin üles Orissaares, kus mul oli õnnelik nõukogude lapsepõlv; õppisin Orissaare keskkoolis.
Kus koolis Te enne õpetasite?
Enne siia tulekut õpetasin ühes väikses maakoolis. See oli Ahja keskkool, kuhu läksin kohe peale ülikooli. Enne seda elasin kaks aastat Rootsis, ühe aasta Stockholmis ja ühe Götteborgis. Stockholmis olin lapsehoidja ja samal ajal õppisin Rahvaülikoolis rootsi keelt. Götteborgis õppisin Naisterahvaülikoolis (Kvinnofolkhögskolan) pool aastat feminismi ajalugu.
Kas Te olete feminist?
Oleneb, mida feministiks pidada. Ma arvan, et igal inimesel peaks olema võrdne võimalus ennast tõestada, kui tal ei ole vaimseid või füüsilisi piiranguid. Tegelikult ma läksin sinna, et oma elamisluba pikendada ja see tundus huvitav, aga peale poolt aastat viskas üle. Seal olid ikka pesuehtsad feministid, kes tänaval käivad protestimas ja vihkavad mehi. Kuigi seal esitati ka huvitavaid mõtteid, millele enne ei olegi võib-olla mõelnud.
Kas olete veel kusagil reisinud?
Ma ei ole Euroopast väljas kunagi käinud, aga tahaks minna näiteks Peruusse inkade elukohtasid vaatama ja Indiasse. Euroopas olen käinud paljudes ilusates kohtades, aga minu lemmikpaik on Prantsusmaa. Mulle meeldib sealne õhkkond ja seal on väga ilusad lossid ja kindlused.
Kas Te olete alati tahtnud ajaloo õpetajaks saada?
Tegelikult mõtlesin keskkooli ajal ülikoolis inglise filoloogiat õppima minna, aga arvasin, et sinna on liiga kõva konkurents, ja proovisin ajalugu. Proovisin, sain sisse ning selgus, et mulle meeldib.
Kuidas sattusite meie kooli?
Lugesin artiklit, kus otsiti siia õpetajat, ja otsustasin proovida. Üks vanem mees oli veel, aga tema oli hariduselt tegelikult jurist. Sellepärast valiti mind, kuigi juristid õpivad ka päris palju ajalugu.
Milline õpilane Te ise koolis olite?
Pubekaeas olin mässumeelne, aga see õnneks kadus ära. Ma olin jube aktivist selles mõttes, et käisin paljudes ringides. Käisin kunstiringis, laulukooris, ansamblis, kergejõustikutrennis ja tantsutrennis. Ma isegi ei mäleta, kas nad olid kõik ühel ja samal aastal. No vaevalt, aga kes teab. Ma veel lugesin palju ja jõlkusin õues, vaatasin telekat, ma ei tea, kuidas ma jõudsin kõiki neid asju teha.
Kas Te arvate, et õpetaja ja õpilase vahel on sõprus võimalik?
On küll, aga liiga isiklikuks ei tasu ka minna. Samas loomulikult võib saada heaks sõbraks.
Mis Te teete õpilastega, kes lärmavad ja ei tööta tunnis kaasa?
Ma võin nendega ka päris karm olla. Tegelikult on igasuguseid võimalusi. Üks võimalus on neile lihtsalt peale käratada, teine võimalus on neile kuidagi teistmoodi läheneda, panna neid aru saama, et asi võib olla huvitav ja mõttekas.
Kas Te olete midagi väga drastilist ka ette võtnud, et õpilasi karistada?
Kord viskasin ühe poisi tunnist välja, kui ta oma klassikaaslast hakkas pähe taguma, pärast oli ta nii vaikne ja korralik. See mõjus talle.
Kas Teile meeldib Teie töö?
Kuidas kunagi, vahel väga meeldib, oleneb sellest, mis päev parasjagu on olnud, aga üldiselt meeldib jah. Üks hea asi on see, et õpetaja töö nõuab, et peab ennast kogu aeg täiendama, ei saa jääda ühte kohta kopitama. Sorgid ennast alati tagant, et peab arenema ja peab ajaga kaasas käima.
ANNA
Alustuseks kohe, et meie klassi märksõnaks võiks olla VAHVAD!!!
2000. aasta 1. septembril leppisime kokku, et näeme hommikul üksteist ja teeme ühe väikese rongkäigu. See päev saime kõik kohe sõpradeks ja otsustasime, et jääme kokku. Ja olemegi kõik üksteist siiamaani talunud, aga kahjuks on mõned ka ära läinud ja õnneks mõned juurde tulnud.
Klassis on meil tüdrukute ülekaal – 19 plikat ja poistel ikka on, keda patsist tõmmata...
Meie esimene õpetaja Sirje Ess on ja jääb meile väga kalliks. Ega meie praegusel õpetajal ka midagi viga ei ole. Ainult ta nimi... Reet Igav... Võite arvata, et ta on mingi igav, aga tegelikult on ta päris lõbus õps!
Mõned märksõnad veel, mis käivad ilmselt ainult meie klassi kohta:
· põeme ravimatut lobapidamatust,
· meie lemmiktunniks võiks olla vaikusetund, sest siis ei pea muud tegema kui vait olema, aga mõnede jaoks osutub ka see liiga rängaks ülesandeks,
· õpime kõige paremini,
· tulevikus kuulete meist kui kuulsatest näitlejatest, lauljatest, jalgpalluri-test ja mate-maatikutest – küll näete!
· ja nii edasi ...