Sel nädalal, 20.-26.detsember

Esmaspäev, 20. detsember – ROHELINE päev
9.45 algklasside jõulupildi joonistamine ja päkapikumütside loendus aulas.
10.45 PK ja G jõulutervitus KG-lt aulas
11.45 PK ja G jõulupildi joonistamine aulas
13.45 PK ja G päkapikumütside loendus aulas

Teisipäev, 21. detsember – VALGE päev
9.45 algklasside viktoriin aulas
10.45 PK ja G viktoriin aulas
11.45 PK ja G piparkoogisöömise võistlus aulas
13.45 PK ja G päkapikumütside loendus aulas
16.00 hinded on välja pandud ja kantud õpinguraamatutesse
19.00 jõulupidu 5.-9. klass

Kolmapäev, 22. detsember – PUNANE päev
9.45 algklasside päkapikuvõimlemine aulas
10.45 PK ja G võistulaulmine aulas
11.45 eelnevate võitjate ja õpetajate võistulaulmine aulas
13.45 PK ja G päkapikumütside loendus aulas
13.45 algklasside kelguralli koolihoovis
15.45 PK ja G kelguralli kooli hoovis
15.00 õppenõukogu
19.00 jõulupidu 10.-12. klass

Neljapäev, 23. detsember
9.00 kogunemine 1.- 4. klass,
klassijuhatajatund 5.-9. klass
10.00 kogunemine 5.-9. klass,
klassijuhatajatund 1.-4. klass, 10.-12. klass
11.00 kogunemine 10.-12. klass

- Jõulunädalal on all fuajees jõulupostkast, kuhu kõik saavad panna oma jõulusoovidega kaardid kaasõpilastele. Kaardid jaotatakse iga päeva lõpus saajatele laiali.

- Jõulutervitused lähevad kooli raadios eetrisse iga päev 2., 3., 4., 5. ja 6. tunni alguses kohe peale teist kella.

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

E, 20.12 I. Peil Indoneesia
T, 21.12 V. Pors Jõulutervitus
K, 22.12 M. Ausmees Jõululaulud

Juhtkond tänab

Inge Vahterit, Anne Teigamäge, Arne Loorpuud, Indrek Peili ja Liisi Leisi õpilaste eduka ettevalmistamise eest rahvusvaheliseks loodusõpetuse olümpiaadiks

Kooli atesteerimiskomisjon otsustas

16. detsembril 2004 anda matemaatikaõpetaja MAREK SCHAPELILE vanemõpetaja ametijärgu.

Vaheaja koolitus

Õpetajate uurimistööde ja kooli ajaloo konverents
7. jaanuaril 2004 algusega kell 10.00

Ettekanded:
Erika Matsak – “Eestikeelsetes tekstides sisalduvate loogiliste konstruktsioonide väljaeraldamise süsteem. Valemite tase”
Reet Igav – “Neologismid. Teooria ja praktiline kasutus ajakirjanduses”
Sirje Kreisman – “Värvid Viivi Luige luules”
Leili Poopuu – “Liivimaa Henriku kroonika kasutamise võimalusi ajalootunnis”
Riina Oeselg “Ludmilla Toon”

Ajalooraamatu kokkuvõtted:
Linda Liivamägi – “Õppe-kasvatustöö SÜGis 1995-2005”
Indrek Peil – “Kooli arendustegevusest”
Aado Haandi – “Majandusasjad”
Marika Pärtel – “Sihtasutuse mudel kooli juhtimisel”
Triino Lest, Diana Õun – “Klassiväline tegevus”
Sirje Ess – “Töö lasteaedade ja koolieelikutega”
Sirje Ess, Mari Ausmees, Kristi Aro, Tiiu Haavik – “Välissuhtlusest”

Rahvusvaheliselt põhikooliõpilaste loodusõpetuse olümpiaadilt Indoneesias
jäi meelde

pikk lennusõit (pikim õhusolek 14 tundi) — ajavahe koduga 5 tundi — soe lillevanikutega vastuvõtt — imelühikesed varjud — koidu ja videviku puudumine — lõputu niiske palavus väljas — külmkapiõhk ruumides ja bussides — elu viietärnihotellis — presidendi käepigistus — iga alguse hilinemine umbes pool tundi — väga raskesti mõistetav indonesian english — harjumatult maitsetud või vürtsikad toidud — destilleeritud joogivesi — tihe ajakava nii õpilastel kui juhendajatel — paljude nullidega rahatähed — pealetükkivad suveniirimüüjad — 12 miljoni elanikuga suurlinn — liiklusummikud ja palju mootorrattaid — pisi-pisikesed inimesed — väga erinevad nahavärvitoonid — alati naeratavad näod — islami naiste peakatted — palmid, ahvid, sebrad ja elevandid — medalid — armas jahe Euroopa — kodu.
Indrek Peil

TALVEVAHEAEG LINNALAAGRIS CITYKAS

Sellel talvel esimest korda on 7-14-aastastel põhikoolinoortel võimalus veeta viis vaheaja päeva linnalaagris. Laager algab esmaspäeval (03.01) ja lõpeb reedel (07.01). Sinna vahele jääb viis meeleolukat ja tegusat päeva, mille jooksul jõuame korraldada väljasõidu linnast välja loodusesse, teeme linnateatris draamasporti ning vaatame teiste poolt tehtud filmi. Samuti läheme ujuma Rüütli Veekeskusesse ja bowlingut mängima.
Laagripäevad, mis algavad hommikul kell 11.00 ja lõpevad orienteeruvalt kell 17.00, sisaldavad sooja lõunasööki. Kuressaare Citykas toimub alates 2003. aasta suvest. Samuti on toimunud Kuressaare Citykas kahel sügisvaheajal ja kevadvaheajal. Mujal Eestis on Eesti Pyladese Liit samalaadseid linnalaagreid korraldanud Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
Osavõtutasu on 150 krooni. Ole kiire ja pane nimi kirja, sest kohtade arv on piiratud! Info ja registreerimine telefonil 5698 5022. Vaata lisaks ka internetist www.pylades.ee
Kai Saar, Eesti Pyladese Liit

Maakonna sisekergejõustikumeistrid

11.-12. detsember 2004

Poiste D-klass
Indrek Kabel
     I koht – paigalt kaugushüpe (2.13)
     II koht – topispallivise (10.75)
     III koht – 30 m jooks (5,2)
Paul Kirspuu
     III koht – paigalt kolmikhüpe (5.68)
     III koht – paigalt kaugushüpe (1.92)
Kert Siiner
     II koht – 30 m jooks (5,0)
     III koht – 35 m tõkkejooks (6,7)
     III koht – kõrgushüpe (1.20)

Tüdrukute D-klass
Tiina Ollema
     I koht – paigalt kolmikhüpe (5.89)
Maarja Merisalu
     I koht – 35 m tõkkejooks (6,6)
     III koht – 30 m jooks (5,2)
Eliise Hoogand
     II koht – topispallivise (12.75)
Liisa Truu
     III koht – paigalt kaugushüpe (1.87)
     III-IV koht – kõrgushüpe (1.10)

Poiste C-klass
Priit Järveots
     I koht – 35 m tõkkejooks (6,2)
     III koht – 30 m jooks (4,7)
Mihkel Lember
     II koht – 35 m tõkkejooks (6,4)

Tüdrukute C-klass
Linda Treiel
     I koht – paigalt kolmikhüpe (7.17)
     I koht – 35 m tõkkejooks (6,3)
     I koht – kõrgushüpe (1.60)
Helena Vokk
     I koht – topispallivise (17.50)
     II koht – paigalt kolmikhüpe (6.76)
     II koht – 30 m jooks (4,8)
Teele Treiel
     II koht – paigalt kaugushüpe (2.22)
     II koht – kõrgushüpe (1.50)
Liis Aru
     III koht – topispall (14.25)
Annemarie Randla
     II koht – 35 m tõkkejooks (6,7)
     III koht – 30 m jooks (4,8)

Tüdrukute B-klass
Jaanika Põld
     I koht – paigalt kaugushüpe (2.31)
     II koht – 30 m jooks (4,7)
     III koht – paigalt kolmikhüpe (6.49)
Kristi Sepp
     II koht – paigalt kaugushüpe (2.28)
Kadri Pulk
     III-IV koht – kõrgushüpe (1.40)

Poiste B-klass
Sander Sooäär
     I koht – 30 m jooks (4,3)
     II koht – paigalt kolmikhüpe (7.99)
Jaanus Paljak
     III koht – paigalt kaugushüpe (2.58)
Kaarel Kruusmägi
     III koht – kõrgushüpe (1.65)

Tüdrukute A-klass
Andra Mesila
     II koht – topispallivise (13.75)
Gabriela Laanet
     II koht – 35 m tõkkejooks (6,2)
     II koht – 30 m jooks (4,9)
Judith Usin
     II koht – kõrgushüpe (1.40)
Merle Tuuling
     III koht – paigalt kaugushüpe (2.25)
     III koht – 30 m jooks (5,0)
     III koht – kõrgushüpe (1.40)

Poiste A-klass
Mikk Tasa
     I koht – 35 m tõkkejooks (5,4)
     II koht – paigalt kolmikhüpe (8.48)
     III koht – 30 m jooks (4,2)
Indro Mäe
     I koht – paigalt kaugushüpe (2.75)
Andri Põrk
     III koht – paigalt kolmikhüpe (8.41)
Talis Kirs
     II koht – 30 m jooks (4.20)
Martin Kuuskmäe
     III koht – topispallivise (16.00)

Virge Treiel, Aime Metsmaa

ÜHENDAME JÕUD EHK PARAS ANNUS TEADMATUST

Kooli üks toredamaid tunde on teadagi vahetund. Tihti kipub see aga kiiresti mööduma ja tegevusetuse tähe all. Kohusetundlikumad õpilased kordavad järgmiseks tunniks, kuid veerandi lõpp on tulemas ja suuremad pingutused peaksid olema juba möödas.
Ühel kolmapäeval otsustati läbi viia eksperiment, et näha, kuidas reageerivad õpilased kummalisele tegevusele koridoris. Kolm eestvedajat (nimesid mainimata) võtsid üksteisel kätest kinni ja hakkasid liikuma piki neljandat korrust allapoole. Algul oli plaan teha seda kõike tasasel sammul ja kurbade nägudega, kuid seda tingimust ei suudetud täita ja meie lohisev ahel muutus hoopiski rõõmsaks Balti ketiks. Eesmärgiks oligi moodustada võimalikult pikk õpilasjada, seega oli igal keti lülil kirjutamata kohustus üles kutsuda koridoride peal igavlevaid õpilasi ühinema.
Enamik vahetunni nautijad vaatas kõike seda kahtleva pilguga pealt, julgemad ühinesid ootusärevate nägudega. Küsisid ja uurisid, et mis värk toimub ja kuhu tee viib. See aga ei olnudki mingi aukõnnak saabuvale jõuluvanale ega jalutuskäik Päkapikumaale, vaid lihtne meeliühendav harjutus, mis koolipere kaasa haaras. Samuti arendas see rütmitaju ning järjekorras seismise oskust.
Eksperimenti sooritati kahel vahetunnil, esimene neist oli edukam, sest koos oli umbes kolmekümne-isiksuseline lastekee. Teine toimus aga päeva lõpu poole, see jäi väiksearvuliseks. Võib-olla oli asi ka selles, et üks pikk matk mööda koolimaja oli juba seljataga ning õpilased väsinud.
Kõige osavõtlikumaks osutusid teise korruse asunikud, nimelt siis algklasside õpilased. Nad liikusid rõõmsalt suurematega kaasa ja ega neljandale korruselegi neid iga päev ei lasta. Esimesel korrusel liitus meiega keti ainuke õpetaja Aime Metsmaa, kelle me rivis kõndimisega spordisaali saatsime. Koos on alati lõbusam minna!!!
Sina, kes sa seda loed, tea, et sind vajatakse järgmistes eksperimentides, nii et hoia silmad ja kõrvad lahti! Igal ketil on oma nõrgemad ja tugevamad lülid, kuid meie sind välja ei hääleta…
ED

2b klassi lood

Meid on 24 õpilast ja veel
2 täiskasvanut. Järelikult on meid 26. Meile meeldib koolis käia. Siin on nii kodune ja armas. Eriti vahvad on vahetunnid, sest siis võib ülemeelikuks muutuda. Loomulikult on siis kisa ja kära palju. Me jookseme, hüppame, mängime “kotti”. Kui ära väsime, ajame veidi juttu.

Me õpime ikka ka. Lemmiktundideks on religiooni-, loodus- ja kunstiõpetus. Mõnele ei meeldi matemaatika, seal peab kangesti palju kirjutama. Sporti meeldib teha. Meie Ivar on võitnud 2 aastat järjest tänavajooksu. Usinasti käime treeningutel.

Meie klassile meeldivad kõige rohkem klassiõhtud ja spordivõistlused. Eriti on meie klassi õpilastel vedanud pinginaabritega - kõik on targad, toredad ja tublid.

Suureks saades hakkame laevu juhtima, dinosauruste luid otsima või lihtsalt teadust tegema.