15.november 2004
Number 75
E, 15.11 10.45 klassivanemate koosolekud
15.00 lasteaiaõpetajate ümarlaud algklasside ainekomisjoniga
19.00 hoolekogu koosolek
T, 16.11 16.00 PK kadri-mardi turniir
18.00 õpilasesinduse koosolek
K, 17.11 12.00 Karupoeg Puhh 3.-4. klassidele
14.00 direktsiooni koosolek 109
15.30 klassijuhatajate nõupidamine
19.00 Viljandi Nukuteatri kogupere- etendus Karupoeg Puhh
N, 18.11 16.00 põhikooli kooli TOP
R, 19.11 12.00 võõrkeelte ainekonisjoni väljasõit Orisaare Gümnaasiumisse
L, 20.11 informaatikaolümpiaadi koolivoor
Sisekontroll: esimest aastat meie koolis töötavate õpetajate kohanemine uue kooliga
T, 16.11 L. Poopuu USA presidendivalimistest
K, 17.11 R. Mustis Mis meelel, see keelel
N, 18.11 Direktsiooni info
R, 19.11 M. Uustulnd Paikuse Põhikool
E, 22.11 V. Aro Miks mehed surevad varem kui naised
T, 23.11 A. Kallaste Loovtöödest
Neljapäeval, 11. novembril toimus taas mälumäng. Teise vooru teemaks oli maailm ning tulemused jagunesid järgmiselt:
I koht - 12c (12p)
II koht - 10b (10p)
III koht - 11b (9p)
IV koht - 10a (8p)
V-VII koht - 10c, 11a, 12b (7p)
VIII koht - 11c (5p)
Aitäh kõigile osalejatele ning Dianale ja Kristale, kes mälumängu läbi viisid. Kohtumiseni III voorus
3. detsembril, kui teemaks on kuulsused.
Triino
Diana Õuna, Triino Lesta, Viire Porsi, Marina Mäetalu, Ruta Kelti, Maie Uustulndi, Alli Kallastet, Margit Mägi, Irena Sinki, Kersti Truverki, Andreas Noort, Mari Ausmeest ja emasid Virve Merisalu ning Mare Dolgit väga toreda isadepäeva ürituse korraldamise eest, samuti söökla personali kaasaaitamise eest
Kõiki isasid, kes isadepäeva eelõhtul leidsid aega tulla meie kooli koos lastega lustima
Mia Randa, Diana Õuna, Triino Lesta, Ülle Mägi, Aado Haandit, Indrek Peili, Kunnar Sinki, Mari Ausmeest “Tuleviku kompassil” esinemise eest
Eelregistreerimine A. Metsmaale 19. novembrini.
Tänavu 9 kuuga on pimedas hukkunud 13 jalakäijat, neist 8 maanteel. Kellelgi neist polnud helkurit …
Liikluseeskirja järgi peab jalakäija halva nähtavuse korral või pimedal ajal liikudes kasutama HELKURIT.
Helkurit kandes ei tee Sa head mitte ainult endale, vaid ka oma kaaskodanikele – autojuhtidele, kes jalakäijat märgates hoo maha võtavad ja liiklusõnnetust väldivad. Helkuri kandmist kontrollib ka politsei. Seaduse järgi saab helkuri mittekandjaid isegi trahvida. Vabandusega, et ma ei teadnud, olukorrast välja ei rabele, sest seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest.
OLE NÄHTAV!
HELKURIGA ON PIMEDAS JULGEM!
SÜG-I KOOLI TOP 2004
Juhend 5.- 9. klassidele
TOIMUMISE AEG: 18. november kell 16.00
TOIMUMISE KOHT: aula
On jälle kooli TOPi aeg. Kooli TOP on klassidevaheline võistlusmäng 5.-9. klasside õpilastele. Klassi võistkonna suurus on kuni 20 õpilast. Erinevaid ülesandeid täitvad õpilased kattuda ei saa, sest ülesanded antakse kätte samaaegselt. Võisteldakse kahel alal:
AINETE TEATEJOOKS:
Igast klassist osaleb 9-liikmeline võistkond.
Võistlus saab alguse aulast. Iga klassi 1 õpilane sooritab paberkuuliga täpsusviske paberikorvi, korrates seda tegevust seni, kuni kuul on korvis. Seejärel võib klass alustada ainete teatejooksu.
Ained on järgmised: eesti keel, kirjandus, matemaatika, inglise keel, loodus/bioloogia, ajalugu, muusika.
Klass määrab iga õppeaine küsimustele vastama
1 õpilase, st kokku 7 õpilast. Õppeainete küsimused on vastavates klassiruumides. Ruumid teatatakse vahetult enne starti. Olles oma küsimused ära vastanud, jookseb õpilane aulasse, kus toimub “teatepulga” vahetus ja teele saab asuda järgmine õpilane järgmist õppeainet vastama.
Kõik vahetused on aulas. Iga vale vastus lisab lõpp-ajale 30 trahvisekundit.
Kui kõik ained on klassil vastatud, pannakse aeg kinni. Nüüd peab igast klassist 1 õpilane hüppenööriga hüppama 1 minuti jooksul võimalikult palju kordi, sest hüpete arv teisendatakse sekunditeks ja arvestatakse üldajast maha.
LOOMINGULINE ÜLESANNE: iga klass võtab mängu kaasa kohvri, milles on 7 suvalist asja. Kohvril on ka klassi number. Peale teatevõistluse algust loositakse kohapeal kohvrid ja 30 minuti jooksul tuleb klassil ette valmistada üks loominguline ülesanne. Milline täpselt, selgub kohapeal.
Jõudu ettevalmistamisel ja kohtumiseni võistluspäeval!
Õpilasesindus
Laupäeval, 13. novembril toimus Kultuurikeskuses noorte infomess “Tuleviku kompass”. Ka meie kool võttis messist osa ning seda päris edukalt. Meie kooli reklaamboksis oli külastajatel võimalik vaadata filmi kooli traditsioonidest ja jälgida PowerPoint-esitlust tegemistest koolis. Veel sai lasta oma näolappi pildistada kelmikate nukkude kehadega ja kooli mütsidega ning samuti sooritada testi, millisesse klassi tulevane õpilane kõige paremini sobib.
Boksis vastasid uudishimulike küsimustele õpilasesinduse liikmed – Karin Õun, Krista Tiit, Kaarel Väer, Liis Vanem, Liis Suluste, Kätlin Vesiaid.
Eriline tänu kuulub Mikk Saarelale, kes oli alati õigel ajal õiges kohas ja andis endast kõik meie kooli boksi töö õnnestumisele.
Kool esines ka omapoolse lavašõuga, mis pealtvaatajatele suurt rõõmu valmistas. Üles astusid 11a, 11b ja 10c klassid oma taidlusülevaatusel osalenud tantsudega, 7a klassi tüdrukud fantastilise popurriiga ning
10. klasside neidude ansambel ja Varsakabi. Suur tänu teile kõigile!
Veel olid taolise suurürituse korraldamisel oma nõu ja jõuga messi turvameestena
(-naistena) abiks meie kooli õpilased: Reet Sillavee, Merily Uibo, Maret Ansperi, Helena Vokk, Maarja-Linda Põld, Kaisa Kopliste, Kädi Ristkok, Kristiina Mehik, Laura Tilk, Triinu Tootmaa, Raido Soom, Sigrid Tammeleht ja Ivika Palu. Lavatagust elu aitas koordineerida Viljar Sepp.
Suur tänu teile kõigile, kes messi õnnestumisele kaasa aitasid ning kohtumiseni järgmisel aastal!
Huvijuhid
28. juulil 2003 pakkis meie kooli praegune üheteistkümnendik Triinu Tootmaa oma reisikohvrid ja oli valmis oma ammust unistust täide viima. Nimelt suundus ta otseteed Ameerika pöörasesse ellu. Oma muljeid oli ta lahkelt nõus meiega jagama.
Mõte Ameerikasse õppima minna ja sealset tõelist elu näha oli Triinul juba väga ammu, umbes 4-5 aastat tagasi. See on näide sellest, et ka kõige võimatumana näiv soov võib ühel päeval teoks saada, kui vaid piisavalt tahta. Uue Maailma pinnale astudes valdasid teda väga ootusärevad tunded. Ameerika lipp lehvis täies hiilguses ja seal oli tõeliselt palav.
Täpsemalt elas Triinu Texases, Dallasest 20 minuti kaugusel Highland Village’is. Ta õppis suures koolis nimega Marcus Highschool, kus õpilasi kokku oli u 2700. Ja kogu see rahvahulk käis 9.–12. klassis. Seega olid kõik peaaegu temaealised. Koolis oli ka palju teisi vahetusõpilasi ning Triinu võeti väga hästi vastu. Kuu ajaga oli tal juba palju häid sõpru ja tutvusi sugenenud.
Triinu uus perekond oli viimase peal. Seal olles sai tüdruk endale uue ema, isa ja õe. Juba paari nädalaga tundis Triinu ennast tõelise perekonnaliikmena. Teda võeti hästi omaks ja tema üle tehti heatahtlikke nalju, mis muutis olukorra veelgi kodusemaks.
Õppeprogramm oli jaotatud kaheks poolaastaks ning mõlemas sai valida neli ainet. Triinu valis endale tennise, tantsimise, inglise keele, keemia ja business management and computers erialad. Iga koolitund kestis kokku 1,5 h. Päevaplaan oli suhteliselt tihe: hommikul ärkas ta poole kaheksa ajal ja läks kooli koos oma Ameerika õega, kelle sõidustiil talle igal hommikul väikese šoki põhjustas. Nimelt ei jõudnud õde endale kodus make up’i peale panna ja tegi seda
rooli taga. Kuna enamik rahvast sõitis sinna kooli autoga, tekkisid ummikud ja nii mõnelgi korral oleks meikimisega hõivatud õde ees olevale autole äärepealt sisse sõitnud. Õnneks seda siiski ei juhtunud. Umbes poole viie ajal jõudis Triinu koolist koju. Kuue ajal oli õhtusöök ning peale seda mindi sõpradega välja. Vaba aega sisustatigi üksteisel külas käimisega. Mängiti piljardit ja ujuti basseinis. Nalja tehti ka sellega, et käidi sõprade autosid sodimas, mis Triinu jutu põhjal ei tundunud just kõige suurem kuritegu. Metsas käidi ka paintball’i mängimas. Tegevust jätkus alati! Õhtul pidi tavaliselt kodus tagasi olema kell kümme, ent kui koolipäeva ei järgnenud, võis väljas olla keskööni.
Koolis suuremaid üritusi ei toimunud, küll aga korraldati spordivõistlusi, mis olid väga populaarsed ning kaasaelajaid oli rohkesti. Õpetajad ja õpilased said omavahel väga hästi läbi. Suheldi vabamalt, kuigi distsipliin oli range. Tundi hilinemised tõid endaga kaasa koolipäeva pikenemise.
Kõige rohkem üllatas Triinut Ameerika ühiskonna puhul see, kui palju nad kõike materiaalset raiskavad, näiteks toitu. See oli talle väga vastumeelne. Inimesed olid majanduslikult väga hästi kindlustatud, seepärast olid nad õnnelikumad ega vingunud kuigi palju oma varandusliku seisu üle. Ameeriklased arvasid, et nad teavad Eesti kohta enamjaolt kõike: me kütime metsloomi, sööme naereid ja meil puudub elekter. See aga oli muidugi naljaga pooleks öeldud. Triinu aga selgitas neile tõelist olukorda.
Ameerikat avastades kohtas ta kogemata ka paari eestlast, kes elasid Kanadas. Pikemalt ta nendega juttu ei rääkinud, kuid sellegipoolest oli tore tunda kaasmaalaste lähedust.
Ameerikas, tuntud staaride maal, arvas Triinugi, et mõnda kuulsust ikka nägi, nad olid aga varjunud suurte prillide taha ja seepärast ei hakanud ta neid lähemalt uurima.
Koduigatsus oli peaaegu olematu nähtus. Ainult esimene nädal oli veidikene raske nagu iga algus ikka. Puudust ei pidanud ta eriti millestki tundma, kui välja arvata kallis perekond ja siinsed sõbrad. Küll aga hakkasid pikapeale vastu Ameerika liiga rasvased toidud ning kangesti oleks tahtnud süüa eesti roogasid.
Tulevikus plaanib Triinu kindlasti Ameerikasse tagasi minna. Mida lähemale jõudis lahkumispäev, seda enam oleks ta tahtnud sealsest kümne küünega kinni hoida. Kui peaks võimalus avanema, soovitab ta ka kõikidel teistel, kellel tahtmine kuhugi mujale õppima minna, kindlasti juhust kasutada ja selle jaoks vaeva näha, sest see tasub end mitmekordselt ära!!!
Dagni ja Ethel
toimus eelmisel nädalal loeng doktor Viigi Viililt. Kuulsime sissejuhatavalt tervise hoidmisest ja saime kogeda mõningaid uskumatuid asju, kuidas meid ümbritsev infoväli võib mõjutada meie lihaste tegevust ja koordinatsiooni.
Vanemate vastukajad loengule olid:
- pani mõne asja üle uuesti järele mõtlema, meelde jäi see, et mõtlemine mõjutab palju;
-edaspidi tahaks rohkem praktilisi soovitusi, kuidas iseendaga ja oma perega paremini toime tulla, lähedastega rahul olla;
- loeng pakkus täieliku üllatuse! Olen edaspidi kindlasti kohal.
Vastavalt vanemate soovidele puudutame edaspidi teemasid inimestevahelistest suhetest, teismeliste tujudest, laste jonnimistest, pingete maandamisest, enesetunde tõstmisest jm olulisest. Kohtumiseni jätkuloengutel alates uue aasta jaanuarist!
Sirje Ess, koolitusjuht
Äsja vastu võetud Tartu Ülikooli vastuvõtueeskiri sisaldab mitut olulist muutust:
1. 2005. aastal saab kandideerida korraga ühe (mitte kahe, nagu seni) eriala (ehk õppekava) riigieelarvelisele (e. tasuta) ja riigieelarvevälisele (e. tasulisele) õppekohale. Seega kaob esimene ja teine eelistus ning valikut on võimalik muuta ainult selliselt, et dokumentide vastuvõtu perioodil võetakse paberid seniselt erialalt välja ja antakse teisele erialale.
2. Kõikide teaduskondade erialadele, välja arvatud arstiteaduskond, bioloogia- geograafiateaduskond ja sotsiaalteaduskond, võetakse kandidaadid vastu lävendi alusel. Lävend on sisseastumiseks vajalik minimaalne punktisumma (teatud protsent võimalikust maksimaalselt punktisummast), mis on erialati erinev ja kalkuleeritakse konkreetse eriala riigi- ja sisseastumiseksamite tulemuste põhjal. Lähiajal pannakse Tartu Ülikooli kodulehe teema “Sisseastumine” juurde üles lävendikalkulaator. Näiteks õigusteaduskkonnas saavad hakata õppima kõik need, kelle tulemused moodustavad vähemalt 91,3 % 100st, majandusteaduskonnas on lävend 87,0, eesti ja soome ugri keeleteaduses 75,0, keskkonnatehnoloogias 75,0 jne. Riigieelarve-välistele kohtadele on madalamad lävendid.
3. Arstiteaduskonnas toimub vastuvõtt paremus-järjestuse (pingerea) alusel bioloogia, keemia, emakeele kirjandi ja võõrkeele riigieksami tulemuste põhjal (kõik tulemused on võrdse kaaluga).
4. Bioloogia-geograafiateaduskonda astujad valivad 2 riigieksami tulemused (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, matemaatika); lisaks lähevad arvesse kirjand ja võõrkeel. Suurema osakaaluga on esimesed kaks tulemust. Riigieelarvevälistele kohtadele kandideerijad võetakse vastu, kui nad ületavad lävendi 55.
5. Sotsiaalteaduskonda astujad sooritavad kirjaliku akadeemilise testi ja sellest järgmisse vooru pääsenud suulise ja/või kirjaliku erialakatse. Arvestatakse ka kirjandi ja võõrkeele riigieksami tulemusi (kumbki annab 100st võimalikust kuni 10 punkti).
Lisateavet leiate TÜ veebilehelt http://www.ut.ee , ülikooli Saaremaa esindusest Pargi 5a (avatud K, N 10-12, R 10-12, 13-15), e-post ut@tt.ee ja koolist.
Riia Nelis, Tartu Ülikooli esindaja Saaremaal