03.mai 2004
Number 63
T, 04.05 11.00 ajaloo riigieksam ruumides 220, 410, 411
15.00 spordipäev Kuressaare Põhikooli staadionil (5a, 5b T+ P; 6a, 6b T; 7a, 7b T)
18.30 koosolek sügisel I klassi tulevate laste vanematele auditooriumis
K, 05.05 14.00 direktsiooni koosolek
15.00 juhtkonna koosolek
15.00 spordipäev põhikooli staadionil (8a, 8b T; 9a, 9b T)
N, 06.05 15.45 neidude korvpallivõistlus SÜG – OG (Orissaare Gümnaasiumis)
L, 08.05 11.00 inglise keele riigieksam
Sisekontroll: töökava ja tegelikkus
Inge Vahterit, Liisi Leisi ja Ülle Soomi uurimistööde suurepärase juhendamise eest
Virve Lõbusat, Väino Paju, Ülle Mägi ja kõiki algklasside õpetajaid toreda õpilastööde näituse eest
Sirje Kreismani, Rita Ilvest, Mari Ausmeest, Riina Oeselga, Liis Ojasaart, Kersti Truverki, Tiiu Haavikut, Pilvi Karu, Andreas Noort ja kõiki esinejaid suurepärase kevadkontserdi eest
Triino Lesta, Diana Õuna ja kõiki tublisid köögi töötajaid direktsiooni vastuvõtu korraldamise eest
Ruta Kelti, Riina Oeselga, Eve Rahnikut maakonna algklasside taidluspäeval osalemise eest
õnnitleb kõiki emasid oma lauludega pühapäeval, 9. mail emadepäevakontserdil “Estonia” kontserdisaalis.
Kontserdi kannab üle ETV kell 12.00.
1. ERKI METSANURK, 11c – 54 punkti
informaatika MK – I, VAB – 10. koht
füüsika MK – I koht
keemia MK – I koht
matemaatika MK – II koht
lingvistika MK – II koht
bioloogia MK – 4.-5. koht
2. EVA TOOM, 10b – 50 punkti
bioloogia MK – I, VAB – I
matemaatika MK – I, VAB – 9. koht
keemia MK – I, VAB – 11. koht
3. MARGIT OOL, 9b – 47 punkti
keemia MK –I, VAB – I
bioloogia MK – I, VAB – 4. koht
matemaatika MK – III, VAB 16.-18
4. KRISTA TAKKIS, 12b – 43 punkti
bioloogia MK – I, VAB – I
rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi
meeskonna liige
5. LIISI LEIS, 11b – 42 punkti
bioloogia MK – I, VAB – I
eesti keel MK – III
rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi
meeskonna varuliige
6. MARILIIS MEHIK, 10b – 36 punkti
üleriigilise keskkonnakonverentsi
uurimistööde I koht
bioloogia MK – IV, VAB – III koht
keemia MK – II koht
matemaatika MK – III koht
7. ANNIKA SOOM, 6b – 35 punkti
üleriigilise keskkonnakonverentsi
uurimistööde I koht
bioloogia MK - II koht, VAB – I koht
ajalugu MK – 5. koht
8.-9. KALVI NÕU, 11c – 32 punkti
matemaatika MK – I, VAB – 23. koht
füüsika MK – II koht
informaatika Mk II, VAB – 19. koht
keemia MK – 5. koht
8.-9. BRIT PAVELSON, 11c – 32 punkti
lingvistika MK – I; eesti keel MK – II
keemia MK – II; matemaatika MK – III
10. MARJU KAPS, 7a – 27 punkti
bioloogia MK – I, VAB – II
geograafia MK – 3.-4.;
ajalugu MK – 7.-8.koht;
matemaatika MK – 10. koht
1. Liisa Saaremäel, 5a – 118 p
2. Maret Ansperi, 6a – 97 p
3. Reet Sillavee, 7b – 88 p
4. Ott Rosenfeld, 9a – 83 p
5. Rait Kivi, 12c – 64 p
6. Mehis Vipp, 11c – 60 p
7.-8. Erle Uus, 11c – 53 p
Tauno Salumaa, 11c
9.-17. Lagle Heinmaa, 10a – 51 p
Merli Kalm, 11b
Anni Jasmin, 11b
Karin Sepp, 11c
Annika Kruuse, 11c
Kristi Teras, 12a
Joonas Rõõm, 10a
Raido Soom, 10a
Mario Pajuste, 12c
18.-19. Liisi Räim, 6a – 50 p
Marili Pärtel, 9a
1. Kaarel Kruusmägi, 9a – 264 p
2. Linda Treiel, 6b – 174 p
3. Krista Vahter, 9b – 140 p
4. Kersten Vanem, 6a – 132 p
5. Sander Sooäär, 7a – 85 p
6. Teele Treiel, 5b – 72 p
7. Kaarli Haandi, 11c – 70 p
8. Mihkel Mölder, 7b – 62 p
9. Kadri Pulk, 6b – 61 p
10. Andra Mesila, 10c – 57 p
võttis sellel aastal meie koolist osa 52 õpilast 80 tööga, milleks olid joonistused ja kirjatööd. Sellel aastal oli teemaks “Tule võlu, tule valu”.
Saaremaa Päästeteenistus valis välja maakonna parimad tööd, mis saadeti Tallinna üleriigilisele võistlusele. Meie kooli õpilaste töödest valiti välja Maret Ansperi (6a klass) kaks joonistust ja üks Madli Kapsi (6b) joonistus. Tore on see, et Mareti töö valiti ka vabariigis parimaks ja autor on kutsutud Tallinnasse parimate tööde autorite vastuvõtule. Palju õnne!
Ülle Mägi
Laupäeval, 1. mail toimus Kuressaare Linnateatris maakonna Laululind 2004 lõppvõistlus. Meie kooli õpilastest astusid seal üles Taavi ja Tanel Aeg, Deiri Osmaljan, Britta Virves, Kaisa Kopliste, Annika Väälma. Oma vanusegrupi võitjateks osutusid: Tanel Aeg, Kaisa Kopliste ja Annika Väälma.
Kõik olid tublid, aga eriti õnne võitjatele!
Mari Ausmees
26.-27. aprillil toimus Tallinnas üleriigiline keskkonnakonverents, kus osales 4 meie õpilast:
- Lauri Leis (5b) – “Loomade hukkumisest teedel. Ühe siilipere lugu”;
- Annika Soom (6b) – “Vihmausside tähtsusest orgaanilise aine lagundamisel ja vermikomposti läbiviimisel”;
- Helean Täht (9b) – “Kiviaia floora”;
-Mariliis Mehik (10b) – “Ohtlike karuputkede sissetoomisest ja levikust Saaremaal”.
Kõik meie õpilased said oma vanusegrupis I koha. Lauri tööd aitas juhendada ka õde Liisi Leis 11b klassist ja Annikat abistas ema Ülle Soom. Suur tänu Kunnar Singile igakülgse arvutialase abi eest!
Inge Vahter, Mart Mölder
Ühel aprillikuu kolmapäeval organiseeris meie õpetaja õppesõidu Tallinna, kus külastasime kõigepealt Riigikogu. Et pääseda Toompea lossi, pidime läbima turvavärava, samuti näitama õpilaspiletit või passi. Mõnel lapsel piiksuski turvavärav, sest ta oli mobiili või võtme taskusse unustanud.
Meid võttis vastu riigikogu liige Imre Sooäär, kes on ka meie kooli hümni autor. Meile näidati raamatukogu, RP fraktsiooni töötuba, istungite saali, valget saali ja e-tuba. Veel kohtusime riigikogu spiikri Ene Ergmaaga, kes andis meile ka kommi.
Kõige huvitavam oli e-toas, kus saime ise arvutite taga riigikogu istungit mängida. Arvutitel ei olnud klaviatuuri, vaid neid pidi näpuga ekraanil toksima. Meie klass tõstis üles probleemi, miks on koolivaheaeg nii lühike. Tehti erinevaid ettepanekuid ja lõpuks jäi hääletamistulemuseks kõikide koolivaheaegade pikkuseks neli nädalat. See tegi kõigile palju nalja.
Peale Riigikogu sõime McDonald’s-is hamburgereid. Sealt läksime edasi tervishoiumuuseumi, kus oli väga huvitav. Tegime katseid ja meile tutvustati hiigelrakku ja klaasinimest. Samuti sai proovida, kui raske on raseda inimese kõht. Tagasiteel koju peatusime Laagri Maksimarketis. Oli huvitav ja lõbus reis.
3b klassi nimel Carmen Pajussaar, Kerli Teras ja Karmel Pea
Igas koolis käib kindlasti paar last, kelle ema või isa on samas õppeasutuses targemal ja tähtsamal ametikohal. Kõik koolipäevad mööduvad õpetajast emal (isal) oma lapsukesega ühes hoones, sama katuse all. Kuidas mõjub see pedagoogile, lapsele endale ja mida sosistavad kaasõpilaste keeled?
Kujunevad väljavaated ja arvamus
Öeldakse, et käitudes tuleb jääda iseendaks. Selle alusel kujuneb kaasinimese arvamus vastavalt sellele, milline sa tegelikult oled. Kuid tavaliselt paljastub inimese tõeline olemus alles aja möödudes ja sellest aimu saamiseks ei piisa vaid kolmest koos veedetud õhtust ja teadasaamisest, millega ema-isa tegelevad. On asju, mis määravad, ja asju, mis ei tohiks mängida rolli.
Eelarvamused
Kuid kas õpetaja lapsel, kes tuleb samasse kooli, kus tema ema õpetajaks on, pole mõningad miinused või hoopis plussid juba iseenesest kirjas? Halvema variandi puhul tuleb tõestada klassikaaslastele, et ema amet ei mängi tema saatuses mingit rolli. Ikka noritakse, et noo, kas emme tegi kodutöö ära, või nii möödaminnes süüdistatakse, et küll mõnel ikka veab, tead juba ette, mis kontrolltöösse tuleb. Parem variant on siis, kui sellist ametialaselt tulenevat klassifitseeringut mõistlike kaasõpilaste poolt ei tunnistata. Siiski mõni kavalam seltsiline võib isehakanult külje alla pugeda ja üleöö “sõbraks” hakata, sest õpetaja lapsel on nii-öelda tutvused sees. Taolist ebaeetilist suhet ei tohiks aga võtta kui tõelist ja ehtsat, sest nn. uue sõbra tegelike kavatsuste paljastumisel on tagajärjed valusad. Muidugi võib aja möödudes ja üksteist tundma õppides sellest ka midagi ilusamat kujuneda, formaalselt oli see aga ikkagi “teise arvelt kasu lõikamise” soovist ajendatud sõprussuhe.
Rangem kord või parem hinne?
On levinud ka omamoodi müüdid, et ema paneb oma lapsele paremaid hindeid, kuid vastukaaluks sellele ka see, et oma lapse vastu on õpetaja rangem. Kindlasti peab see õpetaja siis oma töös veidike tähele-
panelikum olema oma lapse poole pöördumistes ja temaga käitumisel. Seaduse silme ees peavad kõik võrdsed olema. Võõrastel lastel ei tohi tekkida tunnet, et oma võsukesega õpetajal kuidagi teine tasand on. Kodu ja kool pole üks.
Meie koolis
SÜGi õpilane, kelle ema on samas koolis õpetaja rollis, nõustus oma kogemusi jagama. Ta rääkis, et ta teab alati teiste hindeid varem juba ette, kui ema on kodus töid parandanud, kuid sellist asja küll pole, et ema jagab otseseid näpunäiteid selle kohta, mis kontrolltöösse tuleb. Palju halvem on aga see, et kui ta teistes ainetundides lollusi teeb, kannavad ema kolleegid selle kõik ette. Õnneks pole suuremaid pahandusi sellest veel tulnud. “Ega see ei tähenda, et kui mu ema annab x ainet, siis mul on selle õppeainega alati kõik maksimaalselt hästi ja hinne ‘5’. Ma õpin ikka omal tasemel ja kõik on korras,” räägib ta. Tema jutust võib aru saada, et olukord on kontrolli all ja probleeme pole.
Üks õpetajast ema räägib aga, et tema on täheldanud, et lapsele pannakse vahel ülekohtuseid hindeid. Millest see tulla võib? Arvatakse, et kui on õpetaja laps, siis võib temalt ka rohkem nõuda ja kuskilt võetakse julgus teda ebavõrdsemalt kohelda. Igatahes mõtlemapanevad õigused siis nendel õpetajatel. Samas on lihtne oma võsukese hinnetel kontrolli peal hoida ja ka söögiraha saab hõlpsasti tasuda. Kui on tekkinud mingeid probleeme, saab kohe kellegi poole ilma suurema vaevata pöörduda ja asi aetakse korda. Ja lapsel on lihtsam, kui midagi vaja.
Võib tekkida tunne, et kui õpetaja või tema aine on populaarne, siis on ka lapse elu lillelisem. Aga ka vastupidine variant on võimalik.
Kus tekivad erinevused?
Õpilastel on väga raske võtta õpetajat kui inimest tavaelus, sest automaatselt seostub temaga ikka kas tema õpetatav ebameeldiv aine või siis mitterahuldav hinne. Kuid õpetaja lapsel ei ole nendes tekkivates emotsioonides küll mingit osa, sest vaevalt et tema süüdi on, kui sa näiteks keemiat nii hästi ei valda Ta on tavaline klassiõde/klassivend, kellel nagu kõigil teistel õpilastelgi on vahel rasked ja vahel lihtsad ajad (õppetöös). Kus seisneb erinevus näiteks müüja ja õpetaja lapse vahel, kui silmas pidada ameteid. Mõlemad palgalised elukutsed. Ja lapse tööks on koolis käia, olgu ema kas poes leti taga või klassis tahvli ees. Lõppkokkuvõtteks teeb sama välja.
Erinevatest suhetest (õpetaja, tema lapse ja kaasõpilaste vahel) õigele arusaamisele jõudmiseks pole vaja muud kui normaalset mõistvat suhtumist.
Ethel ja Triin
-Meie klassis õpib 33 Eesti Vabariigi (mis nüüd on Euroopa Liidus) kodanikku.
-Meie klassijuhataja on tolerantne ja sümpaatne persoon, kellele miskipärast just võõrsõnad ja komad väga hingelähedased on … Üldiselt on tal ainult üks miinus, nimelt see, et ta ei oska üle kahe minuti vihastada. =)
- Meie klassi koosseis on väga varieeruv: meil on kõige suurem ja kõige pisem õpilane lennu arvestuses; meil on kõige painduvamad võimlejad; meil on kõige nutikam bioloog; meil on üks, kes kunagi ei maksa, ja üks, kellele lihtsalt ei meeldi igasugused üritused; meil on ka kõige näljasem õpilane.
- Meie klass on juba 10. klassist peale väga kokku hoidnud, me ei ole küll suurimad tuupurid, aga me vähemalt organiseerime lahedaid klassiväliseid üritusi, et koos aega viita.
-Kahju, et nüüd juba kool läbi saab, nii vahvat ja ühtset klassi ei pruugi enam kusagilt leida. Kahju lahkuda siit koolist. =(
-Laisad oleme, aga selle eest positiivse ellusuhtumisega ja veame end kuidagi elus läbi.
-Meie loomulik kadu on kolme aasta jooksul ainult 3 inimest!!! { by Terz }
- Ühtsuses peitub võlujõud (Kuldne nelik) {by Otsa}
- Meile ei meeldi eriti SÜGi sise-eeskirjad.
-Õpetajad on väitnud, et meie klassile on kohe väga meeldiv tundi anda.
-Puudumistest me ei räägi... ; )