SÜG-Press

19.aprill 2004

Number 61

Sel nädalal, 19.-25.aprill

E, 19.04 10.45 klassivanemate koosolekud
                19.00 hoolekogu koosolek
T, 20.04            uurimistööde esitamise tähtaeg
                10.00 11c kl eesti keele maakondlik tasemetööö
                11.00 11b, 11a kl eesti keele maakondlik tasemetöö
                16.30 õpilasesinduse koosolek
K, 21.04 14.00 direktsiooni koosolek 109
                15.00 klassijuhatajate nõupidamine
N, 22.04 15.30 korvpallivõistlus SÜG-OG
                16.00 põhikooli rekordite püstitamine
R, 23.04 12.00 maakonna algkl õpioskuste olümpiaad
L, 24.04 10.00 Jukukool (loodusained)
                12.00 Eesti MV turniiribridzis
P, 25.04            Eesti MV turniiribridzis
Sisekontroll: ettevalmistus eksameiks

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

T, 20.04 M. Pärtel             2004. a eelarvest
K, 21.04 L. Liivamägi      Tuulikukonverents; läbivad teemad KÕKi üldosas
N, 22.04                             Direktsiooni info
R, 23.04 T. Lest, D. Õun Kooli kevadpäevad
E, 26.04 M. Soomere      Egiptuse koolisüsteemist
T, 27.04 I. Sink                 Arvutiõpetusest algklassides

Juhtkond tänab

Tiiu Haavikut võimlemisrühmade eduka ette-valmistamise eest tantsupeo võimlemisrühmade ülevaatuseks
Sirje Kreismani ja Rita Ilvest õpilaste väga hea ettevalmistamise eest Liivi konkursiks

Koolisöökla annab teada

Söögipäevade arv maikuus

1.-2. kl 3.-28. maini 20 päeva
3. kl 3.-25. maini 17 päeva
4.-5. kl 3.-20. maini 14 päeva
6.-8. kl 3.-14. maini 10 päeva
9. kl 3.-26. maini 18 päeva
10.-11. kl 3.-14. maini 10 päeva

Õnnitleme

Krista Takkist (12b klass) rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi Eesti 4-liikmelise koondvõistkonna liikmeks nimetamise puhul! Olümpiaad toimub sel suvel Austraalias. Võistkonna varuliige on Liisi Leis (11b).

EELTEADE - kooli kevadpäevad

26.-30. aprill 2004

Esmaspäev, 26. aprill
Kõige kevadisem aken algklassidele (II korruse koridor)
16.00 konkurss kõige kevadisem tool 5.-12. kl (ruum 411 toolid)
16.00 ainete teatevõistlus 10.-12. kl (7 inimest võistkonnas)
19.00 kreisise õhtu (aulas)

Teisipäev, 27. aprill
Peale tunde asfaldile joonistamine algklassidele (kooli ümbruses)
13.00 Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert Eesti pop 5.-8. kl (aulas), pilet 15 krooni
14.00 Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert Eesti pop
9.-12. kl (aulas), pilet 15 krooni
19.00 kerglane kevadõhtu Krevera ja Kreputlastega (aulas)

Kolmapäev, 28. aprill
Lõpukellapäev 12. klassile
8.10 klassijuhatajatund 12. klassile
9.00 lõpukellaaktus 12. klassile (aulas)
9.45 lauluvõistlus 5.-6. klassile (aulas)
10.45 lauluvõistlus 7.-8. klassile (aulas)
11.45 lauluvõistlus 9.-11. klassile (aulas)
16.00 ainete teatevõistlus 5.-9. kl (7 inimest võistkonnas)
19.00 salongiõhtu (SYGlas)

Neljapäev, 29. aprill
16.00 direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele (syglas)
19.00 kevadkontsert (aulas)
20.30 direktsiooni vastuvõtt lastevanematele ja õpetajatele

Reede, 30. aprill
Õpetajate üritus

Tantsupeo võimlemis- ja liikumisrühmade ülevaatusel


laupäeval, 17. aprillil konkureerisid meie kooli 7.-12. kl neiud esitama naiste ja neidude kava “Mets elab”. Õpetaja Tiiu Haaviku võimlejad olid hästi kava selgeks õppinud ja Tallinna pääsevad kõik neli rühma (32 võimlejat)!

SÜGi laululind 2004

7-9-aastased
I Kärt Männa (2a klass), Taavi Aeg (2a klass)
II Heldur Harry Põlda (1b), Tanel Aeg (2a)
III Kerdo Jakunin (1b), Karla Kirsch (2a)

10-12-aastased
I Liisa Saaremäel (5a klass)
II Deiri Osmaljan (4a), Lauri Leis (5b)
III Äret Pea (5a), Hermann Kaljo (5a)
Grand Prix – Sandra Tammeleht (5a)
*****
17. ja 18. aprillil Kultuurikeskuses toimunud konkursil Kuressaare Laululind 2004 auhinnati järgmisi meie kooli lauljaid:
Deiri Osmaljan, Britta Virves, Liisa Saaremäel, Taavi Aeg, Tanel Aeg, Kärt Männa, Kaisa Kopliste, Annika Väälma.

Vendade Liivide luulekonkursil

16. aprillil valis zürii 33 osavõtja hulgast välja Grand Prix, kolm laureaati ja kuus eripreemia väärilist. Kreisisest osalesid: Tiia Priske, Merilin Truuväärt, Arko Kesküla (eripreemia), Silver Saluri (eripreemia), Priit Liiv (laureaat); Kreverast: Anni Jasmin, Lagle Heinmaa, Tauno Salumaa, Mehis Vipp (laureaat); Kreputlastest: Maret Ansperi, Reet Sillavee, Marili Pärtel, Miko Pupart (eripreemia), Ott Rosenfeld (eripreemia), Liisa Saaremäel (laureaat).
Konkurss oli ühtlaselt tugeva tasemega ja zürii sõnul vaidlesid nad tulemuste üle päris palju. Aitäh kõigile tubli esinemise eest!
Rita Ilves

ALGKLASSIDE SISEKERGEJÕUSTIKUMEISTRID

PAIGALT KAUGUSHÜPE
1. kl tüdrukud
1. kl poisid
I Kaisa Kaar (1b) 1.54 I Martin Janson (1a) 1.85
II Liisa Allik (1a) 1.52 II Toomas Kirs (1a) 1.69
III Karmen Arnus (1a) 1.50 III Andres Rüütel (1a) 1.65
 
2. kl tüdrukud
2. kl poisid
I Mirjam Merila (2a) 1.64 I Kevin Grass (2b) 1.92
II Ulla Volke (2a) 1.64 II Karl Kurmiste (2a) 1.83
III Merilyn Tohv (2a) 1.63 III Markus Mägi (2b) 1.72
 
3. kl tüdrukud
3. kl poisid
I Helerin Rauna (3a) 1.72 I Karl-August Roost (3b) 1.93
II Pillerin Arge (3b) 1.72 II Tanel Tilts (3b) 1.89
III Liisa Nirgi (3b) 1.71 III Kert Siiner (3a) 1.81
 
4. kl tüdrukud
4. kl poisid
I Tiina Ollema (4b) 2.04 I Paul Kirspuu (4a) 2.01
II Maarja Merisalu (4a) 1.88 II Erkki Liiv (4a) 2.01
III Deiri Osmaljan (4a) 1.81 III Jürgen Ots (4b) 1.97

TOPISPALLIVISE

1. kl tüdrukud
1. kl poisid
I Laura Kaesvelt (1a) 4.75 I Jürgen Liiv (1b) 5.25
II Maria Aarnis (1b) 4.25 II Ivar I. Himmist (1b) 5.25
III Reelika Alba (1a) 4.25 III Ken Kilumets (1a) 4.75
 
2. kl tüdrukud
2. kl poisid
I Brette Saar (2a) 6.20 I Alar Truu (2b) 7.00
II Tene Tiitma (2b) 6.00 II Markus Mägi (2b) 6.75
III Juudit Siilak (2a) 6.00 III Karla Kirsch (2a) 6.00
 
3. kl tüdrukud
3. kl poisid
I Eva-Maria Vaher (3a) 8.25 I Henri Äär (3a) 9.00
II Reti Lina (3a) 7.75 II Kalle Kiik (3b) 8.25
III Helerin Rauna (3a) 7.50 III Kert Siiner (3a) 7.50
 
4. kl tüdrukud
4. kl poisid
I Eliise Hoogand (4b) 10.50 I Karl-M. Käesel (4a) 10.50
II Maarja Merisalu (4a) 9.00 II Kentti Koppel (4b) 10.25
III Gerly Pulk (4b) 8.00 III Stenver Matt (4b) 10.00

30 MEETRI JOOKS

1. kl tüdrukud
1. kl poisid
I Karmen Armus (1a) 5,7 I Martin Janson (1a) 5,7
II Liisa Allik (1b) 6,1 II Aleksander Dolgi (1a) 6,0
III Carolyn Trei (1a) 6,4 III Andres Lulla (1a) 6,2
 
2. kl tüdrukud
2. kl poisid
I Mari-Liis Noor (2a) 5,62 I Kevin Grass (2a) 5,5
II Juudit Siilak (2a) 5,78 II Markus Mägi (2a) 5,6
III Pille-Riin Lember (2b) 6,0 III Tanel Aeg (2b) 5,7
 
3. kl tüdrukud
3. kl poisid
I Bäbby Täht (3a) 5,3 I Kristjan Kirs (3a) 5,2
II Eva-Maria Vaher (3a) 5,4 II Kert Siiner (3a) 5,3
III Karmel Pea (3b) 5,6 III Karl-August Roost (3b) 5,4
 
4. kl tüdrukud
4. kl poisid
I Maarja Merisalu (4a) 5,4 I Jürgen Ots (4b) 5,3
II Julia Matsak (4a) 5,5 II Stenver Matt (4b) 5,3
III Tiina Ollema (4b) 5,5 III Paul Kirspuu (4a) 5,3

PÕHIKOOLI MÄLUMÄNG
“Kes tahab saada miljonäriks?”

IV voor, 15. aprill 2004

Klass
1.-5.
6.-10.
11.-15.
16.-20.
21.-25.
26.-30.
Kokku
Koht
5A 7p 20p 16p 24p 18p 15p 100p 8.
5B 28p 0p 18p 24p 26p 11p 107p 6.
6A 23p 16p 16p 27p 19p 21p 122p 4.
6B 20p 0p 2p 19p 26p 25p 92p 9.
7A 6p 1p 8p 26p 30p 2p 73p 10.
7B 6p 20p 18p 28p 30p 8p 110p 5.
8A 6p 29p 26p 29p 26p 13p 129p 3.
8B 6p 16p 10p 17p 27p 29p 105p 7.
9A 14p 23p 26p 27p 30p 10p 130p 2.
9B 7p 21p 31p 31p 30p 31p 151p 1.

P. S. Küsimused jagati kuueks osaks, igas osas oli 5 küsimust, punkte saadi järgmiselt: esimene küsimus 1 punkt, teine – 2 p, kolmas – 4 p, neljas – 8 p, viies – 16 p

Sirje Kreisman: „Ma ei ole kunagi tahtnud näitlejaks saada!!!“

Saaremaa Ühisgümnaasiumis töötab igasuguseid õpetajaid. Kõik nad on omapärased ja eriskummalised. Arvates, et neid tuleks veidi lähemalt uurida, otsustas SÜG-Press kaevuda meie kooli pedagoogilisse kontingenti ning saatuse tahtel sattus esimeseks koolimaja ülemine edelapoolne nurk ja selle omanik, kirjanduse ja eesti keele õpetaja, Kreisman.

Millest on tehtud väikesed õpetajad
Sündinud on Kreisman Tali külas (üsna kirjandusliku nimega koht iseenesest, või mis?). Piirkonna imeilus loodus, maaelu ja müstilised sood olid keskkonnaks, mis lummasid noort Kreismani, kes tol ajal ei osanud arvatagi, et tast võiks kunagi õpetaja saada. Kirjandus pakkus talle aga ka siis huvi, põhiliselt uudishimu tõttu. Tema saatus pidi olema seotud loodusega, koolitöö tundus talle hoopis vastunäidustatuna. Metsavahiamet oli tema lapsepõlveunistus. Lähim, mis ta sellele saavutas, oli maaparandustööd, millega ta oma vanemate meelehärmiks tegeles. Seejärel astus vahele nõukogude võim ja saatis Kreismani ühte eriti väikesesse külakooli, kus ta täitis multifunktsionaalse õpetaja rolli. Seal kohtus ta ühe vaese räbalais poisikesega, kes oli tunnist välja heidetud. Peale lühikest vestlust temaga otsustas Kreisman endalegi ootamatult, et ta tahabki õpetajaks saada. Sellele järgnes Pedagoogiline Instituut, töö Pärnu II Keskkoolis ja järjekordne suunamine – Kreisman valis nimme Saaremaa, sest kõik teised tahtsid Tallinnasse. Saigi ta siis esimest korda elus lennukiga lennata ja niipea, kui ta jala Saaremaa pinnale pani, teadis ta, et siia ta jääb.

Kolmekümne kuue silmapaari ees...
Nagu öeldud, on Kreisman elukutseline õpetaja. Üllatuslikult ei ole see amet ei ole tal pika staazi käigus kunagi üle visanud. Ta leiab, et õpetaja amet on loominguline ja vastutusrikas ning et selle töö juurde kuulub lahutamatult klassijuhatamine. Kreisman on pea alati olnud ka klassijuhataja ja talle on omane saada oma klassi liikmetega väga lähedaseks, jagades nendega ka oma tööväliseid rõõme ja muresid. Mõnede arvates läheb ta vahel siiski liiga isiklikuks, kuid ta täidab hästi kooli nõuet arvestada õpilase individuaalsust. Kreismani jaoks on kool koht, kus saab ennast välja elada. Selle tõttu on paljud õpilased omistanud talle näitlejalikke jooni (6a klass leidis ta olevat meie kooli lõbusaima õpetaja). Aga ei, lava peale ei tõmba teda miski. Pealegi, õpetaja ametis on näitlemist küllaga – iga päev ju kaheksa tundi kokku kuni 250-liikmelise kuulajaskonna ees. Kreismani arvates ei ole see närvesööv töö. Lapsed on ju sisimas head, nad lihtsalt on veel noored ja ulakad. (Paljud keelduksid siinkohal nõustumast.) Veel on tema loodud ja juhendada Kreisis. Ei, tegemist ei ole Kreismani isikukultusega, nimi on pandud selle pärast, et nad on täitsa crazy’d, ja ka SÜG-i lavakunsti KRE-liini jätkuks (Krevera ja Kreputlased eksisteerisid varem).

SYG da Super School
Saaremaa Ühisgümnaasium meeldib Kreismanile väga, eriti aga klass 413. Seal tunneb ta ennast nagu kodus. Seal on hubane. Tänu tema elavale fantaasiale on meie koolivaim (siin mõeldud õpilaste vaimsust, mitte kummitust) ka aegruumis konkretiseeritud – ta elab hoone lõunatiivas pöönigul (nüüd mõeldud kummitust). Tingitud on see mitmetest tegelikult üsnagi tavalistest anomaaliatest, nagu tilkuvad kraanid ja salajased kolinad, nii et Scully ja Mulderi kutsumiseks põhjust ei ole. Veel üks salajane olevus, kelle Kreisman meie kooli tõi, on Mati (madala ja kumeda t-ga), naljatledes on ta kohta öeldud Kreismani filoloogiline armuke, kuigi tegelikult pole ta muud kui nimi, mida Kreisman ekspluateerib, manipuleerib ja diskrimineerib oma näitelausetes selle harva esinemissageduse tõttu, vältimaks väärseoseid reaalsete inimestega.
Seda teame nüüd õpetaja Kreismani ja
SÜGi selle nurga kohta ... Kes on järgmine?

Üheksas B klass

Aastal 1995 alustas SÜGis I B klass, mis koosnes 35 kenast lapsest. Nende sooviks oli õppida ja targaks saada. Praegu on meid järel 33. Et saada meie klassist parimat ülevaadet, otsustasime küsitleda inimesi, kes asja tõesti jagavad. Ühesõnaga, pöördusime õpetajate poole küsimusega, mida nad arvavad üheksandast beest.

Õp. Maie Uustulnd (klassijuhataja aastatel 1995-1998): “Jäite tublidena meelde. Nii kenad ja töökad       nagu mesilased. Teid võis usaldada, tegite üksmeelselt üritusi. Üksmeelne klass. Oli väga hea       side lapsevanematega. Ainult positiivsed mälestused.”
Õp. Aado Haandi (klassijuhataja 1999-2001): “Teid võib kokku võtta kolme sõnaga: normaalsed        noored inimesed. Aktiivsed, hakkajad, mõnikord ülekeevad.”
Õp. Aina Seppel (klassijuhataja alates 2002): “Õudusunenägu, mis ikka veel kestab. Aga kui        nendega ükshaaval lävida, tunduvad nad mõistlike noorte inimestena.”
Õp. Maire Pere: “Te olete muutunud päris toredateks õpilasteks.”
Õp. Jaan Otsa: “Arvamus võiks parem olla. See on piisavalt delikaatselt öeldud.”
Õp. Aime Metsmaa: “Oleneb kuu seisust. Teete asjad läbi raskuste ära. Mõned on päris tublid.”
Õp. Merike Kuldsaar: “Olete väga isepäised, piisavalt targad, aga ei näita välja. Mugavad, küllaltki        rahulikud, võiksite tunnis aktiivsemad olla.”
Õp. Diana Õun: “Päris metsik kamp aeg-ajalt, aga mulle tundub, et teil on hea koos olla.”
Õp. Anu Ausmees: “Te olete nagu Kuu – kauge ja tundmatu. Ükshaaval kenad noored inimesed.        Kokku see kamp teeb vahel sigadusi. Teie seas on väga tarku ja väga laisku ja väga töökaid.”
Õp. Anne Teigamägi: “Kui ma ütlen, et üheksas b mulle meeldib, siis ma valetan vähem, kui ma        ütleksin, et ei meeldi. Ma ei ole kunagi lubanud neil poest õlut osta ja aknast rakette välja lasta.”

Suur AITÄH
õpetajatele vastuste eest!