Sel nädalal, 24.veebruar-02.märts

T, 25.02 16.00 gümnaasiumi õpilasesindus 019
K, 26.02            esmaabipäev
                 14.00 direktsiooni koosolek
                 15.00 algklasside viktoriin aulas
                 15.00 klassijuhatajate nõupidamine
N, 27.02             kirjandus- ja ajalooviktoriini päev
L, 01.03              maakonna näitemängupäev põhikoolile
Sisekontroll: töö mahajääjatega

PEDAGOOGILISED KÕNELUSED

T, 25.02 I. Sink             Kingitused Eesti Vabariigile
K, 26.02 A. Haandi      Söökla olukord ja perspektiivid
N, 27.02 R.Ilves           Jälle käes on jõulud
R, 28.02 M. Schapel    Märtsikuu tähtpäevad EL-is
E, 03.03 A. Teigamägi Lõhn ja maitse

Juhtkond tänab

Reet Lullat, Ruth Mustist ja Indrek Peili õpilaste väga hea ettevalmistamise eest maakonna
inglise keele olümpiaadiks
Merike Kuldsaart õpilaste hea ettevalmistamise eest maakonna geograafiaolümpiaadiks

Ajaloo- ja kirjandusviktoriin toimub neljapäeval, 27. veebruaril arvuti teel. Küsimuste juurde pääsemiseks vajalikud koodid saavad klasside esindajad kätte neljapäeva hommikul õppealajuhataja kabinetist. Aega vastamiseks on 24 tundi.
Mia Rand

RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVI

Märtsikuu kannab rahva hulgas paastu- ja vastlakuu nimetust. Märtsikuu tavades on peatähelepanu pööratud lume lagunemisele ja üldse kevade saabumisele. Märtsikuu ütlemised on enamasti hooplemine veebruari ees: ta külmetaks kõik ära, aga ta ei saa, sest teine silm jookseb vett, s.o. päike sulatab. Tõenäoliselt käib see märtsikuu tujukate ilmade ja temperatuuri suure kõikuvuse kohta. Kui märtsikuus müristab, ennustab see viljarikast aastat, samas ka kuiva suve ja külmi öid.
4. märts – VASTLAPÄEV. Rahva hulgas on see päev veel tuntud lihaheite- ja liugupäevana. Lihaheite nimetust seletas rahvas liha lõppemise, kõrvalejätmisega, sest peale vastlapäeva algas paast, mis kestis lihavõtteni. Loodus dikteeris ka omalt poolt selle, et inimesed hakkasid peale loomade poegimist rohkem sööma piimatoite.
Vastlapäev kuulub liikuvate pühade tsüklisse. Vastlapäev on alati 7 nädalat enne lihavõtteid ja kuna vastlapäev on alati teispäeval, siis lihavõtte ja vastlapäeva vahel on 47 päeva.
Vastlakommetes on kõige levinum komme liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu. Tuntumaks tavaks on veel see, et sel päeva tuli usinasti juukseid kammida ja lõigata, et nad kasvaksid siledad ja tihedad.
Oluline komme oli veel seajala söömine. Seajalg võeti ka liumäele kaasa. Sõrmi ja nägu ei soovitatud rasvast puhtaks teha, sest sel päeval pidi näitama, et oled hoolega rasvast söönud. Seajala kondid korjati kokku ja anti sigadale maarjapäeval (25.03). Sellega taotleti sigade kasvu õnnistamist. Saaremaal oli kombeks, et vastlapäeval keedetud supis pidi olema kolme seltsi liha (veise-, lamba- ja sealiha). Saarlastel olnud ka komme küpsetada väikseid leivataignast kakukesi, mis siis esimesel karjalaskepäeval loomadele anti.
Oluline moment on vastlapäeval ka kada ajamine. Kada on meheriietes (õlgi täis topitud) kuju, mida laulu saatel kodust eemale aeti.
Triino Lest

Eesti Vabariigi 85. aastapäeva tähistamisest meie koolis

Reedel, 21. veebruaril tulid nii mõnedki õpilased ja õpetajad, eesotsas direktoriga, kooli rahvariietes. Oli ju see päev koolis pidupäev vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Päev algas klassijuhatajatundidega, kus enamikus olid ka külalised.
Nii oli 12. klassidel külas RK Lääne osakonna ülem Mati Talvistu; 11. klassidel Tõnu Ling, kes väga emotsionaalselt tõi esile inimese suhte loodusega, illustreerides oma esinemist kaunite piltidega Eestimaast, laulude ja kitarrimänguga; 10. klassid kohtusid Riigikogu saadikukandidaadi, Kuressaare linnavolikogu liikme Toomas Takkisega.
5b ja 4a klass kohtusid endise koolidirektori Urve Kirsiga, kes rääkis esimese Eesti Vabariigi aegsetest koolidest; 6a külaliseks oli ajalooõpetaja Luule Lahe, kes suutis huvitavalt arutleda õpilastega nende õigustest ja kohustustest Eesti Vabariigis. Huvipakkuvalt esines 8b kl õpilastele teemal “Eesti Vabariik ja maailm” ajalooõpetaja Ilvar Saar, 9. klassidega kohtus Kaitseliidu esindaja Riho Lonn.
Mitmetes klassides (6a, 7a, 7b, 8a) viidi läbi vastavasisulised viktoriinid; 2b kl käis kohtumas Kuressaare linnapea Jaanus Tamkiviga. Enamikus algklassides selgitasid klassijuhatajad ise Eesti Vabariigi olemust.
Lisaks klassijuhatajatundidele toimus õpilastele mitmeid rahvalikke mänge. Neis osalesid usinasti põhikooli õpilased ning nende seast selgusid ka tublimad: kõige pikema kartulikoore suutis lõigata 9a klassi õpilane; kaikaveos olid paralleelklassidest edukamad 5b, 6b, 7b, 8a ning 9b; sõrmetõmbamises aga olid vastupidavamad 5b, 6a, 8a ning 9a. Ka vööde palmikusse punumises võistlesid paralleelklassid omavahel ning siin olid osavamad 5b, 6b, 7b, 8a ja 9a. Raha aga oskavad kõige paremini lugeda 6a, 9a ja 9b klassi õpilased.
Gümnaasiumiosas jäid aga võistlused pidamata, sest kohale tuli vaid üks klass ja selleks oli 11c klass. Nemad saavad juba ainult kohaletulemise eest klassidevahelise võistluse punktitabelisse maksimumpunktid. Täname kõiki osalenuid!
Huvijuhid

Laululind 2003

6. märtsil kell 14.00 toimub järjekordne SÜGi “Laululind 2003” algklassidele. Üles astuvad 1.-4. klassi parimad laululapsed.
Sama ürituse raames toimub ka omaloomingu konkurss 1.-12. klassini, kust osavõtuks palume end registreerida lauluõpetaja juures.
Omaloominguna võib esitada kas instrumentaalpala või laulu, kus viis on enda tehtud, sõnad võivad olla laenatud. Soovitatavad autorid, kelle tekste kasutada: D. Vaarandi, B. Alver,M. Traat, P.-E. Rummo, D. Kareva, J. Kaplinski, K. Lepik, J. Viiding, Juhan Liiv, Jakob Liiv. Ootame huvitavat omaloomingulist muusikat!
Mari Ausmees

Inglise keele olümpiaad

Tallinna Pedagoogikaülikool ja Haridusministeerium korraldavad tänavu 10.-12. klasside õpilastele inglise keeles olümpiaadi teemal “Üks inglisekeelses kultuuriruumis tegutsenud või tegutsev eestlane”. Maakondlik zürii hindas meie kooli õpilaste poolt esitatud töid järgnevalt:
1. Berit Varvas, 11a – 19 p. (Kalev Mark Kostabi)
2. Triin Varvas, 10a – 19 p. (Paul Saagpakk)
3. Miko Tasa, 12a – 17 p. (Rein Taagepera)
4. Andres Lepik, 11a – 15 p. (Mart Poom)
Üleriigilisele olümpiaadi lõppvoorule saadetakse maakonnast kaks tööd – Berit Varvase ja Triin Varvase uurimused. Edu neile!
Ruth Mustis

Sport

Suusapäeva parimad Kudjapeal 5. veebr. 2003

5. kl tüdrukud - 2 km (25 osalejat)		8.-9. kl tütarlapsed - 3 km (34 osalejat)
I-II Kristi Aedma, 5a	15.15	I Karin Õun, 9a	17.15
Linda Treiel, 5b	15.15	II Triinu Tootmaa, 9a	17.55
III Siiri-Liis Metsmaa, 5b	16.03	III Eva Pära, 9a	18.15
4. Liina Malk, 5b	16.14	4. Mai Jõgi, 8a	20.55
5. Martha Jung, 5b	16.15	5. Kaili Puusepp, 9a	21.00
6. Madli Vilsar, 5a	17.25	6. Krista Vahter, 8b	21.10

6.-7. kl tüdrukud - 2 km (17 osalejat)		10.-12. kl neiud - 5 km (29 osalejat)
I Liina Kolk, 7b	15.52	I Kadri Kallas, 11c	35.40
II Ingel-Maria Lall, 7b	17.25	II Evelin Kivi, 11a	36.30
III Tene Teern, 7b	17.37	III Kaia-Liisa Kallas, 12c	38.50
4. Anna-Rebecca Lall, 6b	18.00	4. Elsa Suuster, 12a	40.05
5. Maarja-Linda Põld, 6a	18.03	5. Liisi Voksepp, 10a	40.40
6. Tuuli Trei, 7b	18.28	6. Maria Mesipuu, 10b	42.25

Saaremaa koolinoorte 2003. a. suusatamise meistrivõistlused toimuvad 26. veebruaril Kärlal.
Aime Metsmaa

Geograafiaolümpiaad

Geograafiaolümpiaadi maakonnavooru parimad:

7. klass (37 osav.)	9. klass (24 osav.)
II Liina Kolk, 45,5 p.	5. Sandra Ool, 28 p.
4. Riin Aljas, 40 p.
7. Maarja Viljaste, 38 p.	10.-11. klass (15 osav.)
8. Bret Kuldsaar, 37 p.	I Liisa Mägi, 33 p
	4. Alo Mikola, 26,5 p.
8. klass (21 osav.)	6. Martin Kuuskmäe, 23,5 p.
III Tuuli Sooäär, 36 p.	7. Martin Käärid, 22,5 p.
7. Taavi Rihvk, 35,5 p.
8. Ott Rosenfeld, 35 p.

Merike Kuldsaar

Taidlusülevaatusest

Neljapäeval, 20.02. toimus taidlusülevaatuse III ja ühtlasi viimane voor, teemaks muusika. Osalejaid oli võrreldes eelmiste kordadega kasinalt. See tuli korraldajatele suureks üllatuseks, kuna eelmised voorud, mis nõudsid palju tõsisemat ettevalmistust (I voor – mood, II voor – liikumine) tõid kohale palju rohkem osalejaid, kes olid ka põhjalikumalt etteasteks valmistunud.
Muusikavooru võitis ülekaalukalt maksimumpunktidega 8a klass. ˇürii oli väga vaimustuses 8a klassi noormeeste etteastest, mis sisaldas endas nii meisterlikku laulmist, unplugged rütmikoori kui ka elektripillide saadet. Tõeliselt huvitav ja väga omanäoline etteaste.
Teise koha sai hõbehäälne Maria Väli 7a klassist ning kolmandaks tuli 6a klassi neidude ansambel samuti huvitava lahendusega lauluga. Erilist kiitust väärib aga 3b klass, kes ainsana algklassidest võttis osa kõigist voorudest ja seda väga edukalt.
Taidlusülevaatuse üldvõitja aga selgus kõikide voorude tulemuste liitmisel. Ning 2002/03. aasta taidlusülevaatuse üldvõitja on 8a klass.
Palju õnne ja põnevaid uusi ettevõtmisi kõikidele osalenutele! Kohtume järgmisel õppeaastal jälle.
Huvijuhid

Klass	Mood	Liikumine	Muusika	Punkte kokku	Koht
1a	-	43,5	-	43,5	16.-17.
1b	-	43,5	-	43,5	16.-17.
3a	-	-	36	36	19.
3b	52	32	40	124	5.
4a	-	35	-	35	20.
4b	31	-	-	31	21.
5a	29	38	40	107	7.
5b	-	29,5	-	29,5	22.
6a	-	49	46	95	8.
6b	20	35,5	-	55,5	13.
7a	51	47	54	152	III
7b	27	41	-	68	10.
8a	52	56,5	60	168,5	I
8b	33	41	-	74	9.
9a	56	57	43	156	II
9b	-	46	-	46	14.-15.
10a	-	35	-	64	11.-12.
10b	-	46	-	46	14.-15.
10c	29	45	36	110	6.
11a	21	-	43	64	11.-12.
11b	13	-	28	41	18.
11c	55	53	24	132	4.