PEDAGOOGIDE ATESTEERIMISE TINGIMUSED JA KORD

 

 

Haridusministri 2. oktoobri 2002. a määrus nr 69
Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 22 lõike 5, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 739; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393) § 38 lõike 3, «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375) § 30 lõike 5 ning «Huvialakooli seaduse» (RT I 1995, 58, 1004; 1996, 49, 953; 1998, 57, 859; 2002, 53, 336; 61, 375) § 9 lõike 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega sätestatakse atesteerimise tingimused ja kord pedagoogidele, kelle tööülesannete hulka kuulub vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimine õpetajana, huvialajuhina või kasvatajana (edaspidi atesteeritav) koolieelses lasteasutuses, koolis või huvialakoolis (edaspidi õppeasutus).
§ 2. Atesteerimise eesmärk
Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.

2. peatükk
ATESTEERIMISEL OMISTATAVAD AMETIJÄRGUD NING AMETIJÄRGU OMISTAMISE TINGIMUSED
§ 3. Atesteerimisel omistatavad ametijärgud
(1) Õpetajale omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi, vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk.
(2) Kasvatajale ja huvialajuhile omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi või vanempedagoogi ametijärk.
(3) Atesteeritavale, kes vastavalt haridusministri 26. augusti 2002. a määrusele nr 65 «Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded» (RTL 2002, 96, 1486) kvalifikatsiooninõuetele ei vasta, kuid kelle puhul on pikendatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tähtaega või on ta loetud määratud tähtajani vastavaks kvalifikatsiooninõuetele, omistatakse noorempedagoogi, pedagoogi või vanempedagoogi ametijärk.
(4) Atesteeritavale omistatakse üks ametijärk, mis kehtib kõikides õppeasutustes, kui atesteeritav vastavalt lõikes 3 nimetatud haridusministri määrusele vastab või on loetud vastavaks antud ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele või vastab kvalifikatsiooninõuete täitmise tähtaja pikendamise tingimustele.
§ 4. Atesteerimise aluseks olevad nõuded
Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on täitnud järgmisi nõudeid:
1) vastavalt haridusministri 26. augusti 2002. a määrusele nr 65 «Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded» vastab või on loetud vastavaks antud ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele või vastab kvalifikatsiooninõuete täitmise tähtaja pikendamise tingimustele, huvialakooli õpetaja puhul vastab kooli pidaja kehtestatud nõuetele;
2) on töötanud viimase kolme aasta jooksul tulemuslikult, mida hinnatakse § 20 lõike 2 punkti 2 kohaselt koostatud atesteeritava töö analüüsi ning § 20 lõike 2 punkti 3 kohaselt koostatud õppeasutuse sisekontrolli eest vastutava isiku kirjaliku hinnangu põhjal;
3) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tunni ehk 4 AP ulatuses aine- või pedagoogika- või juhtimiskursusi, millest 2 AP võib moodustada iseseisev enesetäiendamine, mida tõendab õppeasutuse juht, või õppinud kraadiõppes hariduse valdkonnas;
4) on omandanud teadus- või kutsekraadi hariduse valdkonnas;
5) on juhendanud praktikante või noorempedagooge;
6) on osalenud õppeasutuse arendustegevuses;
7) on koostanud pedagoogilise uurimistöö (autor või kaasautor);
8) on olnud lektoriks 100 tunni ulatuses, mida tõendab registreeritud organisatsioon;
9) on korraldanud õpilasüritusi, -võistlusi või -näitusi;
10) on juhendanud õpilasvõistlustel ja -näitustel esinenud õpilasi;
11) on välja töötanud avaldatud õppevara;
12) on esinenud haridusüritustel, konverentsidel või ajakirjanduses pedagoogilistel või erialastel teemadel;
13) on osalenud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste või töörühmade juhtimises;
14) on juhendanud noorteorganisatsiooni.
§ 5. Noorempedagoogi ametijärgu omistamise tingimused
Noorempedagoogi ametijärk omistatakse atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 nimetatud nõudele.
§ 6. Pedagoogi ametijärgu omistamise tingimused
Pedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel atesteeritavale, kes vastab § 4 punktis 1 nimetatud nõudele ja kes on noorempedagoogina tulemuslikult töötanud vähemalt ühe aasta või on töötanud kõrgkoolis õppejõuna vähemalt ühe aasta.
§ 7. Vanempedagoogi ametijärgu omistamise tingimused
(1) Vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel õpetajale, kes vastab § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud pedagoogina, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, ning on viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 8–14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud vähemalt maakondlikul tasandil.
(2) Vanempedagoogi ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel kasvatajale ja huvialajuhile, kes vastab § 4 punktides 1 ja 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt viimased kolm aastat tulemuslikult töötanud pedagoogina, omades pedagoogi või vanempedagoogi ametijärku, ning on viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt neli nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 8–14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud vähemalt maakondlikul tasandil.
§ 8. Pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamise tingimused
Pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse vastava taotluse alusel õpetajale, kellel on haridusministri 26. augusti 2002. a määrusega nr 65 «Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded» kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus, kes vastab § 4 punktis 3 nimetatud nõudele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud pedagoogina, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku ning on viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kuus nõuet § 4 punktides 4–14 nimetatud nõuetest. Paragrahvi 4 punktides 8–14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud üleriigilisel tasandil.
§ 9. Ametijärkude tähtaeg
(1) Noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärk omistatakse tähtajatult.
(2) Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse viieks aastaks.
(3) Kui pedagoog, kellele on omistatud vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk, esitab enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest taotluse vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, pikeneb talle omistatud ametijärgu tähtaeg taotluse kohta tehtud otsuse kehtima hakkamiseni.
(4) Kui pedagoog, kellele on omistatud pedagoog-metoodiku ametijärk, ei taotle enne viie aasta möödumist ametijärgu omistamisest pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärgu omistamist, loetakse ta pedagoog-metoodiku ametijärgu tähtaja lõppemisest alates kolmeks aastaks vastavaks vanempedagoogi ametijärgule.

3. peatükk
ATESTEERIMISE KORD

§ 10. Atesteerimise läbiviijad
Atesteerimise läbiviijad (edaspidi atesteerijad) on:
1) pedagoogi töökohaks oleva õppeasutuse juht (edaspidi õppeasutuse juht), kes omistab noorempedagoogi ja pedagoogi ametijärgu;
2) pedagoogi töökohaks oleva õppeasutuse juhi moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi õppeasutuse atesteerimiskomisjon), mis omistab vanempedagoogi ametijärgu;
3) haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi haridusministri atesteerimiskomisjon), mis omistab pedagoog-metoodiku ametijärgu.
§ 11. Atesteerimiskomisjoni moodustamine
(1) Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult.
(2) Õppeasutuse juht moodustab vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks vähemalt seitsmeliikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad:
1) registreeritud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste volitatud esindaja(d);
2) õppeasutuse pidaja volitatud esindaja;
3) õppeasutuse juht või õppeasutuse juhi asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal;
4) õpetajate esindaja(d);
5) hoolekogu (kooli nõukogu) esindaja(d);
6) ametiühingu usaldusisiku(d).
(3) Haridusminister moodustab pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks esitatud taotluste ning atesteerimisel tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks vähemalt üheksaliikmelise atesteerimiskomisjoni, kuhu kuuluvad:
1) registreeritud aine-, kutse- või pedagoogiliste ühenduste volitatud esindajad;
2) Haridusministeeriumi esindajad;
3) Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õpetajaosakonna esindaja.
§ 12. Atesteerimiskomisjoni töö juhtimine
(1) Atesteerimiskomisjoni tööd juhib atesteerimiskomisjoni esimees, viimase äraolekul aseesimees.
(2) Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.
§ 13. Atesteerimiskomisjoni sekretär
(1) Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab ja istungit protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär.
(2) Sekretäri valib atesteerimiskomisjon oma liikmete hulgast.
§ 14. Atesteerimiskomisjoni töövorm
(1) Atesteerimiskomisjoni töövorm on istung.
(2) Oma ülesannete täitmiseks võib atesteerimiskomisjon rakendada ka teisi töövorme, mille valiku otsustab atesteerimiskomisjon.
§ 15. Atesteerimiskomisjoni istung
(1) Atesteerimiskomisjoni istungi kutsub kokku esimees, tema äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele.
(2) Atesteerimiskomisjoni sekretär saadab istungi päevakorra koos teiste vajalike materjalidega atesteerimiskomisjoni liikmetele tutvumiseks vähemalt üks nädal enne istungi toimumist.
(3) Esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks atesteerimiskomisjoni istungile atesteerimiskomisjoni mittekuuluvaid isikuid, kes ei osale hääletamisel.
(4) Atesteeritaval on õigus osaleda komisjoni istungil tema taotluse arutamise ajal ning tutvuda otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritav istungiruumis ei viibi.
§ 16. Atesteerimiskomisjoni otsus
(1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 2/3 atesteerimiskomisjoni liikmetest, sealhulgas esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees, tema äraolekul aseesimees uue istungi kokku kahe nädala jooksul.
(2) Atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu salajase hääletamise teel. Häälte võrdse jagunemise korral tehakse atesteeritava jaoks positiivne otsus.
(3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse eraldi iga atesteeritava või kaebuse esitaja kohta kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse atesteeritavale allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga kümne päeva jooksul pärast otsuse tegemist. Atesteerimiskomisjoni otsusele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.
(4) Atesteerimiskomisjoni otsuseid säilitatakse kümme aastat.
§ 17. Atesteerimiskomisjoni istungi protokoll
(1) Atesteerimiskomisjoni sekretär protokollib atesteerimiskomisjoni istungid. Protokollile kirjutavad alla esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär. Protokollide koopiad edastab sekretär ühe nädala jooksul pärast istungi toimumist atesteerimiskomisjoni liikmetele.
(2) Atesteerimiskomisjoni protokolle säilitatakse kümme aastat.
§ 18. Atesteerimiskomisjoni õigused
(1) Atesteerimiskomisjonil on õigus kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte, kes esitavad oma hinnangu atesteeritava vastavuse kohta ametijärgu omistamiseks esitatud nõuetele atesteerimiskomisjoni esimehele kirjalikult vähemalt nädal enne istungi toimumist.
(2) Atesteerimiskomisjoni liikmetel ja ekspertidel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada tunde ja õpilasüritusi, tutvuda õpilaste töödega, vestelda teiste pedagoogide, õpilaste ja lastevanematega.
§ 19. Atesteerimiskomisjoni teenindamine
Atesteerimiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab atesteerimiskomisjoni moodustaja.
§ 20. Ametijärgu omistamise taotlemine
(1) Ametijärgu omistamiseks esitab atesteerimist taotlev pedagoog kirjaliku taotluse vastavat ametijärku omistavale atesteerijale.
(2) Ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusele lisatakse:
1) ametlikult kinnitatud ärakirjad haridust tõendavatest dokumentidest;
2) atesteeritava koostatud oma töö analüüs, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» (RT I 2000, 87, 575) sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist (vt. Lisa);
3) õppeasutuse sisekontrolli eest vastutava isiku kirjalik hinnang atesteeritava tööle, milles lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määruses nr 381 «Õpetajate koolituse raamnõuded» sätestatud õpetaja üldpädevusnõudeist ning atesteeritava ametikohale esitatavaist eripädevusnõudeist;
4) ametlikult kinnitatud ärakirjad dokumentidest, mis tõendavad §-s 4 toodud nõuete täitmist;
5) ametlikult kinnitatud ärakiri viimase atesteerimise otsusest.
§ 21. Ametijärgu omistamise taotluste läbivaatamine
(1) Õppeasutuse juht vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotluse läbi kümne päeva jooksul taotluse saamisest.
(2) Õppeasutuse atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks esitatud taotlusi läbi järgnevalt:
1) 1. augustist 30. novembrini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembriks;
2) 1. detsembrist 31. juulini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 1. septembriks.
(3) Haridusministri atesteerimiskomisjon vaatab ametijärgu omistamiseks ja ametijärgu alandamiseks esitatud taotlusi läbi järgnevalt:
1) 1. novembrist 31. märtsini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. maiks;
2) 1. aprillist 31. oktoobrini laekunud taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembriks.
§ 22. Atesteerija otsuse vaidlustamine
(1) Kui pedagoog ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada haridusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud taotlust läbi vaadates kontrollitakse otsuse õiguspärasust. Selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid ning vajadusel kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused.
(3) Haridusministri atesteerimiskomisjon vaatab lõikes 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest.
(4) Haridusministri atesteerimiskomisjonil on lõikes 1 nimetatud taotluse läbivaatamisel õigus:
1) nõuda vaidlustatud otsuse teinud atesteerijalt vaidlustatud otsusega seotud materjalide koopiate ja vastava istungi protokolli koopia või väljavõtte esitamist;
2) esitada materjalid vaidlustatud otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks ekspertidele hinnangu andmiseks.
(5) Taotluse läbivaatamisel on haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjonil õigus oma otsusega:
1) teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks;
2) jätta taotlus rahuldamata.
(6) Haridusministri atesteerimiskomisjon saadab oma otsuse tähitud kirjaga taotluse esitajale taotluses märgitud aadressil ja vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale 10 päeva jooksul otsuse tegemisest.
(7) Haridusministri atesteerimiskomisjoni ettekirjutus on vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale täitmiseks kohustuslik.
§ 23. Ametijärgu alandamine
(1) Pedagoogi töökohaks oleva õppeasutuse juhil on õigus taotleda haridusministri atesteerimiskomisjonilt vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärgu alandamist, kui sisekontrolli käigus on viimase aasta jooksul korduvalt kirjalikult juhitud pedagoogi tähelepanu töös esinevatele puudustele.
(2) Kui haridusministri atesteerimiskomisjon rahuldab õppeasutuse juhi taotluse, loetakse pedagoogile omistatud ametijärgu tähtaeg lõppenuks.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Haridusministri 21. märtsi 2000. a määrus nr 9 «Koolieelse lasteasutuse õpetajate ja eripedagoogide atesteerimise tingimused ja kord» (RTL 2000, 37, 514; 2002, 87, 1355) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Haridusministri 28. detsembri 1998. a määrus nr 36 «Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord» (RTL 1999, 9, 103; 2000, 3, 21; 2002, 87, 1355) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Mailis Rand
Kantsler Peep Ratas

 
LISA

Õpetajate koolituse raamnõuded
Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määrus nr 381
 Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255) § 5 lõike 2 punkti 71 alusel.
 
5. peatükk
ÕPETAJA ÜLDPÄDEVUSNÕUDED

 § 18. Õpetaja üldpädevusnõuded
Õpetaja üldpädevusnõuded on:
1) aine- või erialane ja didaktiline pädevus;
2) oskus kujundada turvalist õpikeskkonda ja arendada õppekava, aidata kaasa õppijate ning õpetajate üksteist toetavate töösuhete kujunemisele;
3) oskus leida õppeainetevahelisi seoseid ja realiseerida õppeainetevahelise integratsiooni võimalusi, teha koostööd teiste õpetajatega;
4) oskus juhtida õppe- ja kasvatustööd, sealhulgas heterogeenses rühmas, ning nõustada õppijaid ja nende lähedasi;
5) teadmised mitmekultuurilise õpikeskkonna probleemidest ja nende lahendamisviisidest;
6) oskus kasutada erineva ettevalmistuse, taseme ja vajadustega õppijatele sobivaid õppe- ja hindamismeetodeid;
7) suutlikkus märgata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist ning neile adekvaatselt reageerida;
8) oskus kujundada inimvõimete ja -toimingute kohast ¿ ergonoomilist õpikeskkonda;
9) suhtlus- ja eneseväljendusoskus, eesti keele ja võõrkeelte oskus ning oskus kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi;
10) valmidus suunata õppijaid osalema ühisseisukohtade kujundamises ning esindama ennast, õppeasutust ja õpilaskonda;
11) valmidus meeskonnatööks ja edasiseks professionaalseks arenguks.
 6. peatükk
ÕPETAJA ERIPÄDEVUSNÕUDED
 § 20. Klassiõpetaja ja põhikooli aineõpetaja
(1) Klassiõpetaja ja põhikooli aineõpetaja on võimelised:
1) kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna, seda ka individuaalsete arenguerinevuste ja -kriiside korral;
2) teadvustama õpilast kui õppijat, tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
3) kujundama õpilasel vajalikud õpioskused ja toetama tema edasist arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
4) seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga, ohu tunnetamisega, ohuolukordades tegutsemisega ning liikluskultuuriga;
5) juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
6) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.
(2) Klassiõpetaja on lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele võimeline õpetama 1.¿6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.
(3) Põhikooli aineõpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele õpetama 5.¿12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ja võib õpetada ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.¿6. klassini.
§ 21. Gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja
(1) Gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja on võimelised:
1) kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna;
2) tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
3) toetama õpilaste õpioskuste arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
4) juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
5) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
6) nõustama õpilast isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.
(2) Gümnaasiumi aineõpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele õpetama 5.¿12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ja võib õpetada ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.¿6. klassini.
(3) Kutseõppeasutuse üldharidusainete õpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele seostama üldhariduslikke õppeaineid õpitavate aine- või erialaste õppeainetega.
 
§ 24. Huvialajuht ja huvialakooli õpetaja
(1) Huvialajuht ja huvialakooli õpetaja on võimelised:
1) kujundama lähtuvalt õpilaste erinevatest vanuseastmetest ja huvidest nende arenguks soodsa õppekavalise ja õppekavavälise keskkonna;
2) toetama õpilase osalemist erinevates noorteprojektides ja -programmides ning rahvusvahelist suhtlust;
3) olema õpilase ja noore usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
4) vahendama noorele vajalikku informatsiooni vabaajategevuse ja kutsesuunitluse alal;
5) õpetama ühte või mitut huviala ja arendama õpilase andeid;
6) juhendama õpilast huvialaga tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl ja toetama eluaegse õppe põhimõtte väärtustamist.
(2) Huvialajuht on lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele võimeline kavandama, suunama ja juhendama õpilase õppekavavälist tegevust koolis ja väljaspool kooli ning juhendama õpilasesinduse tegevust.

Peaminister Mart LAAR
Haridusminister Tõnis LUKAS
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN