Sõnamängudega lood: täpitähtedega

                                                           


Õnnela

Pühapäeval tõusis päike kõrgele. Lõunaks lõbustas lõoke pääsukest. Väike Õnnela ümises külas.

Kõik kümme Õnnela sõpra sõitsid sügisel Türki. Tüdruk nukrutses. Seejärel küpsetas õunakooki. „Küll lõhnab köök hästi,“ lõõritas Õnnela.

Tüdruk mõtles kärule kõnnitee kõrval, külili ämblikuvõrkudega ämbrist . Ükski töö polnud vääriline pühkima Õnnela üksindust.

Nüüd kükitab tüdruk üksinda küünis. Mõtiskleb sõpradest välismaal. Õige Õnnela hüppaks rõõmust. Õnneks töötab tüdruk õige pea kõige kõvemini kõikidest sõpradest.


Triinu Jakson, 6.kl


Õpetaja õnneliku lõpuga päev

Õpetaja ärkas ühel päeval õnnetult üles. Õnnetut ähvardas töölt kõrvaldamine. Õpetaja söandas õpilastega õiendada, pärast õpilaste õpikute nägemist. Õpikud näisid õpetajale õudsed, sest õpikuid täiendasid sündsusetud ääremärkused.

Õpetaja õdusasse vestibüüli kõmpisid õpetaja tütar väimehe ja sõsaraga. Tütred lõkerdasid ääremärkusi nähes. Väimees nõustus ämmaga. „Väga õudne tõesti,“ sõnas noorhärra. „Õpilased väljendavad oma mõtteid,“ söandas tütar väita. „Säärane mõtteviis pärsib õpilaste arengut,“ ütles väimees, „käitusid õpetajana täiesti õigesti.“

„Täiesti tõsi,“ möönsid õed. Õpetaja ei üritanudki oma õudset käitumist õigustada. Õpetaja käitumine äratas väimehes kaastunnet. Noorhärra käis õpilastega tülist rääkimas. Õpilased mõistsid nüüd õpetaja muret. Õpilased läksid õpetajale külla, et vabandada. Õpilased rääkisid ka direktoriga.Direktor võttis õpetaja taas tööle. Õpetaja oli selle pärast üliõnnelik ning ütles õpilastele, et üritab olla pisut rahulikum.

Kirti Haller, 8.kl


Tagasi