Rahvaluule lühivormid

Eva Aarnis, 7B

                                                           

On pühapäeva õhtu. Homseks on vaja valmis teha üks kirjand. Alustasin liiga hilja ning nüüd on tuli takus. Kui ma seda täna valmis ei saa, on homme kirjanduse tunnis õpetaja ees mul vesi ahjus.

Millest üldse kirjutada? Hetkel nupp ei noki. Vanasõna ütleb: anna aega atra seada. Ootan natuke, tark ju ei torma. Ma ei saa isegi aru, millest kirjutama peab.

Nüüd olen küll rappa läinud, kuid poolel teel hobuseid ei vahetata. Seega pean edasi kirjutama.

Koer nimega Benno oli ka vahepeal minu seltsis, kuid nüüdseks on ta kadunud kui tina tuhka. No ei hakka jutt voolama, inspiratsioon tegi sääred. Parema meelega laseks leiba luusse. Seda ma ka vist teen, mis sest et homseks on ilmselt omad vitsad soolas.

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Võib olla õpetaja selle pärast meile sellise ülesande andiski, et tulevikuks jälle natuke tarkust juurde noppida. Inimene õpib kogu elu, aga kõike ikka teada ei saa.




Tagasi