Sõnamängudega lood: R-täheta

                                                           
Jänes Julia

Üks päev enne lihavõtteid oli jänes Julial tegus päev. Ta hakkas mune kaunistama. Julia sidus munadele peale lipse, kaunistas kleepsudega ja toonis need siniseks, punaseks, kollaseks ja lillaks ning lisas veel neile sädelevat liimi. Jänkuke ladus need kandikule. Siis tegi ta šokolaadi. Sellega läks Julial peaaegu tund aega. Šokolaad tuli magus ning maitsev. Kui see maius oli valmis, pistis ta mõned tükid munade vahele. Siis asus jänes laste poole teele. Linna jõudes vilksas ta autodest mööda nagu välk. Ta pistis munad laste eest peitu, ise lippas õnnelikult metsa tagasi. Lapsed olid mõnusalt üllatunud, leides lihavõttemune. Siis hakkas jänes Julia tegema ettevalmistusi naljapäevaks.


Liis Hallikäär, 6.kl



Minu kodu

Veekogude läheduses elab palju loomi ja putukaid. Mina elan ka veekogu lähedal. Siin saab kalastada, ujuda, talvel uisutada ja suusatada. Väga mõnus on suvel poest magusat ja limpsi osta ning siis paadis ostetut nosida ja kalastada. Keset veekogu on väike maalapike, kus kasvab mände, kaski ja kadakaid. Kui suvel sinna ujuda, siis võib seal oma jalad puuokste vastu katki kiskuda. Seal on ka palju punaseid sipelgaid, kes jalgadele palju valu võivad tekitada. Kuna veekogu on tekkinud augu põhja, siis talvel on seal väga lõbus kelgutada ja uisutada. Mina elan väga huvitavas ja koduses paigas.


Oliver Moring, 6.kl



Nõia elu

Kunagi ühel ammusel ajal elas metsas nõid Kalev. Tal olid pikad juuksed ja konksus nina. Tal oli kass nimega Kolu. Kalevile maitsesid küpsetatud konnad, keedetud silmamunad ja maksakook. Ühel päeval tuli Kalevi manu ta vana ja hea vend nimega Olev. Ka Olevile meeldisid samad asjad mis Kalevilegi. Kalevi pool toimus vägev pidu, sest ta vend oli talle külla tulnud. Kui läbu läbi sai, nuttis Kalev, sest tal oli kahju, et pidu otsa sai. Kalev aina nuttis ja nuttis. Ta nuttis seni, kuni ta kass Kolu ütles, et Kalevi vend oli helistanud ja öelnud, et ta tuleb nädala möödudes jälle külla. Ka siis oli vägev pidu. Olev oli oma siili Tõnu ka kaasa võtnud. Tõnu ja Kolu mängisid koos.

Kui hommikul üles tõusti, hakkas Kalev jällegi nutma, sest Olev pidi lahkuma. Siis tuli Olevile hea mõte- ta hakkab igal nädalal oma vennal külas käima. Ja kui nad tänaseks pole veel kokku kolinud, siis teevad nad seda millalgi kindlasti.


Jürgen Truu, 6.kl



Sünnipäeva ootuses

Ühel ilusal kevadhommikul avas pisike koolijüts Liisa silmad. Ta tõmbas jalga sokid, selga pluusi ning täpilise seeliku. Päev tõotas tulla huvitav ning seiklusteküllane!

Ema Maali oli lapsele küpsetanud pannkooke ja need pisikesele köögilaualae asetanud. Liisa kihutas oma toast välja, maitses kooki ja hüppas esiuksest õue. Ema kehitas vaid õlgu ning asus ise oma kokakunsti nautima samal ajal lausudes: „Küll ikka tänapäeva lastel on tuli takus!“

Liisal tõesti oli tuli takus. Lindia ning Säsil helistasid talle juba viimased pool tundi. Taavitki ahvatles mõte klassiõde otsima minna. Põhimõtteliselt kõik Liisa tuttavad ootasid teda. Kuid tekib küsimus, miks?

Põhjus on lihtne: Liisal oli sünnipäev!


Karin Viilup, 8.kl



Politsei vs maffia

Eile õhtul kell kuus sai politsei väljakutse. Väljakutsest oli peaaegu võimatu midagi sotti saada. Peagi mõisteti, kuhu kohta oli vaja minna. Kohale jõudes avati politsei vastu tuli. Mendid said katteks vaid oma auto uksed. Kuulid vihisesid mööda igast küljest. Küllap oli tegu maffiaga, mõtlesid mendid. Koheselt saadeti kutse lisavägedele. Lisavägede saabudes ei muutunud midagi. Kaotusi oli mõlemal poolel. Lõppude lõpuks käis tulistamine elumajade vahel. Pikapeale hakkas maffia muutuma hooletuks ning tänu sellele leidsid politseinikud omale uued positsioonid. Pikamaalaskjad said vaikselt nottida ükshaaval pätte. Politsei pidas maffia alistatuks. Nad suundusid majja. Majja jõudes käis üks kõva pauk ning tuba süttis. Palju politseinikke sai haavata. Mõni neist andis ka otsad. Sisse tuli veel mente. Õnneks või kahjuks, võta sa kinni, oli maffial laskemoon otsas ning nad pidid alistuma.

Seaduse eest ei suutnud ka nemad põgeneda.


Sten Vaher, 8.kl


Kuningas ja tema kolm poega

Ammu aega tagasi elas kuningas. Tal oli kolm poega. Pojad tahtsid maailma seiklema minna. Nii nad tegidki.

Kuningas lubaski neil seiklema minna. Kõigile poegadele andis ta kaasa pataka pappi. Poisid olid selle üle väga õnnelikud.

Vanim poeg läks Saksamaale. Tema oli väga nutikas ja hakkas hobuste peale kihla vedama. Ta vaatas välja, kes olid kõige tugevamad hobused. Ta panustas kõige tugevamatele ja võitis hiiglasliku hunniku kulda ja hõbedat. Selle kulla ja hõbeda eest lasi ta teha hiiglasliku linna ja hakkas selle kuningaks.

Keskmine poeg hakkas tavaliseks talunikuks, kuna temale ei meeldinud olla kuninglik. Ta töötas tavalises talus ja tegeles seal lehmade, hobuste ja sigadega.

Kolmanda poja teekond lõppes halvasti. Ta oli joomisega üleliia läinud ja jõi ennast esimeses ettejuhtuvas pubis täis. Kahjuks ta kukkus pubist välja minekul peaga vastu kiviastet. See sai talle saatuslikuks. Meedikud ei suutnud teda päästa.

See lugu tõestab, et kui nutikalt tegutsed, võib välismaal õnnelikuks saada. Või isegi kuningaks.


Karel Noormägi, 6.kl



Koolikiusamine

Olin klassis kõige paksem. Mitte keegi ei suhelnud minuga. Ma ei olnud õnnetu, sest mul oli väljaspool kooli küll tuttavaid. Aga see ei ole see, mida ma jutustada tahan.

Kõik algas sellest, kui ma kolisin Tallinnas Viljandisse, sest minu vanemad said seal linnas tööd. Mina aga pidin uude kooli minema. Selles klassis, kuhu ma läksin, ei olnud kõik kenasti. Nagu ma olin vanematelt kuulnud, siis oli see klass üks kooli kõige hullemaid.

Alguses ei juhtunud minuga midagi, aga kui nad mu hinded teada said, siis muutus mu elu täiesti hulluks. Minu poisid hakkasid mind igati kiusama – loopisid tatikuulidega, nätsudega, pliiatsite ja tühjade pudelitega. See ei olnud kõige hullem, kõige hullem asi juhtus minuga sööklas.

Tunnid olid läbi. Mina otsustasin minna sööma, sest teistega koos ma ei läinud. Läksin siis söökla ja nii kui ma toidu sain võetud, ilmusid poisid sinna. Ma läksin söökla taha otsa, et nad mind ei näeks. Poisid aga ostsid oma asjad ja läksid minema. Ma sain söödud ja siis tulid plikad. Ma ei olnud pabinas, sest plikad ei kiusanud mind. Aga kus sa sellega! Nad hakkasid mind toiduga loopima! Ma ei oleks osanud aimata ka, et mind toiduga loopima hakatakse!

Jooksin käbe minema. Ma läksin koju ja jooksin oma tuppa. Mõne aja möödudes läksin sellest vahejuhtumist emale jutustama. Ema helistas kohe klassijuhatajale. Õpetaja lubas sellest teistega vestelda.

Mõned päevad mind ei kiusatud. Käes oli neljapäev ja alguses oli kõik kena, aga kui tunnid läbi said ja ma hakkasin koju minema, siis seda ma ei saanud teha. Mult oli võetud jope ja müts., lisaks saapad. Ma ei suutnud sellele enam vastu panna. Läksin nuttes koju ja ütlesin emale, et ma tahan kooli vahetada. Ema otsustas, et jätab selle töökoha Viljandis ja me läheme Tallinna tagasi.

Me kolisime minema ja oma vanas koolis oli mul jälle hea olla.


Andrea Ärmus, 6.kl



Üllatus

Elas ühes vanas majas üksik Endel. Tal olid tumedad juuksed ning väga koledad hiiglaslikud silmad. Ta liikus linnas vaid öösel, otsides kehakinnitust ja alkoholi. Tal oli alati väga igav ning ta otsis seiklust ja pahandusi.

Ühel ööl, kui ta linnas hulkus, nägi mees kassi, kes talle lähenes ja süüa lunis. Mees oli üliõnnelik, kuna ta polnud ammu ühtegi elusolendit näinud. Mehike võttis kõutsi sülle ja suundus oma elupaika.

Endel elas väikeses lagunenud majas, mis oli katkine ning tulekahjus kannatada saanud. Ta aitas kassi diivanile ning kuulis uksele koputust. Endel ei teadnud mida teha. Lõpuks avas ta ukse ja nägi ühte viisakalt viksis poissmeest.

Tolle mehe nimi oli Kalev. Ta oli otsinud aastaid oma isa ja lõpuks leidiski. Nimelt oli Endel iseenda teadmata kunagi minevikus isaks saanud. Ta kutsus isa endaga kaasa. Endel võttis kaasa oma kassi ning viskipudeli ja elas õnnelikult oma pojaga elu lõpuni.


Kevin Maranik, 9. kl



Sinine on mehine värv

Elas kunagi tubli ja töökas talupoiss Alo Tiitson. Vanust oli tal kolmkümmend aastat. Ta elas Naha talus. Tal oli ka kaks last: Valdis ja Mehis. Naist Alol aga polnud. Tema kaunike Viive oli maha lastud vallamaja taga kommunistide poolt. Just seetõttu valitses Alos viha kommunistide vastu.

Ühel päevalläks Alo Moskva poole teele, kaasas kolm hobust: Kabistaja, Loputaja ja Lupsutaja. Ei puudunud ka Mehis ja Valdis. Kõik olid valmis emale tehtud koleduste tõttu kätte maksma. Võitluseks olid neil kaasas mõõgad.

Jõudnud Moskva, lasti nad silmapilkselt maha. Ent nende hobused jooksid Naha tallu tagasi. Siiani nähakse tublisid ja julgeid hobuseid jooksmas Naha talu lähistel, kes meenutavad kolme eestlase julgeid vägitegusid.


Taavi Sink, 9.kl



Tagasi