,,Romeo ja Julia”

Maren Toomsalu, 11C

    Käisin 2. septembril Eesti Nukuteatri siseõue saalis vaatamas muusikali ,,Romeo ja Julia”. Need kolm tundi, mil laval etendati üht tuntuimat armastuslugu läbi sajandite, veetsin täiesti teises reaalsuses. Muusikal haaras mind endasse ning hetkega olid peast läinud kõik argielu probleemid. Tegemist oli suurepärase ühendusega näitemängust, laulust ja tantsust.

    Teeksin sügava kummarduse muusikali lavastajale Andres Dvinjaninovile, tänu kellele valmis etendus nii ülimalt heal tasemel. On vaja geeniust, et tuua 16. sajandi tragöödia lavale 21. sajandi rokkmuusikalina. Just selline väljakutse esitati Dvinjaninovile ning raske töö tulemuseks oli paeluv ja meeliköitev etendus. Lavastaja võttis väga suure riski valides peaossa Kristjan Kasearu, kellel seinine näitlejakogemus puudus ning kes oli tuntud vaid muusikuna. Selle valikuga tabas Dvinjaninov kümnesse, sest Kasearu tõestas, et lisaks heale välimusele ja suurepärase häälele peitub temas ka näitlejaverd. Kindlasti aitasid Kasearu hüppelisele arengule kaasa ka suurema lavakogemusega naispeaosalised Hele Kõre ja Liisi Koikson. Hea idee oli ka ansambli Terminaator kaasamine ,,Romeo ja Julia” etendusse, sest üks korralik rokkmuusikal ei saaks sündida ilma noorte ja andekate lauljateta. Andres Dvinjaninovi taset näitab ka fakt, et Tõnu Kilgase haigestumise tõttu kehastas lavastaja ise seni kurja Parise rolli.

    Pannes ühte etendusse palju noori, säravaid ja andekaid inimesi, on ka tulemus vaatamist väärt. Peaosatäitjad Kristjan ,,Romeo” Kasearu ja Hele ,,Julia” Kõre sobisid üksteisega nagu valatult ja pakkusid ilu nii silmadele kui ka kõrvadele. Kõre vapustas mind oma lihtsuse ja ehtsusega ning ta säras laval. Tal läks hästi korda armunud Julia kehastamine, kes sukeldus pea ees tundmatusse seiklusesse. Väga meeldis mulle Kõre kohati õrn ja naiselik, kuid teisalt tugev ja mõjuv hääletoon. Hele Kõre laulud tõid lausa külmavärinad nahale, sest tegemist on vägagi professionaalse lauljaga. Terve etendus kõlas kui üks pikk ja ilus lugu, mida saatsid head tantsunumbrid. Kõre liikus laval kui hõljudes ning ta mõjus veidi pahelise inglina. Ta suutis publiku enda rolli kaasa elama ja mõistma panna ning tõi isegi pisarad silma, kuna tegemist oli siiski tragöödiaga. Minu jaoks oli Hele Kõre parim valik Julia rolli.

    Nagu juba eespool mainitud, oli Kristjan Kasearule Romeo roll esimene teatrialane kogemus. Nähtavasti on Kasearul kaasasündinud anne ning suure töö ja kogenenud kaasnäitlejate abi tulemuseks oli vapustav Romeo. Vaieldamatult oli ta üks parimaid lauljaid etenduses, sest ta mõjus väga uudse ja nooruslikuna. Kõige enam meeldisid mulle Kasearu ja Kõre duetid ning kahekõned. Parim stseen oli kindlasti Shakespeare’i samanimelise teose katkendite sidumine tänapäevase slängi ja Tallinna tegevuspaikadega ning sellele järgnenud armastajate salajane üksteise leidmine. Kristjan Kasearu oli väliselt väga jõuline, kuid tõeline armastus tõi esile tema suure südame ning hinge soojuse, mis väljendus väga hästi muusikas. See armastuslugu tundus nii tõeline, et kõigi teismeliste tüdrukute südamed murdusid, nähes Kasearu ja Kõret suudlemas. Kristjan Kasearu tõestas, et tema ongi täiuslik tänapäeva Romeo.

    Üks säravamaid osatäitjaid oli kahtlemata Kaire Vilgats, kes kehastas Julia südamlikku amme. Ta tõi etendusse veelgi rohkem elurõõmu ja lõbusust. Ainuüksi tema hääle kõla oli niivõrd intrigeeriv, et sundis kuulama ja kaasa elama. Vilgats oli kogu oma olekult äärmiselt positiivne ja parim valik amme rolli. Mainimata ei saa jätta Jaagup Kreemi, Romeo parima sõbra Merci osatäitjat. Tema äkilised ja jõulised liigutused, reeglite vastu võitleja iseloom ja omapärane hääl muutsid ta meeldejäävaks. Kreemi erilisust rõhutas tema enneolematu punkari välimus: antennina püsti juuksepats keset pealage, mustaks võõbatud silmad, veider püks-seelik kostüüm ja hirmuäratav puidust kaigas käes. Kogu kaasatud näitlejate grupp oli imeline ja nende koostöö viis selle suurepärase etenduseni.

    Lava kujundus oli väga andekas ja hästi oli lahendatud erinevate tegevuspaikade vahetamine. Kaks suurt keskelt ühendatud rõdu kujutasid vastavalt Romeo ja Julia kodusid ning suurem osa lavast jäi vabaks tantsuruumiks. Näitlejate kostüümid olid väga kirevad ja sobivad. Romeo sõbrad olid kehastatud punkariteks ning Julia perekond kandis valgeid ja elegantseid riideid. Kahe maailma erinevus oli hästi tajutav. Põnevust lisas ka fakt, et etendus toimus õuesaalis ja näitlejatel tuli vastu seista ka tugevale vihmahoole, mis ühel hetkel vastu telgikatust sadades varjutas kõik helid.

    Musikaalne kujundus oli ainulaadne ja tegi etendusest tõelise elamuse. Vapustavad lauljad, suurepärased muusikud ja sobivad laulusõnad- kõik vajalik õnnestumiseks oli olemas. Tänu Terminaatorile kõlas muusika väga noorusliku ja erilisena. Laulude tekstid olid äärmiselt lihtsad ja siirad ning pugesid hinge. Üleminekud vestlustelt lauludele ning vastupidi olid sujuvad. Muusikapalad olid väga erinevad ning ilusad ballaadid vaheldusid hoogsate rokklugudega. Koreograaf oli teinud lauludele suurepärased tantsud ning mulle meeldisid väga nn massikavad, mis olid väga tempokad ja ühtlased. Muusika ja tantsud olid väga kaasahaaravad ja vapustavad.

    Muusikal ,,Romeo ja Julia” üllatas mind eelkõige oma uudse ideega. Olin väga rahul osatäitjate valikuga, sest peale Hele Kõre ja Kristjan Kasearu ei suudaks ma kedagi kuulsate armastajate rollides ette kujutada. Muusikalil oli olemas nii kaasatõmbav sisu kui ka väline ilu. Mul on väga hea meel selle üle, et ka eesti väikesele rahvale korraldatakse midagi nii suurt ja võimast nagu selline etendus. Lahkusin saalist kõige paremate tunnetega ning ühe hea kogemuse võrra rikkamana.

Tagasi