Religiooni roll inimese elus

Mart Varik, 9A


Religioon ehk usund on uskumuste kogum, mida kindel inimeste hulk pooldab. See tekkis, kuna inimesed ei osanud selgitada üleloomulike nähtusi. Seega on religioon tõenäoliselt sama vana kui inimkond.

Usk ümbritseb meid igal pool, seda kujutatakse kunstis, ideoloogias, koolis, teaduses, õigluses jne. See millesse inimesed usuvad on läbi aegade olnud erinev. Kummardati puid, kive, loodusnähtusi, taevatähti, nähtamatuid jõude. Aja jooksul kujunesid välja selgepiirilisemad religioonid, milles juhtkujudeks on jumalad. Nii nagu on inimesed aegade jooksul omavahel võidelnud, pidid nende kujutluses omavahel võitlema ka jumalad. Jumala ja usu nimel on peetud suuri sõdu. Jumalalt on oodatud toetust, õigustust ja andestust oma tegudele. Tema toetusega on püütud inimesi panna kuuletuma, et saavutada poliitilisi eesmärke. Uskuda võib ka jumala mitteolemisse ehk ateismi või pidada usklike rumalateks. Ameerika koolides on praegugi vaielud selle üle kuidas seletada inimese loomist või arenemist. Lääne-Euroopas on probleemiks olnud ususümboolika või –rõivastuse kandmine koolides. Enamikes Euroopa riikides on riik ja kirik lahus, kuid kiriku ja usu roll sõltub paljuski ajaloost ja traditsioonidest. Nii on näiteks poolakad palju usklikumad kui meie.

Usk ja kirik on inimkonna ajaloos etendanud tähtsat osa, aga midagi on selles siiski seletamatut, midagi sellist, mida teaduslik mõtlemine ei suuda seletada. Usus on asju, millesse lihtsalt tuleb uskuda ja võibolla on see usk jumalast või kellestki kõrgemast antud. Usk pakub inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jääb puudu. Kindlasti annab ta ka usku õnnelikumasse tulevikku. Aga seda tahavad ju kõik inimesed, nii usklikud kui uskumatud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et religioon on inimlik leiutis, mis on osadele inimestele rohkem vajalik kui teistele. Aegade jooksul on ka religioonid teinud läbi suure arengu, kuid midagi on neis salapärast ja seletamatut. Religiooni jõud paneb ka tänapäeval liikuma rahvamassid ja innustab neid tegudele.

Tagasi