Mulle meeldib olla noor

Krisela Uussaar, 10C

Tõsiasi on see, et mida aeg edasi, seda rohkem arvab vanem generatsioon, et noorus on hukka läinud. „ Käärid " erinevate põlvkondade vahel muutuvad aina teravamaks ning lõikavad järjest sügavamale noorte tegemistesse. Mõne pensioniealise (või ka -meelse) jaoks on noorus, eriti puberteet, lausa õudusunenägu. Siiski pean ma ütlema, et mulle meeldib olla noor.

Kuigi ma pole kunagi vana olnud ning ei pruugi seepärast olla adekvaatne erinevaid elujärke eelistama, teen ma seda siiski. Noor olla on ilus. Mitte ainult väljast, vaid ka seest. Noorena on kõik ilus palju ilusam ja kole on ainult vähe aega kole. Muidugi leidub ka maniakaal-depressiivse psühhoosi all kannatavaid teismelisi, kes minu seisukohta ei jaga.

Noortel on enam aega, õigemini rohkem energiat, et oma aega võimalikult sisutihedaks muuta. Enamus 60aastasi näiteks ei suuda juba füüsiliselt iga päev trennis või huviringis käia. Nende lapselapsed peavad seda samas loomulikuks. Ning mida rohkem teha ja näha, seda põnevam, meeldivam ja värvikam on elu.

Kool on samuti midagi unustamatut. Sõbrad, õpetajad, kellega või kelle kulul nalja heita, üritused, head ja halvad hinded. Täismäng! Kõik, mis meelde jääb, juhtub noores vanuses. Eakana võib kodus sokki kududa ja dementsusega võideldes noor- ja lapsepõlve mälestusi meenutada.

Armastus. Eriti esimene armastus. Enamikul tekib see tunne esimest korda just koolipõlves. See on kindlasti üks põhjus, miks tasuks noor olla, et kõike seda tajuda, enda nahal tunda. Samas tuntakse just sel ajal ka esimest südamevalu ja „ murtud" südant. Kõik see käib elu juurde, kasvatab ja valmistab eelseisvaks eluks ette.

Nagu ma juba ütlesin, ollakse just noorena kõige ilusam, säravam, kaunim. Pole vaja muretseda kortsude, kurja ülemuse, lapse, petva abikaasa pärast. Vastutuskoorem on väiksem ning sellest tulenevalt säratakse nii väljast kui ka seest pea-aegu pimestavalt.

Ka mured ei vaeva noore inimese pead nii hirmsasti kui vana inimese oma. Noortel on kombeks omada suurt sõprusringkonda või vähemasti mõnda lähedast sõpragi. Teatavasti on jagatud mure pool muret. Ning kellele oma muret siis veel kurta kui mitte sõbrale. See on veel üks hea külg noor olemise juures- sul on sõpru, kellele oma mured ära kurta saad ja kes sulle alati head nõu või tuge pakuvad. Vähemalt TÕELISED sõbrad teevad nii. Eks me kõik peame mingil hetkel oma elu jooksul tõdema, et inimesed pole need, kelleks me neid pidasime, ning et see, kes meile alati naeratades otsa vaatas ja meid alati ära kuulas, ei olegi meie tõeline sõber. Kõik see käib elu juurde, on paratamatus.

Mis mulle veel noor olemise juures meeldib, on positiivne suhtumine. Selle kohta võiks öelda ka naiivsus ja sinisilmsus, aga kindlasti ainult nende nähtuste väga leebed vormid. Mina olen tähele pannud, et ka väga erinevate iseloomudega noored on palju optimistlikumad kui veidi vanemad inimesed. Siit tuleb ka elurõõmus olek ja punapõskne pale. Ja õnn ning rahulolu.

Noor aju talletab uut informatsiooni paremini. Järelikult on ka õppimiseks parim aeg just nooruspõlves, vähem vaeva, paremad tulemused, paremad tulemused, parem elu ja töökoht, palk. Ma tahtsin sellega öelda, et juba noorpõlves saab palju ära teha, et ka edasises elus edukas ja õnnelik olla. Viimasel ajal on õppimine popiks muutunud noored tahavad kindlustada tulevikku juba maast madalast peale.

Noorus on tegelikult väga vaieldava tähendusega sõna. Mina ei arva, et mingist vanusest mingi vanuseni ollakse noor ja siis liigitatakse sind juba vanaks või vanuriks. Nõustun selle tuttava lausega, et inimene on just nii vana või noor, kui ta ennast tunneb. Sellepärast meeldibki mulle noor olla ja mina kavatsen enda noorust veel kümneid ja kümneid aastaid nautida. Soovitan sama ka kõigile teistel inimestel teha, sest kes meist ei tahaks olla ilus, särav ja muretu.

Tagasi