Vladimir Palts

 

 

1890 – 1955

Vladimir Palts sündis 1890. a. Saaremaal Kärla vallas pere ainsa lapsena. Ta õppis Kuressaares nn. Lutsu koolis.

1922. a. osales algklasside õpetajate suvekursustel. Sama aasta sügisel asus ta tööle Metsküla algkooli juhatajana ja sealse vene kiriku köstrina. Metskülas töötas V. Palts kuni 1939. aastani. 1940/1941 õppeaastat alustas ta juba Kuressaares vene õppekeelega koolis. Vaatamata töökoha vahetamisele elas ta edasi Metskülas. Peagi omandas V. Palts Kuressaares Pikal tänaval majavalduse ja kolis linna.

 

 

 

 

 

 

 


1941. a. kevadtalvel määrati ta Randvere algkooli juhatajaks, kuid juba sügisel alustas ta õpetamist Kuressaare algkoolis, kus õpetas kuni 1945. aastani, mil asus tööle Kuressaare Keskkoolis. Peamiselt õpetas V. Palts vene keelt, kuid andis ka matemaatika ja loodusteaduse tunde. 1953. aastal pärast NLKP VIII kongressi Vladimir Palts vallandati ja jäeti ilma ka pensionist. Vallandamise põhjuseks apostlik-õigeusu kirikus koorilaulu õpetamine. Ta kolis Pärnusse, kus elas elu lõpuni.

Vladimir Palts oli suur muusikahuviline, mängis harmooniumi, laulis kultuurimaja segakooris bassi, juhatas kirikukoori ja võttis osa ka üldlaulupeost.

Ta oli ka suurepärane joonistaja. Nooremas eas tegeles õlimaaliga.

Metsküla aastatel tegeles V. Palts mesindusega, vähesel määral jätkas seda hobi ka linnas. Samuti oli ta suur aiandushuviline, ehitas ise kasvuhoone ning pühendas sellele palju aega ning hoolt.

Sissetulekule teenis V. Palts lisa, üürides oma maja mõned toad õpilastele välja. Elanikelt nõudis ta ranget korda, isegi jalatsid esikus pidid olema rivis. Tema majas on elanud Johannes Saarmets, Loore Mägi, Valve ja Endel Noor.

Õpilased pidasid Vladimir Paltsust lugu. Ta ei olnud kiuslik, kõigest halvast sai üle huumoriga. V. Palts oli energiline, hakkaja ja alati lõbus.

Vladimir Palts suri 27. aprillil 1955. aastal operatsioonijärgsete tüsistuste tagajärjel. [1]