Vassili Ristkok

 

 

1877 – 1942

Vassili Ristkok sündis 14. detsembril 1877. a. Muhus Hellamaa külasepa pojana. Alghariduse sai Vassili Hellamaa Kihelkonnakoolis, 1889. – 1899. a. õppis Riia vaimulikus seminaris. 1903. a. lõpetas ta Peterburi Vaimuliku. Samal aastal lõpetas Ristkok ka Peterburi Arheoloogia Instituudi.

 

 

 

 

1903. – 1910. a. töötas Vassili Ristkok Taga-Kaukaasias Kutaissi Ozurgeti Vaimulikus Koolis juhataja abina, hiljem juhatajana. 1915. a. pühitseti Vassili Ristkok preestriks, alates 1916. a. töötas ta Kurski Vaimulikus Koolis aritmeetika õpetajana ning Vladmiri Vaimuliku Seminari õppejõu ja inspektorina.

Peale kooli ja seltskonnatöö oli Ristkok ka ühe suure arheoloogilise tähtsusega kloostri restaureerimise komisjoni asetäitja. Seejärel asus ta Batumi maakonna koolinõukogu esimehe kohusetäitjaks, juhtides kogu maakonna hariduselu.

1913. a. abiellus V. Ristkok Ksenia Allikuga, perre sündis 4 last. [16]

1913. a. vaimulik kool likvideeriti ja õpetajad vallandati. Ilmalikele õpetajatele võimaldati teenistuskohad nõukogude koolides, kuid preestritele see keelati, seetõttu pidi Ristkok end ja perekonda toitma varemkogutud inventari müügiga. Mõnda aega oli Ristkok Starkovi koguduse preester, 1920. a. opteerus perega Eestisse.

Kodumaal oli Vassili Ristkok esialgu kooliõpetajaks Põltsamaa Reaalgümnaasiumis, 1921. a. saabus tagasi Saaremaale. 1921. a. valiti ta ülekaalukalt Kuressaare Püha Nikolai koguduse vaimuliku kohale. Muret tekitas palga küsimus. Vassili Ristkokil paluti esitada avaldus vabanenud linna algkooli õpetaja kohale. Ristkokist sai selle kooli usu- ehk komblusõpetuse ja koduloo õpetaja.

1941. aastani andis ta usuõpetust ka Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1935. a. sai Vassili Ristkok vanemõpetaja tiitli. Ristkok pidas koolides ka hommikupalvusi, esines aktustel kõnedega ning oli Kuressaare linna algkoolis hõimu- ja võistluskirjutusringi hooldaja. [17]

Vassili Ristkoki põhitegevus oli siiski kirikuelu organiseerimine. Ristkok asutas kiriku juurde pühapäevakooli, avaldas “Apostlikku Õigetusku saarlase palveraamatu”, lõi eestikeelseid kirikulaule ja võttis juhtiva tegelasena osa mitmest heategevast organisatsioonist. Alates 1923. a. oli ta Kuressaare apostliku õigeusu kiriku ülempreestriks ning alates 1925. a. Saare- ja Muhumaa apostliku õigeusu kiriku koguduse praost.

Ülempreester ja kooliõpetaja Ristkok oli rahva vastu alati lahke ja vastutulelik ning temast peeti lugu.

13. juunil 1941. a. Vassili Ristkok arreteeriti ning 15. või 16. juunil 1941. a., küüditati, 6. jaanuaril 1942. a. suri ta poliitvangina Irkutski haiglas. [18]