Toomas Kivi

 

 

1971 – 1997

Toomas Kivi sündis 15. juunil 1971. a. Kuressaares Heino ja Heli Kivi ainsa lapsena. Peale Toomase oli peres ka poolvend Meelis.

1978. a. – 1986. a. õppis ta Kuressaare 9- klassilises Koolis. Haridustee jätkus Kuressaare I Keskkooli matemaatika-füüsika süvaõppega klassis.

 

 

 

 

 

 

Tema muusikaõpetaja Mari Ausmees meenutab: “Meie tunnid seal klassis algasid sageli sellega, et Toomas tuli minu juurde ja palus, kas ta ei võiks kohe alguses lahkuda, sest nagunii ma saadan ta välja. Nii ta oligi. Ta võis õpetaja surnuks suhelda — parem oli ta ära saata, et tund saaks normaalselt toimuda. Samas — ega meie vahel ei olnud mingit viha, saime sõbralikult läbi.” Keskkooli lõpetas ta 1989. aastal.

1989. – 1990. a. töötas Toomas Kivi algklasside õpetajana Mustjala 9- kl. Koolis. Töö oli raske, kuna tal polnud ettevalmistust õpetajatööks.

1990. – 1995. a. oli ta Kuressaare I Keskkooli noortejuht. Paralleelselt tööga koolis õppis ta Tallinna Pedagoogikaülikooli algkassi õpetajate erialal. Esimesel aastal pidas ta ka kooli dispetšeri ametit, ülesandeks puuduvatele õpetajatele asendajate leidmine. Selles ametis näitas ta üles äärmist täpsust.

Ei enne ega pärast ei ole Saaremaa Ühisgümnaasiumis olnud nii ettevõtlikku, järjekindlat, energiast pakatavat noortejuhti, kes oma töös arvestas iga väiksemagi pisiasjaga, kelle üritused oli briljantselt läbi mõeldud ja läbi viidud. Ta oli äärmiselt nõudlik nii enese kui teiste vastu. Ta oli paljude traditsioonide algataja: kabaree, olümpiamängud, 10. klasside laager, stiilipidu, jõulunädala uutmoodi tähistamine, diskomats, vabariiklik noorte segakooride konkurss-festival, kevadlaager. [ 11]

Noortejuhi töö oli talle hingelähedane, ta sai rakendada oma lõpmatut energiat ja viia ellu kõikvõimalikke ideid. Kool oli tema armastus, kus ta tegutses varahommikust hilisõhtuni, tihti öötundideni välja.

Iseloomult oli ta rõõmsameelne, tõeline energiapomm, originaalne, energiline, aldis uutele ideedele, peensusteni täpne ja põhjalik, ettearvamatu, kohati põikpäine, pidurdamatu, sõprade suhtes väga hooliv, aktiivne suhtleja, abivalmis.[ 12]

Kolleegide mälestustesse jäi ta kui inimene, kellega oli äärmiselt meeldiv töötada, sest ta oli põhjalik, täpne, kohusetundlik, iialgi ei vedanud kedagi alt; kes oli äärmiselt abivalmis ja nõus aitama ka siis, kui see tema töövaldkonda ei kuulunud. Oma tegevusega tõi ta igapäevasesse koolirutiini vaheldust ja elevust. Tema aura püsis koolis veel palju aastaid pärast tema töölt lahkumist. [ 11]

Toomas Kivi suri 1997. a.

Heleda leegiga põlev tuli kustub sageli kiiremini