Terje Lõuk

 

 

1967 – 1994

Terje Lõuk sündis 22. märtsil 1967. a. Kingissepa linnas kolmelapselises perekonnas.

Olles eelnevalt lõpetanud Kingissepa 8-klassilise kooli, astus Terje 1983. a. õppima V. Kingissepa nim. I Keskkooli masinakirja ja asjaajamise erialale, mille lõpetas vastava kvalifikatsiooniga 1985. a. Süvendatult õppis

 

 

 

 

ta saksa keelt. Keskkooli iseloomustus-soovituses märgitakse, et Terje saavutas tänu oma töökusele ja süstemaatilisele õppimisele õppetöös häid tulemusi. Kogu keskkooliaja oli kooli klassivälise töö organisaator, kuulus komsomolikomiteesse, 10. klassis oli kooli vanempioneerijuht, abituriendina ka kooli “komsomoliprožektori” ülem.

Pikka aega oli Terje Lõugu huvialaks tantsimine. Alates 1. klassist tegeles ta peotantsuga klubis “Flamingo”, hiljem tantsis ta kooli rahvatantsurühmas

Pärast keskkooli lõpetamist ei saanud Terje Lõuk ülikooli sisse ning jäi aastaks oma kooli pioneerijuhina tööle. Lisaks õpetas ta IX klassides masinakirja ja asjaajamise aluseid. Tema juhitavad pioneerimalevad saavutasid mitmel korral rajoonis esikohti.

Terje Lõuk oli suurepäraste organisatoorsete võimetega kindlameelne inimene, mida näitas seegi, et pioneerijuhina suutis ta lapsed liita ühtseks heatujuliseks kollektiiviks. Sellele tuli kindlasti kasuks Terje Lõugu täpsus, kohusetundlikkus, kriitilisus nii enda kui teiste suhtes. Lapsed armastasid ja hoidsid teda väga.

Iseloomult oli ta aus, siiras, otsekohene, teotahteline, ütles alati julgelt välja oma arvamuse ning tal jätkus esinemisjulgust ka suure auditooriumi ees. Kooliajast mäletatakse teda kui vastutulelikku, avatud, delikaatset ja alati viisakat inimest. 1986. a. lahkus Terje Lõuk Kingissepa I Keskkoolist ja asus õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti pedagoogika ja algõpetuse erialale.

1990. a. katkestas Terje Lõuk õpingud ülikoolis ja töötas aasta Rootsis lapsehoidjana, Rootsi kultuuriatašee Eestis Hans Lepa perekonnas, hoolitses laste eest ja õpetas neile ka eesti keelt. Aasta pärast kolis pere Eestisse ja Terjel paluti lapsehoidjana jätkata. Ülikooli kõrvalt oli see küll raske, kuid ta tuli toime. Ülikoolipäevil võttis ta osa tantsupeost ja 1988. a. üliõpilaste Gaudeamusest Vilniuses. Ülikooli lõpetas ta 1992. a.

Hiljem töötas Terje Lõuk reisilaeval “Estonia” baaridaamina. Traagiline õnnetus lõpetas ka tema elutee. Seda traagilisem on teadmine, et see oleks pidanud jääma Terje viimaseks reisiks enne laevatöö lõpetamist. Mälestusmärgilt Kudjape kalmistul temale ja teistele “Estonia” huku läbi merehaua leidnutele:

“Me hüüdsime teid, hõige jäi tuulele…” 28.09.94, kell 01.57 [15]