Lydia Tamm

 

 

1898 – 1982

Lydia Koov sündis 14.06.1898. Saare maakonnas Upa külas keskmiktalupoja tütrena. Vanemate aeg kulus põhiliselt põlluharimisele. Lydia haridustee algas kodutalus, kus asus külakool. Hiljem õppis ta täditütre Lydia Lutsu juures Kuressaares ja Riksu-Niidi ettevalmistuskoolis. 1909 – 1913 oli Lydia Koov Kuressaare Tütarlaste Gümnaasiumi õpilane ning omandas seal külakooliõpetaja kutse. Keeleoskust arendas neiu 1921 – 1924 Tartu Ülikooli juures.

 

 

 

 


Iseseisvat elu alustas Lydia väga noorelt. Juba 1916. aastal läks ta tööle Muhu Ministeeriumikooli ja töötas seal koolijuhatajana.

1919 – 1923 töötas Lydia Koov koolijuhatajana Püha Kõrgemas Algkoolis, 1922. a. abiellus Oskar Tammega. Lisaks kooliõpetajatööle (Laadjala Algkool, Vaivere Algkool, Vaivere mittetäielik Keskkool, Kuressaare Töölisnoorte Keskkool) oli Lydia aktiivne ka ühiskondlikus elus. Ta oli Kuressaare Eesti Seltsi “Püha” haruseltsi liige, alates 1920. a. Saaremaa Õpetajate Ühingu liige ja 1929 – 1940 “Braakli” kultuuriseltsi näitejuht ning laulukoori liige.

1948. a. valiti Lydia Tamm oma koduringkonnas Laadjalas Saare Maakonna Töörahva Saadikute Nõukogu 1. Koosseisu saadikuks. Saadikuna töötas ta kodukoha põllumajanduse kollektiviseerimise läbiviimisel.

1952 – 1959 töötas ta V. Kingissepa nimelises Kingissepa I Keskkoolis, kus ta õpetas 5-7 klassile vene keelt. 1959. a. 1. Septembril läks Lydia Tamm Kingissepa Töölisnoorte Keskkooli õpetaja kohalt väljateenitud pensionile.

Lydia Tamm oli lastega väga sõbralik, õpetas neile luuletusi ja luges neid ka ise ette. Ta oli ka kodutütarde rühma juht. Koondustel tehti igasuguseid huvitavaid asju, ka praktilisi töid — toalilledelt tolmu võtmine ja moosipurkide steriliseerimine. Õpilastega sai ta hästi hakkama, polnud sugugi kuri ega tige. Ta oli väga heatahtlik, võinuks isegi rangem olla.

Elu lõpus oli Lydia Tamm halvatud, ta suri 1982. aastal. [1]