Jakob Tarkpea

 

 

1876 – 1958

Jakob Tarkpea sündis 31.07. 1886. a. Laimjala vallas taluperemehe pojana. Haridustee algas Randvere apostliku õigeusu külakoolis, jätkus Kahtla kihelkonnakoolis ja Kuressaare apostliku õigeusu 8-klassilises kihelkonnakoolis (Lutsu koolis). Õpetajakutse omandas noormees 1893 – 1897 Tartu Õpetajate Seminaris.

 

 

 

 

 


1897 – 1900 töötas Jakob Tarkpea õpetajana Kangro apostliku õigeusu abikoolis Järvamaal, 1900 – 1903 Palmse 2-klassilises ministeeriumkoolis Virumaal. 1903 – 1918 juhatas Tarkpea Kaarma-Suurevalla ministeeriumikooli, vahepeal jäi koolitöö küll katki, kuna 1914. a. (1915. a.) mobiliseeriti Jakob Tarkpea I maailmasõtta.

1918. a. jätkas ta õpetajaametit Tartu linna algkoolis ning 1918 – 1919 Valjala Kirikuküla algkoolis.

1919. a. suvekuudel oli Tarkpea lühikest aega maakonna koolivalitsuse sekretäriks, kuuludes ka selle juures asuvatesse komisjonidesse, mis pidid lahendama mitmeid probleeme (nt. õpetajatevahelised lahkhelid jne.)

1919 – 1920 õpetas Jakob Tarkpea Kuressaare linna algkoolis, kuid peagi valiti ta Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogiks. Selles koolis õpetas Tarkpea poeglastele käsitööd, madalamates klassides matemaatikat ning eesti keelt

1929. a. asus ta Kärla algkooli juhatama, sealt läks pikaaegne pedagoog 1934. a. haiguse tõttu pensionile. Lühikest aega oli Tarkpea ka Kuressaare Merekooli matemaatikaõpetaja ning pensioniaastatel asendas kolleege endistel töökohtadel.

Jakob Tarkpea oli aktiivne ühiskonnategelane. Ta võttis osa näiteringi tegevusest, oli Tarvitajate Ühingu juhatuse liige, kohaliku ajalehe korrespondent-kirjastaja ja Saarte Õpetajate Ühingute Liidu juhatuse liige. Selle ühingu tegevuse raames osales Tarkpea mitmetel üritustel, esines kõnedega — nt. 1922. a. 26 – 28 augustil olid Saaremaal hariduspäevad, kus 27. augustil Jakob Tarkpea pidas loengu teemal “Defektiivsed õpilased”.

Jakob Tarkpea oli abielus, tal oli kolm last — pojad Dimitri (s. 04.05.1907) ja Nikolai (s. 19.03.1909) ning tütar Ljudmilla (s. 15.08.1925). Perekonnal oli Nasva külas suvilatüüpi eramu, mille aias Tarkpea tegeles oma suure hobi aiandusega. Pensionieas oli ta mõned suved Parametsas aiatalu pidaja juures aednikuks.

Jakob Tarkpea elu lõpuaastatega seoses on palju segast ja vasturääkivat. Mõningatel andmetel kõrvaldati ta Saksa fašistliku okupatsiooni ajal koolist poliitilistel põhjustel ning lasti hiljem maha, kuid samas on teada, et Tarkpea läks pensionile juba 1934. a. ning suri alles 1958. a., kusjuures Saksa okupatsioon kestis aastatel 1941 – 1944. Ülekaalus on siiski andmed, mille kohaselt Tarkpea suri 1958. a. [22]