Georges Daniel Favre

 

 

1834 – 1902

Georges Daniel Favre sündis 01.05.1834 Waatlandis Šveitsis. Õppis kodulinna normaalkoolis ning seejärel Lausanne’i gümnaasiumis. Aastal 1855 tuli Favre Baltikumi. Esialgu töötas ta koduõpetajana krahv Tiesenhauseni juures Mallas, hiljem paruni Nolckeni teenistuses Luunjas. Paar aastat oli ta õpetaja Viljandis Schmidti koolis. 1866. a. tuli Favre Saaremaale ja asus tööle Progümnaasiumi prantsuse keele õpetajana.

 

 

 

 

 

Õpetajana oli Favre armastatud ja austatud. Vaestele õpilastele andis ta tasuta järelaitamistunde. Õpetajatöö kõrval pidas G. D. Favre Laurentiuse kirikus köstriametit ning juhatas väikest kirikukoori, mis pühapäeviti tihti liturgial laulis. Aastatel 1876 – 1881 oli Favre Kuressaare Vabatahtliku Tuletõrjeühingu peamees ning 1883 – 1894 VTÜ peamehe abi. Kuni 1893. aastani oli ta Prantsuse konsul Arensburgis, 1894. aastani Tulekaitse Seltsi esimees. [3]Suure panuse andis Favre Arensburgi muusikaellu. 1861. a. asutas ta meestelauluseltsi “Liedertafel”, liikmeteks käsitöölised, väikekaupmehed ja teenistujad, kes kuulusid “Bürgermusse” (kodanike ühendus). 1876. a. oli lauljate nimekirjas 24 meest. Lauldi saksa keeles Mozarti, Weberi, Schuberti, Mendelsoni jt. heliloojate laule. “Liedertafel” astus üles nii “Bürgermusse” kontsertidel kui ka heategevuslikel muusikaüritustel. [4] Välimuselt oli Favre kõhn, mitte eriti suur mees, tumedate juuste, vuntside ja kikkhabemega. Ta oli alati korrektselt riides. Oli tõsimeelne kristlane, see andis tema isikule erilise väärtuse. Vaba šveitslasena esindas Favre demokraatlikke vaateid, mis tollal olid seltskonna arvates väga ebaharilikud ning kohati isegi vastuvõetamatud. Seetõttu suhtles Favre peamiselt ringkodadega, kelle kooskäimiskohaks oli “Bürgermusse”. G. D Favre oli abielus ja 5 lapse isa.

1894. a. lahkus Favre Kuressaarest, põhjuseks sassiläinud suhted, ja suundus Tšerepovetsi. 1901. a. naasis Kuressaarde, kus ta 1902. a. suri. Tema elu oli täis tööd ja vaeva, aga ka õnnistust ja õnne. [3]