Friedrich Sigismund Stern

 

 

1812 – 1889

Friedrich S. Stern sündis 22. augustil 1812. a. Kuigatsi mõisas Valgamaal.

F. Stern lõpetas Tartu ning jätkas professor K. A. Senffi eraõpilasena joonistuskoolis Tartu Ülikooli juures. Õpingud jätkusid Peterburi Kunstide Akadeemias, kus omandas vabakunstniku tunnistuse. Nooruse veetis Stern Tartus, ta leeritati ja ka laulatati Tartu Jaani koguduses, 26-aastasena

 

 

 

 

abiellus ta Juliane Elisabeth Horniga. Tartus tegutses Stern pikemat aega G. Fr. Schlateri kivitrükitöökojas, mis viitab heale litograafiatehnika valdamisele. Mõnda aega töötas ta ka tolleaegse Tartu tuntud kunstniku Ludvig con Maydelli töökojas.

Joonistusõpetajate kohad Tartus olid hõivatud, litografeerimine ei taganud kindlat sissetulekut, majanduslikel kaalutlustel võttis Stern 1841. a. vastu joonistus- ja kalligraafiaõpetaja koha Kuressaares.

Esimestel Saaremaa aastatel töötas Stern ka kantseleiametnikuna rüütelkonna majas e. “mõisnikkude kojas”, mis võimaldas tasuta elamispinna.

1842. a. abiellus lesestunud F. Stern Saaremaa mõisniku Carl Pegoschofi tütrega. Abielust sündis 4 last. Lisaks oma lastele kasvas peres ka kasupoeg.

Olles 48 aastat koolmeistri ametis, elas F. Stern üle kooli muutused aadli kreiskoolist poeglastegümnaasiumiks 1865. a. ja gümnaasiumiks 1869. a.

Sterni on meenutatud kui ägedat ja äkilist õpetajat, kel olid õpilaste seas omad lemmikud. Tema vaieldamatuks teeneks oli õpilaste ilus, korrapärane ja loetav käekiri. Kuressaare Gümnaasium sai tuntuks õpilaste ilukirjaga. [19]

Õpilaste korrale kutsumiseks kasutas Stern tihti ilmekaid väljendeid, mis kedagi just ei meelitanud. Samas meenutab tema kunagine õpilane Johann Gahlnbäck teda kui äärmiselt meeldivat seltskonnainimest, kes Kuressaare vaimuelust aktiivselt osa võttis.

Sterni teeneid pedagoogina hindas Saaremaa rüütelkond kõrgelt — 1877. a. autasustati teda 35-aastase eeskujuliku teenistuse eest 4. klassi Vladimiri ordeniga, millega kaasnes pärandatav aadliseisus. F. Stern aadlitunnust “von” ei kasutanud praktiliselt kunagi, seda tegid aga tema järeltulijad.

Pedagoogiameti kõrval on F. Stern läinud ajalukku ka maastikumaalija ja litograafina.

Sterni tähtsaim loominguline pärand on 20 litot 12 kihelkonna rahvarõivastest (loodud 1856-1871), praegu Saaremaa Muuseumis. See oli esimene süstemaatiline kogumik rahvarõivastest. [20]

Friedrich Sigismund Stern suri Riias 10. mail 1899. a. ning maeti Kudjape kalmistule. Kalmul on tema enda püstitatud klassitsistlik hauamonument.