Eugen Transtok

 

 

1921 – 1996

Eugen Transtok sündis 6. jaanuaril 1921. a. Tallinnas. Tema ema oli pärit Peterburist. Isa teenis tsaariajal mereväes ja nii nad Peterburis tutvusid. Hiljem tulid Saaremaale ja jäidki siia. Isa teenis leiba kingsepana ning ema oli kodune.

Peres oli neli last- Jevgeni, Niina, Aleksander ja Valentin. Jevgeni muutis

 

 

 

 

hiljem nime Eugeniks.

Eugen Transtok õppis Tööstuskoolis puutööd ja lõpetas nelja-aastase kursuse masinaehitus-mudelsepa erialal. Tänu direktor Aarla allkirjastatud palvekirjale 1941. a., andsid võimud Eugenile loa jääda tööle kooli meistrina, muidu oleks ta määratud ametisse Tallinnasse Franz Krulli tehastesse (nn. “Punane Krull”).

1949. – 1952. a. õpetas Transtok Tehnikumis joonistamist, tööstuskeskkoolis andis ta mõnda aega vene keelt. Koolist lahkus ta peagi, kuna leidis endal puuduvat pedagoogilise vaistu. Temast sai spordikomitee inspektor. Eugeni meelisaladeks olid riistvõimlemine, tennis ja kergejõustik, ta tuli isegi Eesti meistriks 5-km murdmaajooksus. Eugen Transtok rakendas spordiarmastust ka ainukese Saaremaa diplomeeritud tennisetreenerina ning aastatel 1950 ja 1960 – 1961 Kuressaare I Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana.

Kolleegid-pedagoogid mäletavad teda kui sportlikku, kõhna kehaehitusega väikesekasvulist meest, kes tegi väga ilusaid võimlemisettekandeid ja juhatas koolis mitut võistkonda, kuid kellele kõigest hoolimata polnud siiski määratud olla õpetaja. Tagasihoidliku, sõbraliku ning alati korrektse käitumisega Eugeni kireks oli hoopis kunst.

1949. – 1950. a. töötas Eugen Transtok Kingissepa Keskraamatukogu direktorina, hiljem oli ETKV-s dekoraator ja siis 24 aastat Saare KEK-i kunstnik.

1978. a. oli E. Transtok Saaremaa Kunstiklubi asutajaliige ning kuulus 1978 – 1992. a. klubi juhatusse.

Ta proovis kõiki tehnikaid. Enam harrastas õlimaali. Tegi ka eksliibriseid, illustratsioone, koolipõlves karikatuure.

Maalimislaadilt oli Eugen Transtok tüüpiline realist, kelle loomingu kõrgperiood oli 80-ndail aastail, mil kunstnik sai nii linna- kui V. Kingissepa nim. kolhoosi preemia.

Eugen Transtoki suureks hobiks oli ka viiulimäng. Nii maalija kui viiuldajana oli ta iseõppija.

Ta oli abielus Ainoga, neil sündis poeg Andres. Kuid abielu lahutati.

6. veebruaril 1996. a., päev enne oma näituse “Looming läbi aastate” Eugen Transtok suri.

Kaaslased Kunstiklubist mälestavad kauaaegset sõpra sõnadega: “Eugen oskas olla ise, oskas olla seda ka minnes. Pilte enam ei tule, jäävad ainult tehtud pildid paljudes kodudes, muuseumides, meie südames.” [23 – 27]