Emmi-Karoliine Leepere

 

 

1900 – 1981

Emmi-Karoliine Leepere sündis 2. oktoobril 1900. a. Läänemaal. Perekond kolis Saaremaale, kui Emmi oli väike laps.

Emmi õppis vene õppekeelega koolis. Veel valdas ta saksa ning pisut ka prantsuse keelt. Pärast gümnaasiumi oli ta koduõpetajaks Laugu mõisas.

 

 

 

 

 

Hiljem õpetas ta Leisis, Haamses, Kärlal ja Kaarma koolis. Omal tahtel läks E.-K. Leepere pensionile ettenähtust 5 aastat varem, põhjuseks soov käia kirikus.

Emmi-Karoliine Leepere oli väga täpne, nõudlik nii enda kui teiste suhtes. Eesti ajal oli ta algkooliõpetaja ja andis kõiki aineid matemaatikast käsitööni. Nõukogude ajal andis ta vene keelt ja matemaatikat. Tema tunnid olid alati väga huvitavad ja mitmekülgsed. Matemaatikat õpetas ta nii, et ka kõige rumalam sai asjast aru ning hakkas ka matemaatikat armastama.

E.-K. Leepere oli üks Saaremaa paremaid õpetajaid, seda kinnitavad ka paljud aukirjad. Vaatamata sellele, et õpetajate palgad olid väikesed, tegi ta tohutult palju tööd — nii enne kui pärast tunde olid temal veel lisatunnid. Ta ei kurtnud kunagi, isegi mitte siis, kui ettemääratust varem pensionile jäädes sai ta vaid poole pensionirahast.

Pensionile jäädes kolis ta Kuressaarde. Abielus ta ei olnud ning pärast ema surma jäi tema ainsaks kaaslaseks kass. Kasulast ta ei võtnud, kuna leidis, et ükski inimene ei kiindu kunagi nii nagu loom. Tal oli küll vend Johannes, kuid tema põgenes sõja ajal Saksamaale, sealt edasi Austraaliasse.

Emmi-Karoliine Leepere oli väga hea, leplik ja sõbralik inimene. Kunagi ei öelnud ta kellegi kohta midagi õelat, isegi mitte oma päevikus.

Kärla koolis töötades sattus E. Leepere konflikti koolidirektoriga, kuna ei tahtnud tema käsku täita. Direktor lubas tal pea maha võtta, Emmi öelnud: “Üks pea mul on, võtke maha, mina teen nii, nagu õigeks pean.”. Surmani jäi ta põhimõttekindlaks, ausaks, puhtaks ja korralikuks. Ta ütles: “Austa oma isa ja ema, et Su käsi hästi käiks ja et Sa maa peal kaua elaks.” [1]