Eduard Järvalt

 

 

1895-1940

Eduard Järvalt sündis 31.08. 1895. a. Audla külas. Tema isa oli lõpetanud Kaarma Kooliõpetajate Seminari, kuid kooliõpetajat ei saanud temast kunagi. Ema töötas toatüdrukuna. Vanemate perekonnanimi Gerban eestistati 1936. aastal Järvaltiks.

 

 

 

 

 

Poegade kasvatamisel järgiti usulisi ja moraalseid põhimõtteid. Pere vanim poeg suri, keskmine keeldus rendikohta üle võtma ning noorimast, Eduardist sai väikese rendikoha pidaja. Koht sattus võlgadesse ning perekond majanduslikesse raskustesse.

Kooliteed alustas E. Järvalt 1904. aastal Loona ministeeriumkoolis, mille ta 1907. aastal lõpetas. See kool jäi tema mälestustesse alatiseks oma harukordselt range distsipliiniga, näiteks igapäevased olid seal pehmemad ihunuhtlused.

Perekond oli majanduslikult kehval järjel ja E. Järvalt oli veendunud, et Loona kooliga tema haridustee piirdubki. Õppeedukus koolis oli tal olnud väga hea ja majanduslikule kitsikusele vaatamata otsustasid vanemad lasta tal edasi õppida. Tema koolitee jätkus Kuressaare Linnakoolis.

Linnas koolis käies sõbrustas Eduard vaid mõne üksiku koolivennaga. Sel perioodil luges ta läbi pea kõik raamatud, mis ette juhtusid. Hiljem, kui tal oli väljakujunenud maailmavaade, hakkas ta valima, mida lugeda, mida mitte.

Aastal 1912 astus E. Järvalt Kuressaare Gümnaasiumi. Järgmisel aastal suri tema ema. Enne oli ta kodust võinud väikestki abi oodata, nüüd ei olnud enam sedagi. Osalt sugulaste, osalt oma teenistuse ja abirahadega suutis ta õpinguid siiski jätkata. Raamatud ei pakkunud talle enam täit rahulolu, tekkis tahtmine töötada teiste jaoks. Eduard Järvalt astus Eesti ringkonda, kus tegeleti eesti kirjanduse ja kultuuri vastu huvi äratamisega, loeti Eesti kirjandust ning anti välja ajakirja.

Algas sõda ning gümnaasium evakueeriti. Eduard Järvalt sattus aastaks Venemaale Danilovi linna. Gümnaasiumi lõpetas Eduard 1916. a. hõberahaga. Selleks ajaks oli talle selge, et ta tahab saada õpetajaks. Erialaks valis matemaatika.

1924. a. lõpetas ta Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna ning naasis kodusaarele. Siin asus tööle Saaremaa Ühisgümnaasiumis ning osaliselt ka J. Teäri merekoolis ja Tööstuskeskkoolis matemaatika-füüsika õpetajana. Vähemal määral andis ka psühholoogia tunde.

Iseloomult oli Eduard Järvalt tagasihoidlik ja häbelik. Elu lõpuni tundis ta suurt huvi kirjanduse ja loodusainete vastu. Ta oskas vene, saksa, kreeka ja iseõppinuna natuke inglise keelt. Poliitilisest elust E. Järvalt osa ei võtnud, kuid maailmavaatelt oli lähedane sotsiaaldemokraatidele. Kord olevat ta öelnud: “Kui sotsialism tulnuks läänest, võinuks seda tarvitada, idast tulnust ei tule küll midagi head.”

Eduard Järvalt hukkus traagiliselt 1940. aasta novembris. Sünnitusmajast naist külastamast tulles jäi ta purjus sõjaväelase auto alla ja suri. [1]