Amalie Trei

 

 

1892 – 1975

Amalie Trei (sünd. Tedre) sündis 2. märtsil 1892. aastal Virumaal Väike-Maarjas. Pärast alghariduse saamist kodukohas, läks ta õppima Soome Jyväskylässe, kus õppis aiandust ja kodumajandust. Sealse kooli lõpetas ta 1914. aastal diplomiga aianduse ja kodumajanduse alal. Seejärel tuli tagasi kodumaale ning asus õpetajana tööle Aleksandri kooli. Peagi puhkes Vabadussõda ja õppetöö lõpetati, koolipoistel tuli sõtta minna.

 

 

 

 

Amalie Trei suundus tööle tolleaegse peaministri ja riigivanema Jaan Tõnissoni aiandustallu Tartu lähedale Erikale, kus töötas spetsialistina.

Amalie Trei abiellus saarlase Friedrich Treiga. Neil sündisid poeg, kes sõjakeerises sattus elama USA-sse, ja tütar.

Eesti Vabariigi algusaastail suunas Põllutöö- ja Toitlustusministeerium Amalie Trei Saaremaale organiseerima sealset põllumajanduslikku haridust ja kodumajandust. Tema oli üks Kõljala kooli rajajatest ja esimestest õpetajatest.

Amalie Trei oli aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli naiskodukaitse ringkonnatoitlustusjuht, Eesti Naisliidu liige ja Maanaiste Seltsi esinaine. Nende ühiskondlike organisatsioonide kaudu korraldas A. Trei üle-Saaremaalise kodumajanduskursusi. Lisaks tegutses ta ka Kuressaare puudust kannatavate laste toitlustuspunkti juhatajana.

Saksa okupatsiooni ajal töötas ta õpetajana Kuressaare Naiskutsekoolis. Järgnes Saaremaa Ühisgümnaasiumi majandus- ja tootmisklassi töö juhatamine.

Õpetajana ei olnud ta range, kuid oskas väga oskuslikult lapsi juhendada. Amalie Trei pani lapsed toitu armastama, õpetas neile, kuidas valmistada kõike säästlikult ja nutikalt. Õpetaja Trei juhendamisel kasvatati kooliaias juurvilju, läbi selle õpetas ta lapsi tööd austama. Ta armastas rääkida toortoitudest: toorsalatitest, mahladest, mehudest ning tervislikust toitumisest. Tervislik toitumine oli tema hobi, millega ta tegeles kõrge eani.

Amalie Trei oli väga töökas, huvitav ja jutukas inimene, kes mitte kunagi ei hädaldanud. Põhjust selleks oleks jagunud: abikaasa surm, poja kaduma jäämine saksa sõjaväes. Igas keerulises olukorras leidis ta kiiresti lahenduse. Vaatamata oma praktilisele erialale ei olnud ta materialist.

Nõukogude korra ajal jäi temale arusaamatuks, miks riik ei pööra tähelepanu rahva tervislikule toitumisele, seda pidas ta rumalaks puuduseks. A. Trei oli sügavalt veendunud, et õige toitumine on rahva tervise aluseks. Ta pidas lugu ka aiandusest, koduaed oli tal alati väga korras, ja hoidiste tegemisest.

Amalie Trei suri 11. aprillil 1975. aastal. [1]