Alma Klauren

 

 

1890 – 1987

Alma Klauren sündis Kogula (praegu Valjala vald), kehvas, ent kultuurilembeses mõisarentnike peres 15. jaanuaril 1890. a. 1897. a. asus perekond elama Kuressaarde.

1897 – 1908 õppis Alma Klauren vene õppekeelega Kuressaare

 

 

 

 

Kõrgemas Tütarlaste Keskkoolis

1908 – 1912 töötas ta Petrogradis kodukooliõpetajana. Teeninud veidi raha, asus 1912. a. õppima Stieglitzi Kunstikooli, mille lõpetas 1917. a. keraamika-majoolika diplomiga ning lisaks sai pedagoogi kutse joonistamise-joonestamise alal. Peagi naasis ta kodusaarele ning oli üks entusiastidest, kes organiseerisid Kuressaarde ühisgümnaasiumi, praeguse Saaremaa Ühisgümnaasiumi eelkäija. Alma Klaurenist sai vastloodud kooli joonistamise ja joonestamise õpetaja. Aktiivse ühiskonnategelasena võttis A. Klauren 1923. a. osa ka Kuressaare Tööstuskooli rajamisest (praegune Kuressaare Ametikool). Ta kinnitati ka selle kooli joonestamise ja joonistamise õpetajaks. Tööstuskoolis töötas ta aastatel 1923 – 1934 ja 1938 – 1940.

Saksa okupatsiooni aastatel elas Alma Klauren venna talus Läänemaal, kus aitas teha põllutööd.

1945. a. jaanuaris jätkas ta õpetamist Kingissepa I Keskkoolis. 1945 – 1947 täitis ta ka õppealajuhataja ametit. Õpetajana töötas ta täiskohaga kuni pensionile minekuni 1957. a. Hiljem oli A. Klauren koolis tegev väiksema koormusega. Tööstaaži sai tal kokku üle 40 aasta.

Alma Klauren oli suurte teadmistega, oma tööle andunud, avara silmaringi, avala hinge ja suure kontakteerumisvõimega inimene. Oma erialal oli ta end täiendanud 1923. a. Saksamaal, 1925. a. Soomes, 1928. a. Prantsusmaal ja Itaalias. Ta oli aktiivse loomuga, kõrge eani suutis ta säilitada elurõõmu, optimismi ja teadmishimu. Alma Klauren oli organisatoorsete võimetega inimene, paljude ühiskondlike ürituste algataja ja hing.

Ta mitte ei õpetanud ainult joonistamist, vaid püüdis õpilastele sisendada ka armastust kunsti vastu. Laste silmaringi laiendas A. Klauren, jutustades enese kogemuste põhjal elust välismaal, sõjajärgsed lapsed ei teadnud sellest midagi. Nii endalt kui oma õpilastelt nõudis ta korrektsust. On öeldud, et ta haris õpilasi oma tavalise inimlikkusega. Hingestatud töö leidis tunnustust mitmete aukirjade näol.

Elu kohta ütles Alma Klauren: “Tore värk!”. Kõrge vanuseni luges ta “Pravdat” ja saksa filosoofiat. Oma õpilastele jäi A. Klauren elu lõpuni heaks nõuandjaks ja toetajaks.

Üle kümne aasta töötas ta ka kohtu käekirjaeksperdina. Kudjape kalmistul on paljud raudaiad tehtud tema eskiiside järgi.

Alma Klauren suri 2. veebruaril 1987. aastal 97 aasta vanuselt. [1]