Aleksei Sepp

 

 

1885 – 1969

Aleksei Sepp sündis 14. septembril 1885. a. Läänemaal Velisel apostliku õigeusu kirikuõpetaja Savva Sepa lasterikkas perekonnas. Pärast poja Aleksei sündimist kolis perekond Kuressaarde ja asusid elama Pikale tänavale.

Aleksei Sepa haridustee algas Kuressaare Gümnaasiumis, mille

 

 

 

 

 

 

lõpetamise järel siirdus ta õppima Peterburi Ülikooli matemaatika. Peagi ta aga eksmatrikuleeriti, põhjuseks osalemine revolutsioonilistes üliõpilasrahutustes. Õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, mille ta ka lõpetas. Elama asus ta Venemaale, kus töötas mitmetel ametikohtadel, sealhulgas ka õpetajana.

1922. a. naases ta vanemate kutsel Kuressaarde. Tänu ülikooliaegsele sõbrale ja kolleegile Kuressaare Ühisgümnaasiumi direktorile Eduard Pukile sai A. Sepp matemaatikaõpetaja koha Saaremaa Ühisgümnaasiumis, kus ta töötas kuni pensionileminekuni 1945. a.

Õpetajana hindas ta õpilaste taibukust ja loogilist mõtlemist. Kord kutsunud ta tahvli ette vastama õpilase, kes ei olnud kodus õppinud, kuid siiski teadis teoreemi definitsiooni peast ning tõestas selle õpetaja kaasabita. Õpetaja Sepp pani õpilasele viie, ise samal ajal lausudes: “Teie ei ole küll tänaseks õppinud!”

Pensionil olles abistas A. Sepp õpilasi eksamisessioonide ajal. Sageli kutsuti teda kui kogemustega vanemat kolleegi osa võtma eksamikomisjonide tööst.

Eraelus oli Aleksei Sepp kirglik kalamees ja veel kirglikum jahimees. Venemaal olles. Ta oli nii tõsine jahimees, et jahihooajal direktor Pukk õpetaja Sepale laupäevaks tunde ei pannud. Jahimehena ei olnud ta aga sugugi saagiahne, rohkem tundis ta rahuldust ja rõõmu vabas õhus viibimisest, ühendades nii meeldiva kasulikuga. Vaatamata sellele läks A. Sepp saagita siiski koju harva. Kord Suurlahel pardijahil viibides peitis ta oma paadi roogudesse. Pardid maandusid tema läheduses. Aleksei Sepp haaras püssi järele, kuid kogemata tekitas valju kolina. Linnud ei lennanud ära, vaid ujusid paadile veelgi lähedamale. Jahimees taipas, et need olid Kuressaare lossi vallikraavi pardid ning selle asemel, et neid lasta, hakkas Aleksei Sepp neid hoopis söötma ja läks sel õhtul saagita koju.

Pensionil olles lahendas kauaaegne matemaatikaõpetaja Aleksei Sepp sageli algebra ülesandeid ja tõestas teoreeme. Oma viimastel eluaastatel luges ta palju, eriti memuaarikirjandust. Tema hea mälu säilis kõrge eani. Kui endised õpilased teda kodus külastasid, siis teadis ta kõigi nende nimesid ning ühelt olevat kunagi isegi küsinud: “Kas sina, poiss, olid see, kellel alati kõht valutas, kui sind vastama kutsusin?”

Aleksei Sepp suri juunis 1969. a. ning maeti oma vanemate kõrvale Kudjape surnuaeda. [1]