Aksel Paulmeister

 

 

1885 – 1930

Aksel Paulmeister oli pärit Pöidelt, kus tema isa, Kaarel, pidas väikest poodi. A. Paulmeister õppis Peterburi konservatooriumis viiulit.

Pärast sotsialistlikku revolutsiooni tuli ta kodumaale tagasi ja asus elama vanematekoju Pöide valda Levala külla. Isa suri ja kauplus jäi Aksel Paulmeistrile. Vaatamata sellele, et ta oli õppinud muusikat, sai temast nüüd poehärra. Tuli hakata müüma kõike seda poes leidunud pudi-padi. Kohalike silmis oli A. Paulmeister äärmiselt peen ja intelligentne härra ning kahtlemata tõstis see

 

 

 

 

 

 

 

 

poe mainet.

Levalas elades mängis A. Paulmeister tihti Pöide kirikus orelit.

Paulmeisti abikaasa oli venelanna, väga peen daam, kes ei mõistnud maainimeste lihtsat elu. Kui noored, Aksel Paulmeister koos abikaasaga, Levalasse elama asusid, alustas proua viivitamata suurpuhastusega, visates välja kõik elamises ja külapoes olevad vanad asjad. Tulemuseks oli aga poe pankrotistumine.

Seepeale koliti Kuressaarde. A. Paulmeistrist sai 1923. a. Kuressaare Gümnaasiumi laulmisõpetaja. Selles ametis ta kaua töötada ei jõudnud- 1927. a. ta vallandati, põhjuseks muusikalist haridust tõendava diplomi puudumine. Õpilaste arvates oskas A. Paulmeister aga õpetada paremini kui enamik diplomeeritud õpetajaid. Ta mõistis valida klaveripalad, mis olid väga meloodilised ja ilusa kõlaga, sellised, mida kõik tahtsid õppida. Paljudele jäid tema õpetatud meloodiad meelde kogu eluks.

Kuressaares omas A. Paulmeister väikest maja Uuel tänaval. Tema kodust sai tollase Kuressaare intelligentsi kokkusaamiskoht. Üks tähtsamaid külalisi, keda ta võõrustas, oli Eduard Vilde, kes sajandi alguses veetis mõned päevad A. Paulmeistri majas. [1]