ÕPPIMISE MÕISTE
Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, õppimine
on tänapäevaste psühholoogiateooriate järgi
keeruline protsess ja nii on ka selle mõiste definitsioon
keeruline.
Kui püüda lihtsalt sõnastada, võib öelda,
et õppimine on uute teadmiste,
kogemuste ja vilumuste omandamine. Tegelikult ei piirdu
õppeprotsess vaid sellega. Millegi teadmine ja mäletamine
ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud.
Õppimise eesmärgiks on see, et õppija õpitava
omaks võtab ja sellele vastavalt ka käituma hakkab.
Lihtne näide. Koolis, kodus, televiisoris ja mujalgi
räägitakse pidevalt, et pimedal ajal tänaval
kõndides peab helkurit kandma. Muidu autojuhid ei märka
sind ja võib raske õnnetus juhtuda. Kindlasti sa juba
teadki
seda. Aga kas sul endal helkur on? Mis kasu on teadmisest, millele
vastavalt tegelikult ei käituta?
Õppimise teaduslik definitsioon
on järgmine: Õppimiseks nimetatakse protsessi, kus
praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri
tegevusvõimes või käitumises suhteliselt
püsivad muutused.
Õppimine võib olla tahtlik ja tahtmatu. Mõni asi
saab selgeks seetõttu, et seda spetsiaalselt õpid.
Mõni teine asi jääb külge märkamatult ilma,
et seda õppida tahtnud oleksidki.