MÄLU JA ÕPISTIILID
Õppimine eeldab meeldejätmist ja on kahtlemata mäluga
seotud. Seepärast on õppimisaja kokkuhoiu nimel kasulik
teada, kuidas inimese mälu töötab.
Mälu on kolmeastmeline
- Sensoorne
mälu
— aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid
hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas
saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.
- Lühiajaline
mälu
— tähele pandud info jäädvustub suhteliselt
lühikeseks ajaks
- Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on
võimalik seda pikendada.
- Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut.
Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida!
- Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi
õppimise eesmärk.
- Pika-ajaline
mälu
— õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures
võib esineda probleeme meeldetuletamisega.
Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige
paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem
meeldejäetuga.
Mälutüübid ja
õpistiilid
Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde
jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata
kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on
ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada
erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka
õpistiile.
- Nägemine — visuaalne mälu ja õpistiil
- Kuulmine — audutiivne mälu ja õpistiil
- Kompimine — motoorne e. kinesteetiline mälu ja
õpistiil
- Maitsmine — ?
- Haistmine — ?
- Kuues meel — ?
Milline on sinu õpistiil ja kuidas seda teadmist
õppimisel ära kasutada,
saad uurida siit —>
Unustamine ja kordamine
Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel
minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni
möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem
unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine.
Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine
unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks
rohkem meelde (vt alltoodud joonist).
