KUIDAS PAREMINI KIRJUTADA

Kirjalik eneseväljendus erineb suulisest oluliselt. Rääkimine on kiire, võimaldab igal hetkel mõtteid tagasi võtta ja vigu parandada. Lisaks toetab rääkimist veel kehakeel — näoilme, häälekõrgus, -valjus, pausid, keha-asend, käteliigutused ja palju muud seesugust. Lauseid võib sageli isegi lõpetamata jätta ning vahel piisab ühest sõnastki, kui on selge, et kuulaja on juba asjast aru saanud.

Kirjapandud jutt ei saa selline olla. Kirjutatu peab olema konkreetne, piisav ja ühiselt mõistetav. Kuidas hästi kirjutada, pole võimalik paari sõnaga ära õpetada. Seda õpitakse terve kooliaja ja hiljemgi. Alljärgnevalt vaid mõned näpunäited koolitööde kirjutamiseks nii, et need arusaadavamad oleksid.

Ära vasta küsimustele üksikute sõnadega, vaid püüa vastata täislausetega. Võib juhtuda, et see ainuke sõna pole päris õige või satub kirjaviga sisse ja õpetaja ei taipagi, et mõtlesid tegelikult õiget asja.
Kui võimalik, kasuta võõrsõnade asemel eestikeelseid. Võid ka mõlemat koos kasutada (näiteks: reflektsioon ehk peegeldus, termiline ehk soojuslik, internatsionaalne ehk rahvusvaheline...)
Kui sama asja saab mitme sõnaga väljendada, vali neist sobivaim ja sinu meelest ilusaim.
Väldi kirjavigu, mis sest, et õigekirja ei hinnata. Igasugused vead raskendavad arusaamist.
Väldi enda väljamõeldud lühendeid, lugeja võib neid sinust hoopis teisiti mõista.
Kui kirjutad selgitust või arutlust, siis sobib alati järgmine ülesehitus:

Sissejuhatus (paar lauset sellest, millest jutt, mis on keskne mõte või milline on sinu arvamus asjast)
Teemaarendus (selgitused ja/või näited sellest, mis kinnitavad su arvamuste õigsust)
Kokkuvõte (paar lauset, mis võtavad eelkirjutatu kokku ja kordavad su sissejuhatuses esitatud arvamuse veelkord üle)

Püüa olla konkreetne ja püsi teemas. Pole mõtet kirjutada pikalt sellest, mille kohta küsitud pole. See hajutab lugeja tähelepanu ja arusaamine kannatab.
Keskendu sellele, mida kirjutad, püüa samal ajal muudele asjadele (n. mida lõunaks süüa saab) mitte mõelda.
Proovi oma päevikut pidada, kuhu päevategemisi ja mõtteid üles tähendad. Loe sinna kirjapandut aegajalt ole. Võid seda ka internetiblogis teha.See aitab päris kindlasti su kirjalikku väljendusoskust parandada.

Tagasi