AJA PLANEERIMINE

Et kõik vajalik tähtajaks tehtud saaks ja aega muukski üle jääks, tuleb aega planeerida. Paljudel on juhtunud, et paar nädalat tagasi õpetaja poolt üles antud kodukirjand tuleb meelde alles viimase pühapäeva õhtul, mil päevikus uue  nädala ette keerad. Nüüd on aga ka muid kohustusi ja kirjandiks aega enam pole. Kirjand jääbki tähtajaks esitamata. Et taolisi asju ei juhtuks, tehakse ajakava. Siis ei lähe olulised asjad meelest ning on võimalik leida aega ka puhkuseks ja meelelahutuseks.

Ajakavasid tehakse kolmes pikkuses: kuu (või õppeveerandi), nädala ja päeva ajakavad.

Pikaajalised (kuu või õppeveerand) kavad peavad sisaldama vaid kindlaid iganädalaseid kohustusi nagu koolitunnid, ringid ja treeningud. Sinna märgitakse ka pikema tähtajaga mahukamad ülesanded (kirjandid, referaadid). Pikaajaline kava peaks olema töölaua läheduses nähtaval kohal. Siis ei lase tähtaegu mööda.

Keskmised ajakavad kujutavad endast nimekirja kõikidest nädala ülesannetest koos umbkaudse ajaga. Sinna märgitakse ka õppimisega mitteseotu. Näiteks: Esmaspäev — kirjand, Teisipäev — inglise kodulugemine, õhtul kossutrenn, Kolmapäev — autokool, Neljapäev — koorilaul, õhtul kinno... Et tegevused nädalast nädalasse muutuvad, tuleb selline kava igaks nädalalaks uus teha. Kava kirjapanekuks sobib ka päevik ja koostamise ajaks pühapäeva õhtu.

Lühikesed päevakavad koostatakse nädalakava põhjal sama päeva hommikul või eelmisel õhtul. Märkmepaberile või päevikusse kantakse kellaajaliselt kõik sel päeval tehtavad asjad. Kava peab endaga kaasas olema ja tehtud asjad märgitakse ära.

Tagasi