Uuedsuunad õpilaste uurimistööde korralduses

Indrek Peil, SÜG-i projektijuht

Uurimistöid ja referaate on Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased koostanud juba ammu. Alguses toimus see juhuslikult — olümpiaaditööd, aineõpetajate poolt nõutud referaadid, kodu-uurimuskonkurssidele saadetud tööd. Esimene kvalitatiivne murrang toimus 1989/90 õppeaastal, mil haridusministeerium pakkus õpilastele võimaluse asendada üks üleminekueksam komisjoni ees kaitstava uurimistööga. Õpilaste huvi oli suur ja piisavalt leidus juhendajaid nii oma õpetajate hulgast kui ka väljastpoolt kooli.

Eesti haridusreformiga kaotati koolides kohustuslikud üleminekueksamid. Ja see muudatus kaotas stiimuli uurimistööde tegemiseks. Lähtudes kooli eesmärgist — valmistada ette kõrgkooli astumiseks ning seal toime tulemiseks — otsustas Saaremaa Ühisgümnaasiumi juhtkond üleminekueksamid siiski alles jätta. Gümnasistidele anti võimalus 11. Klassis teha neljast üleminekueksamist ühe asemel uurimistöö.

Et uurimistöö tegemine pole aga sugugi kerge, ei osutunud eksamina arvestamine enam piisavaks präänikuks. Leiti, et eksamiks on lihtsam valmistuda ning aastas kaitstavate uurimistööde arv langes. Stabiilseks jäi vaid emakeele/kirjanduse olümpiaaditööde ning keskkonnauurimuste arv, kuna nende puhul jäi väljund vabariiklikele konkurssidele alles.

1996/1997 õppeaastast kehtestati EV Haridusministeeriumi poolt riigieksamisüsteem. Gümnaasiumi lõpetamiseks peab nüüd iga abiturient tegema vähemalt viis eksamit, millest minimaalselt kolm peavad olema riigieksamid. Ühe koolieksami asemel lubatakse eksamikomisjoni ees kaitsta ainele vastav uurimistöö. Ka selline süsteem ei soosi uurimisi. Põhjusi on kaks. Teema peab vastama mõnele õpitud ainele, kusjuures aine ei või olla sama, milles tehakse riigieksam. Teiseks on riigieksami tegemine määratult kergem kui uurimistöö. Riigieksam loetakse ju sooritatuks, kui saadakse kasvõi 1 punkt.

1998. aastal moodustasid viie kooli (Tartu Descartes’i Lütseum, Tallinna 32. Keskkool, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasium) juhtkonnad koolide mitteformaalse ühenduse. Esmakordselt kohtuti Saaremaa Ühisgümnaasiumis, kus vahetati kogemusi ning arutati uurimistöödega seonduvaid probleeme põhjalikumalt. Otsustati, et ühistöö jätkub ning väljundi pakkumiseks uurimistööde tegijate jaoks hakatakse korraldama viie kooli ühiseid õpilaskonverentse. Esimene selline korraldati 1999. a. Tallinna 32. Keskkoolis ja teine aasta hiljem Tartu Descartes’i lütseumi poolt Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kolmas leiab aset 2000. a. kevadel Saaremaal.

Leidnud viie kooli juhtkondade nõupidamistest toetust, otsustas meie kooli juhtkond 1998. aastal, viia uurimistöö tegemine kohustusliku komponendina kooli õppekavasse. Nüüd ei saa gümnaasiumit lõpetada, kui kolme gümnaasiumiaasta jooksul pole õpilase poolt koostatud ega kaitstud vähemalt üks uurimistöö. Õppekavatäiendus laieneb neile õpilastele, kes astusid SÜG-i 10. Klassi 1998. a sügisel või hiljem.

Uurimistöö viimine õppekava osaks võimaldab efektiivsemalt täita kooli põhiülesannet. Kui õpilane tuleb meie kooli eesmärgiga hiljem ülikoolis õppida, on talle siis kursuse- ja diplomitööde koostamisel gümnaasiumis saadud kogemused suureks toeks. On olnud ka selliseid juhuseid, kus SÜG-is kaitstud uurimust on kõrgkooli poolt aktsepteeritud ja ainepunktid üle kantud.

Mõeldud on ka neile õpilastele, kes lõpetavad meil põhikooli ja oma õpinguid mujal jätkavad. Et ka nemad õpiksid teadustööde koostamise ja vormistusnõudeid tundma, peavad kõik 9. Klassi õpilased tegema nõuetele vastava referaadi.

Järgnevalt toome mõned näited tänaseks kaitstud uurimistööde teemadest:

     Kristina Toom ja Piret Paasma, Kudjape kalmistule maetud Kuressaare 1. Keskkooli õpetajad
     Annika Pusi, Kuressaare Keskraamatukogu. Ajalugu ja töökorraldus
     Sander Kask ja Gert Hütsi, Kroom nahaparkimise komponendina
     Irma End ja Piret Lehiste, Meie esivanemate usk
     Jüri Kuusk, Peeter Südda tegevus Saaremaa kultuurielu edendamisel
     Raivo Maripuu ja Neeme Korv, Füüsikaõhtu teemal: Õhk meie ümber
     Mare Aru, Füüsikaliste terminite keeleline päritolu
     Heli Meisterson, Keelatud jõulud (jõulude tähistamisest lähiminevikus)      
     Rasmus Pikkani ja Villi Pihl, Uurimus õpilaste taskurahast
     Merike ja Vahur Grühthal, SÜG-i haljastusprobleemid
     Marek Tamm, Andmetöötlus arvutil Juku
     Eveli Maksimov, Ekke Moor ja Toomas Nipernaadi
     Merle Sillavee, Isikuurimus: Valentin Oopkaup
     Maili Lindau, Saaremaalt pärit riigikogulased

Kõiki neid ja veel ca 200 uurimistööd saate soovi korral sirvida kooli raamatukogus. Mõned uurimused on välja pandud ka tänavuse vilistlaste kokkutuleku puhul Kuressaare Linnuses avatud SÜG-i õpilastööde näitusel.