Õppekasvatustöö kokkutulekutevahelisel ajal

Linda Liivamägi, SÜG-i õppealajuhataja                         

1996. aastast toimus koolides muutus eelkõige sellega, et vabariigis kehtestati riiklik õppekava, mille alusel igal koolil tuli koostada oma õppekava. Selles ei lähtutud enam klassidest, vaid kooliastmetest: I aste 1. – 3. klass, II aste 4. – 6. klass, III aste 7. – 9. klass ja IV aste e. gümnaasium. Kogu 1996. aasta oli kooli põhieesmärk oma kooli õppekava tegemine ja õpetajate koolitus. Järgmised õppeaastad on olnud selle kava ellurakendamine. Saaremaa Ühisgümnaasiumi põhieesmärgiks õppekava järgi on õpilasi ette valmistada kõrgkooli astumiseks. Õppekavas on konkreetselt määratud ka kooli õppesuunad: põhikoolis on reaal ja keeled, gümnaasiumis reaal, keeled, loodus- ja riigikaitse.

1996/1997 õppeaastast korraldas Haridusministeerium esimest korda gümnaasiumi lõpetamisel riigieksamid, mis annavad teatud tagasisideme kooli õppetöö tasemest. Kõik aastad on kooli tulemused olnud igas aines üle vabariigi keskmise. Eksamil osalejate arv võrreldes paljude teiste koolidega on tunduvalt suurem näiteks matemaatikas ja ajaloos, viimastel aastatel ka keemias.

1997. õppeaastal olid eriti head tulemused saksa keeles, inglise keeles, emakeeles; 1998. aastal ajaloos — vabariigis 15., emakeeles — 14., füüsikas — 16., inglise keeles — 20;

1999. aastal matemaatikas — vabariigis — 13., bioloogias — 8., füüsikas — 17.

1999. aastast korraldatakse riigieksamid ka põhikooli lõpetamisel.

Süsteemsemaks on muutunud ka kooli üleminekueksamite läbiviimine. Ainekomisjonides on läbi arutatud ja direktsioonis kinnitatud klassiti eksamiained selle arvestusega, ei iga aine mingis klassis lõpeks eksamiga. Alates 1998. aastast on üleminekueksamid klassiti järgmiselt:

3a ( keelteklass) – inglise ja vene keel, 3b ( reaalklass) –matemaatika, loodusõpetus

4a – inglise ja vene keel, 4b – matemaatika loodusõpetus

5a ,b – emakeel, inglise keel, vene keel

6a,b – geograafia, inglise keel, matemaatika

7. – bioloogia, matemaatika, vene keel

8. – füüsika, ajalugu, emakeel

10a (keelteklass) – geograafia, matemaatika, inglise keel, ajalugu

     10b (riigikaitse ja loodus) – geograafia, matemaatika, ajalugu, Eesti taimkate (loodusgrupil), haldusõigus      (riigikaitsegrupil)

10c (reaalklass) – geograafia, matemaatika, füüsika, ajalugu

11.a,b,c – kirjandus, keemia, vene keel ja valikaine

Õppetöö eesmärke teenib ka iga-aastane praktika õppeaasta lõpus. 1998. aasta kevadest on praktika sisse viidud ka põhikooli ja 1999. aastast algklassidele. Alates

1998. aastast on gümnaasiumi praktika toimunud laagrites, kusjuures kahel aastal – 1998 ja 1999 toimusid kõik laagrid väljaspool kooli. 2000. aasta kevadel matemaatika- ja võõrkeelelaager viiakse läbi oma kooli baasil, riigikaitse- ja looduslaager aga väljaspool kooli.

Alates 1999. aastast teeb iga Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilane gümnaasiumiaastate jooksul vähemalt ühe uurimistöö, kuigi uurimistööde traditsioon on koolis juba aastast 1989. Referaat 9. klassi lõpetajale on kohustuslik aastast 1997.

Õppetöö kvaliteet on aastast 1996 – 2000 jäänud enamvähem samaks: kiituskirjaga lõpetajaid 1996/97 oli 63, 1997/98 oli 72, 1998/99 oli 67.

1996 – 1998 medaliga lõpetajaid ei onud. 1999. aasta kevadel lõpetasid hõbemedaliga 5 õpilast, 2000. aasta kevadel lõpetas kuldmedaliga 1 ja hõbemedaliga 8 õpilast. Lisaks antakse välja ainepreemiad: H. Frey nimeline – parim matemaatik, P. Saagpaku nimeline – parim inglise keele tundja, A/S Teetormaja auhind – parim arvutitundja, Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Saaremaa osakonna auhind – parim loodusainete tundja, A. Uustulndi nimeline kirjanduspreemia – parim emakeele- või kirjandusetundja, “Arensburger Wochenblatti” preemia – parim saksa keele tundja, Ferdinand Heinmetsa nimeline preemia – parim füüsik. Lisaks antakse veel parima sportlase preemia.

Õppetöö tulemuste näitajateks on ka vabariiklikud tasemetööd, mida korraldatakse 1997. aastast, ja aineolümpiaadid. Selles osas on tulemused aasta-aastalt paremaks muutunud. Edukalt on esinetud nii maakonna- kui ka vabariiklikel olümpiaadidel.

Kahtlemata on kool vabariigis parim bioloogias, kus on kõikidel aastatel olnud väga head tulemused. Näiteks 1999/2000 aasta vabariiklikult olümpiaadilt toodi 2 esikohta, 2 teist kohta, 1 kolmas, 1 neljas, 1 viies, 1 seitsmes, 1 kaheksas, 1 viieteistkümnes koht. Kaks õpilast – Ingrid Liiv ja Anu Lepik on arvatud rahvusvahelise olümpiaadi Eesti meeskonna kandidaatideks. Aktiivselt võtsid õpilased osa ka üleriigilisest õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkursist - 9 tööd, mis kõik said väga kõrge hinde, kusjuures žürii valis rahvusvahelisele olümpiaadile Türki Ingrid Liiva töö ja Saksamaale uurimistööde võistlusele Renno Nellise töö. Nii uurimistööde juhendajatena kui ka olümpiaadi ettevalmistajateks on olnud õpetajad Inge Vahter ja Veljo Volke.

Vabariigis on aastaid saavutatud veel häid kohti emakeeles – õpetaja Rita Ilves, füüsikas – õpetaja Arne Loorpuu, geograafias – õpetaja Merike Kuldsaar. Aasta-aastalt on paranenud tulemused keemias – õpetaja Anne Teigamägi.

1995. aastast pandi vabariigis alus uuele olümpiaadile — õpioskused, mille eesmärgiks on tänapäeva infotulvas osata leida vajalikke fakte õigest kohast ja nende põhjal järeldusi teha. 1998. aastal sai meie kooli võistkond maakonnas II koha , 1999. Aastal saavutati maakonnas esikoht ja võideti vabariiklik olümpiaad. Juhendajaks oli õpetaja Mia Rand ja võistkonda kuulusid Brit Pavelson , Liisi Leis, Erki Metsanurk, Anni Viskus ja Kalvi Nõu.

2000. aasta kevadel töötas direktsioon välja punktisüsteemi, mille alusel koostati TOP 10 nii õppetöös, taidluses kui ka spordis. parimatest parimad olid õppetöös Anet Ansperi 8 klass, Liisi Leis 7. klass, Rait Kivi 8. klass, Tõnis Nurk 11c klass, Ingrid Liiv 11b klass, Brit Pavelson 7. klass, Teele Lember 8. klass, Merit Sepp 9. klass, Kairi Talur 9. klass, Merle Kivilo 10.a klass, Krista Takkis 8. klass.

Süsteemsemaks on muutunud ka õpetajate sisekoolitus. Traditsiooniks on saanud sügisvaheajal ühine koolituspäev Kuressaare Gümnaasiumi õpetajatega Mändjalas. Senised arutlusteemad on olnud järgmised: 1997. a. — kooli õppekava ja sellega seonduvad probleemid, 1998 — tunnivälised õppetöövormid, 1999 — tänapäevane õppetund.

1999/2000 aastal sai alguse uus traditsioon “Pedagoogilised kõnelused”, mille eesmärgiks on õpetajate informeerimine nii kasvatuslikel teemadel kui ka üldine silmaringi laiendamine. Iga päev teisel vahetunnil 10 minuti jooksul õpetajad ise kordamööda esinevad erinevatel teemadel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et koolis on tugev õpetajate kaader ja õpihimuline õpilaskond, kes üheskoos on riiklikus õppekavas ettenähtud eesmärke püüdnud ellu viia ja häid tulemusi saavutanud.